Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 26. juuni 2025
Tsiviilasja number
2-24-18910
Tsiviilasi
P.J hagi A.Q ja P.G vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. veebruari 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
P.J apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
A.Q osas 1239 eurot 48 senti P.G osas 1076 eurot 4 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) P.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostjad (vastustajad) A.Q (isikukood XXX) ja P.G (isikukood XXX), seaduslik esindaja R.U
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. veebruari 2025. a otsus muutma.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta P.J kanda. A.Q-l ja P.G-l menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
hüvitatavad
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja ei osale kostjate ülalpidamises ega tasu neile vabatahtlikult elatist. Hagejalt kostjate kasuks elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus. Hagejal oli 14. oktoobri 2024. a seisuga kostjate ees elatise võlg 16 375 eurot 32 senti ja riigi ees elatisabi võlg 5791 eurot 72 senti. Hageja ei ole kostjaid aastaid toetanud. Kostjad saavad elatisabi. Pikaaegsed kohtuvaidlused raskendavad kostjate majanduslikku olukorda. Hagejal on kohtuvaidlusteks raha, ent enda lastele elatise maksmiseks ta seda ei leia. Maakohus vähendas 19. jaanuari 2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-13145 hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist. See ei viinud selleni, et hageja oleks hakanud kostjatele elatist tasuma. Hagejal olid teised lapsed tsiviilasja nr 2-22-13145 menetluse ajal. Käesoleva hagi esitamise seisuga ei ole faktilised ega õiguslikud asjaolud muutunud. Hageja ei toonud välja, millised on tema teiste laste vajadused ja mil määral ta teotab oma teisi lapsi. Hageja ei ela kostjatele teadaolevalt oma teiste lastega koos ega toeta neid. Kostja teised lapsed töötavad õppimise kõrvalt ja saavad 14. juunil 2025 täisealiseks. Hageja suudab teenida piisavalt sissetulekut, et pidada ülal kostjaid seaduses sätestatud miinimummääras, ilma et see kahjustaks tema teiste alaealiste laste ja iseenda ülalpidamist. Hageja tervis võimaldab tal tööd teha. Hageja soovitud ulatuses elatise vähendamisel ei oleks kostjate vajadused kaetud. Kostjad tegelevad muusikaga ja käivad muusikakoolis. Kostjale I osteti 2024. a klaver. Hageja ei panustanud sellesse. Kostja I käib laulukonkurssidel. Sellega seoses tekivad täiendavad kulud. Kostjale II renditakse kitarri. Elatise vähendamine ei arvesta majanduses toimuvaga.
Hageja võime sissetulekut teenida ei ole piiratud. Hageja ei esitanud oma varalise seisu kohta tõendeid. Hageja Swedbank AS pangakonto väljavõttelt nähtuvad üksikud maksed hageja kontole ning ühekordne elatise makse B.B.. Hagejal ei ole kohtu poolt kogutud andmete kohaselt kinnis- ega vallasvara. Hageja väited väikese sissetuleku kohta ei ole tõendatud. Hageja on alates 2021. aastast töötanud erinevates töökohtades. Hageja sai Maksu- ja Tolliamati andmetel 2024. aastal tulu 3007 eurot 53 senti, s.o keskmiselt 250 eurot kuus. Hageja Swedbank AS-i pangakonto väljavõttelt ei nähtu muid andmeid hageja sissetulekute kohta. Kontolt ei nähtu ka olulisi väljaminekuid ega püsimakseid. Hageja ei ole teiste Eestis tegutsevate pankade klient. Hageja ei tõendanud enda püsikulusid. Hageja on samas ostnud laevapileteid Rootsi ja Soome. Hageja sissetulekud ei laeku seega tema pangakontole või laekuvad välisriigi krediidiasutuses olevale kontole. Hageja ei esitanud kohtule tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Hageja ei ole senini osalenud kostjate ülalpidamises vastavalt oma väidetavatele tegelikele võimalustele. Hageja on seega kostjatele elatise tasumisest kõrvale hoidnud. Hageja ei esitanud mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid elatise vähendamist. Ebapiisav sissetulek ei õigusta elatise tasumist alla miinimummäära. Mõlemal vanemal on laste ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem peab tegema kõik endast oleneva, et tagada laste heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek laste ja enda ülalpidamiseks. Lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Kostjaid peab üleval nende ema. Kostjate ema sissetulek oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 2024. a-l 6790 eurot 41 senti, s.o keskmiselt 565 eurot 87 senti kuus. Kostjate ema saab lapsetoetust 260 eurot, lasterikka pere toetust 450 eurot ning elatisabi. Kostjate ema Swedbank AS-i pangakontole on juulist 2024 kuni jaanuarini 2025 laekunud töötasu vahemikus 675–891 eurot, peretoetus 710 eurot, G.G. sotsiaaltoetus ja elatisabi. Muud sissemaksed on peresisesed ülekanded või sularahas välja võetud summad. Kostjate emal on korter, tal ei ole sõidukeid. Kostjate ema teeb ülekandeid Elisa Eesti AS-ile, Inbank ASile ja tasub iga lapse eest 20 eurot kuus. Laste ülalpidamisega on hõlmatud kommunaal- , toidu-, lastekaupade- ja meelelahutuskulud. Kostjate ema pangakonto väljavõttelt nähtub, et nende ema teeb kostjatele kulusid. Arvestades, et hageja ei panusta kostjate ülalpidamisse, on arusaamatu hageja väide, et kostjate ema ei pea kostjaid ülal. Kostjad ei pidanud tõendama suurenenud kulusid, vaid hageja pidi tõendama elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud. Hageja võime sissetulekut teenida ei ole piiratud. Hageja ei ole tõendanud, et tasudes elatist väljamõistetud määras, saaks tema enda igapäevane toimetulek kahjustatud. Hageja on hetkel töötu, kuigi märkis avalduses enda sissetulekuks 820 eurot. Hageja esitas enda teiste laste ema kinnituse, mille kohaselt tasub hageja enda teiste laste elamiskulud, kuna lapsed õpivad XX, ning toetab toidukaupade ja muude esmavajalike kulutustega. Ükski teine tõend ei kinnita, et hageja tasuks enda teiste laste kulusid. Hageja ei tõendanud seega TsMS §-s 459 sätestatud eeldusi. Hagi jääb rahuldamata.
Maakohus märkis ekslikult, et hagejal on elatise võlg R. ees 8686 eurot ja B.B. ees 9906 eurot 1 sent. Hagejal on 19. märtsi 2025. a seisuga võlg 593 eurot. Maakohus märkis ekslikult, et hageja ei ole oma lastele R.le ja B.B. elatist maksnud. Hageja maksis vastavalt võimalustele R.le ja B.B. oma abikaasa A.M. pangakontolt elatist. Hageja tasub vastavalt võimalustele elatist ka kostjatele. Hageja sissetulek oli vaidluse maakohtus lahendamise ajal ja on ka praegu keskmiselt 820 eurot kuus. Maakohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja sissetulek oleks suurem. Maakohtu arvamus, et hageja varjab oma sissetulekut, on oletuslik ega tugine tõenditel. Hageja ei saa tõendada, et ta ei saa rohkem sissetulekut. Maakohus ei analüüsinud hageja vanemate laste ema kinnitust, mille kohaselt hageja toetab enda vanemaid lapsi. Vanemate laste ema on halvemas majanduslikus olukorras kui kostjate ema. Tal puudub sissetulek, kuna ta õpib kokaks ja saab laste peale lastetoetust 160 eurot. Kostjad ei tõendanud, et nende vajadused on 1593 eurot kuus, s.o hageja makstava elatise summa, kostjate ema samaväärne panus ja kostjatele riigi toetusest 710 eurost kuuluv osa. Kostjate ema ei kuluta raha laste peale. Elatisabi on hageja võlg riigi ees. Hageja peab selle hiljem tagasi maksma. Kostjate ema ei luba hagejal laste elus osaleda ega nendega suhelda. Elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jääv raha on toimetulekupiiri määrast oluliselt väiksem. Hageja palub võtta arvesse, et kostjate ema saab suurendatud peretoetust 710 eurot kuus. Hageja jääb hagis esitatu juurde.
otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
järeldu, et maakohus tuvastas hageja elatisevõla R. ja B.B. ees ebaõigesti. Viidatud täitmisteatest nähtuvalt on täiteasjas sissenõudjaks Soome sotsiaalkindlustusamet (KELA), mitte R. ja/või B.B.. Samuti ei nähtu apellatsioonkaebusele lisatud A.A. maksekorraldustest ja B.B. pangakonto väljavõtetest, et hageja tasuks R.le ja B.B. märkimisväärses ulatuses ja regulaarselt elatist. Osadelt maksekorraldustelt nähtub kingituste tegemine, mitte elatise tasumine. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus analüüsinud R. ja B.B. (st hageja vanemate laste) ema kinnitust, mille kohaselt hageja toetab enda vanemaid lapsi (dtl 378). Maakohus leidis, et ükski teine tõend selles avalduses toodud asjaolusid ei kinnita – ühestki kontoväljavõttest ega esitatud maksekorraldusest ei tulene, et hageja maksab B.B. ja R. kulutuste eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle järeldusega. Lisaks ei ole hageja selgitanud, mh apellatsioonkaebuses, miks ta ei ole pärast hagi esitamist käesolevas asjas tasunud kostjatele elatist vähemalt enda taotletud vähendatud määras (s.o vastavalt hageja enda väidetavatele võimalustele). See näitaks vähemalt vanema tahet laste ülalpidamises osaleda, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.