lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-9206/8

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-9206/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
713
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-9206

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

16. juuni 2016. a Tartu Maakohtu määrus Juri Kolesnikovi riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse lahendamise kohta Juri Kolesnikovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Juri Kolesnikov (isikukood XXXXXXXXX, viibimiskoht XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 16. juuni 2016. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 191 lg-le 3 määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 191 lg-le 1 maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Avaldaja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamises tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avaldaja väitel vajab ta riigi õigusabi tsiviilasjas seoses Biotextile OÜ töötasu võlgnevusega avaldajale. Vajab riigi õigusabi, kuna tal ei ole sissetulekut ja ise hakkama ei saa. Taotleb, et kohus teeks kindlaks Biotextile OÜ osanikud, kes peavad avaldajale maksma töötasu 219,14 eurot ja viivised.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 16. juuni 2016. a määrusega Juri Kolesnikovi taotluse õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Vastavalt TsMS § 181 lg-le 2 menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Vastavalt TsMS § 181 lg-le 3 isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1, 5 ja 12 alusel riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
4.Avaldaja nõudeks on töötasu 219,14 euro saamine. Maakohus leidis, et avaldajale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile ning jättis Juri Kolesnikovi taotlus õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et menetlusosalise esitatud taotlus ei ole õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud kuna selgusetuks jäävad asjaolud, mille alusel võiks hagi rahuldada ja seega ei saa kohus järeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohus kontrollis MTA andmebaasist avaldaja töösuhte fikseeritust. MTA andmetel puudub avaldajal töösuhe tema poolt nimetatud väidetava tööandja ehk kostjaga. Esitatud riigi õigusabi taotlus on üldsõnaline ning selle alusel ei ole võimalik anda hinnangut, et tegemist on sedavõrd keerulise juriidilise probleemiga, et avaldajale on vaja tingimata määrata esindajaks riigi arvel advokaat. Nii ei saa maakohus hinnata ka menetluses osalemise edukuse kaalumisel asja tähendust menetlusabi taotlejale.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Juri Kolesnikov esitas Tartu Maakohtu 16. juunil 2016. a määrusele määruskaebuse. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei oska määrusekaebuse esitaja eesti keeles kirjutada ja ei oska end kaitsta; 2) on olemas alus määruskaebuse esitaja nõude rahuldamiseks, kuna töötas OÜ-s Biotextile ning OÜ Biotextile peab seega tasuma saamata jäänud töötasu 219,14 eurot ning viivise alates 2013. aastast kui töövaidluskomisjon tegi oma otsuse; 3) kui määruskaebuse esitajale antakse riigi õigusabi, siis selleks kulunud summa tasub riigile tagasi Biotextile OÜ.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 16. juuni 2016 määrus muutmata. Maakohus on õigesti leidnud, et puuduvad alused määruskaebuse esitajale määrata riigi õigusabi. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitajal võib olla nõue Biotextile OÜ vastu seoses saamata jäänud töötasu maksmisega. Äriregistri andmetel on Biotextile OÜ äriregistrist kustutatud 15. veebruaril 2016. Seega on äriühing lõppenud ning antud asjas ei eksisteeri kostjat, kelle vastu hagi esitada. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et äriühingu osanikud peavad tasuma saamata jäänud töötasu, kuna ÄS § 135 lg 2 alusel osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium