Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühisomandis on kinnisasi, mille turuväärtuseks on hinnatud 261 000 eurot. Kinnisasja müügi korral oleks kostjal võimalik saada vähemalt 120 000 eurot, mis on piisav nii uue elukoha soetamiseks kui ka elatise maksmiseks hagejatele miinimummääras kuni nende täisealiseks saamiseni. Kinnisasja müümine võimaldaks kostjal vabaneda kinnisasjaga seotud kohustustest, millised on talle majanduslikult üle jõu käivad. Lisaks on kostjal võimalus realiseerida tema omandis olev sõiduauto. Kostja varaline seisund võimaldab tal täita oma kohustust ning maksta hagejatele elatist miinimummääras. Alates 2024. aasta detsembrist ei ole kostja teinud hagejate emale ühtegi rahalist ülekannet ega kandnud laste ülalpidamiskohustust vahetult sellises ulatuses, mis kataks laste põhivajadused perekonnaseaduse tähenduses. Hagejad möönavad, et kostja on tasunud hageja II mobiilsideteenuse kulu summas 5 eurot kuus, kuna hageja II telefoninumber kuulub kostja mobiilipaketi alla. Alates 14. detsembrist 2023, mil lapsed kolisid koos emaga kostja elukohast välja, ei ole nad enam kasutanud kostja eluaset ega sealseid kommunaalteenuseid. Arvestades kostja ja hagejate vahelise kontakti puudumist ning senist suhete dünaamikat, on ebatõenäoline, et lähitulevikus tekib regulaarne läbikäimine või ühise aja veetmine. Puudub alus PKS § 105 lg-st 3 tuleneva ülalpidamiskohustuse proportsioonist kõrvalekaldumiseks, kuna mõlema vanema sissetulekud võimaldavad laste ülalpidamises osalemist võrdsetes osades.

ülalpidamist summas 100 eurot hageja kohta, millele lisandub 20 eurot kuus koolikulude katteks. Käesolevas asjas tuleb arvestada, et vanemate varaline seisund võib olla erinev, mis omakorda mõjutab nende vastastikuse ülalpidamiskohustuse ulatust. Seetõttu on vajalik tuvastada ka hagejate seadusliku esindaja varaline olukord. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine nõutud mahus asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, arvestades tema piiratud sissetulekuid ja olemasolevaid kohustusi.

MAAKOHTU LAHEND

täiendavat tulu, mis ei kajastu ametlikult deklareeritud sissetulekuna. Hagejate hinnangul ei ole kostja esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis õigustaksid elatisnõude vähendamist. Kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-119-15, p 11 ning märkis, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. XXXX OÜ on registreeritud kostja elukohta, mis viitab tõenäosusele, et kostja võib saada osa äriühingu majandustegevusest tulenevatest hüvedest, sh kasutada teatud kulusid äriühinguga seotud raamatupidamislike kuludena. Kostjal on äriühingud, mis osutavad majandustegevust ja mille raamatupidamisandmetest on võimalik tuvastada vara, kohustisi ja kasumit. Esitatud asjaolude pinnalt on alust eeldada, et kostja tulud ei pruugi olla täielikult deklareeritud ning tema tegelik majanduslik suutlikkus võib olla suurem ,kui ta on menetluses esitanud. Kostja vanus ei saa olla iseenesest mõjuv põhjus laste ülalpidamiskohustuse vähendamiseks, sest see seaks lapsed ebavõrdsesse ja haavatavasse olukorda, jättes nad ilma elementaarsetest materiaalsetest tagatistest. Lisaks märgib kohus, et kui kostja ei ole suuteline tagama elatise maksmist lastele oma sissetulekutest, tuleb kasutada muid vahendeid. Kohus on veendunud, et kostjal on piisavalt ressursse ja võimalusi oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja peab analoogselt hagejate seadusliku esindajaga tagama laste igapäevaste vajaduste katmiseks vajaliku elatise täielikus ulatuses. Kohus leiab, et olukorras, kus lahkuminek, laste välja kolimine ja muud elulised muutused on niigi keerulised ning mõlemad vanemad peavad kohanduma uue olukorraga, on põhjendatud leevendada kostja rahalist koormust. Kohus arvestab ka, et kuigi hagejate seaduslik esindaja pöördus kostja poole elatisnõudega juba jaanuaris 2024, ei jõudnud pooled kokkuleppele ja elatise määramiseks esitati hagi kohtule märtsis 2024. Seetõttu leiab kohus, et tagasiulatuv elatis on põhjendatud välja mõista alates hagi kohtusse esitamise hetkest, s.o 20.03.2024.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kostja esitaks tõendid oma vastuväidete tõendamiseks, pidanuks kohus sellest kostjat teavitama. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine kujutab endast olulist menetlusõigusnormi rikkumist. Sellest lähtuvalt esitab kostja apellatsioonkaebuses taotluse võtta asja materjalide juurde täiendavad tõendid. Kostja palub kohtul lisada asja materjalide juurde T. T.N-i , A.J., B.F-i ja E.K. seletuskirjad, milles kirjeldatakse, millistel asjaoludel ja millisel eesmärgil kostjale raha kanti või anti sularahas. Kostja eesmärk on esitatud tõenditega ümber lükata maakohtu otsuse põhjendava osa punktis 18 esitatud arvestused. Kostja hinnangul ei ole need arvestused õiged, kuna maakohus on pidanud tema lähedastelt saadud rahalist toetust töiseks tuluks. Kostja seisukoht on, et tegemist ei olnud tagasimaksmiskohustuslike vahenditega, vaid vabatahtlike toetustega, v.a E.K. saadud laen. Apellatsioonkaebusega esitatud tõendid kinnitavad, et kostja majanduslikud olukord on keeruline ning maakohtu otsuse punktis 18 toodud summasid ei saa tervikuna lugeda kostja töiseks sissetulekuks. Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud elatise vähendamata määral, mis jääb alla miinimummäära, rikkudes sellega PKS § 102 lg 2 nõudeid. Kostja on vanaduspensionär, kelle isiklike ja eluasemega seotud vältimatute kulude kandmine käib üle jõu ka olukorras, kus elatist ei nõutaks. Maakohus on teinud otsuse, mis seab kostja varaliselt ebasoodsamasse olukorda võrreldes hagejatega. Kostja igakuine vanaduspension on 823 eurot, samas kui tema igakuised kohustused – sh eluasemekulud ning laenukohustused panga ja E.K. ees – ulatuvad vähemalt 1200 euroni. Kõik need kulud on põhjendatud ja vältimatud ning seotud kostja elementaarsete elatusvajaduste katmisega. Sellest tulenevalt ei saa kostjale ette heita pahatahtlikkust ega tahtlikku elatise tasumata jätmist suuremas summas. Kostja tegutseb vastavalt oma tegelikele võimalustele ning talle langev elatise koormus tuleb kooskõlla viia tema maksevõimega. Maakohus on aktsepteerinud, et hagiavalduses esitatud tagasiulatuva elatise nõue on kostja jaoks ülemäära koormav. Kostja seisukohalt on aga ka maakohtu otsuses väljamõistetud elatisesumma talle ebaproportsionaalselt koormav ning ei arvesta tema tegelikku maksevõimet. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatis tulnuks jätta tervikuna välja mõistmata. Kostja juhib tähelepanu sellele, et riigi majanduslik olukord on viimastel aastatel oluliselt muutunud, mis on mõjutanud negatiivselt ka tema ettevõtlust. Kostja äriühingu XXXX OÜ käive on alates 2023. aastast märkimisväärselt vähenenud. Samuti tuleb arvestada kostja vanusega – ta on 64-aastane ning tema töövõime on võrreldes 10-20 aasta taguse ajaga oluliselt langenud. Kostjale kuuluv sõiduauto on amortiseerunud ega oma arvestatavat turuväärtust. Lisaks ei ole põhjendatud tema äriühingute osaluste võõrandamine. Hagejate seaduslik esindaja omab arvestatavat sissetulekut, milleks on ligikaudu 2000 eurot netotulu kuus. Lisaks sellele kuulub tema äriühingule kinnisvara, millelt ta teenib renditulu. Tema rahalist olukorda parandavad ka riiklik peretoetus ning rohked tööandjalt saadavad rahalised ja mitterahalised hüved. Märkimisväärne on ka asjaolu, et tema arvelduskontole tehakse regulaarselt sularaha sissemakseid summades 20 kuni 700 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on hagejate seaduslik esindaja majanduslikult paremas seisus kui kostja ning seetõttu on tal objektiivne võimekus kanda suuremas ulatuses laste ülalpidamiskohustust. Maakohus ei käsitlenud ega hinnanud hagejate seadusliku esindaja varalist seisu. Kohus piirdus kostja majandusliku olukorra käsitlemisega, jättes tuvastamata, kas hagejate seaduslik esindaja oleks olnud võimeline kandma suuremat osa laste ülalpidamiskoormusest.

eelmenetluses on pooltele selgitatud, millised asjaolud on vaidluse seisukohalt olulised ja milline on poolte tõendamiskoormis. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud täiendavad tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Kostjal oli tõendite esitamiseks võimalus maakohtus, kuid kostja jättis tõendid esitamata. Hagejad osutasid juba 7. oktoobri 2024 menetlusdokumendis asjaoludele, mis nende hinnangul viitavad kostja tegelikele ja varjatud sissetulekutele. Kostja arvelduskonto väljavõtted näitavad, et talle tehakse regulaarselt ülekandeid erinevate eraisikute poolt. Samuti on alust arvata, et kostja saab märkimisväärse osa oma tasust sularahas. Kostja ei ole asjaolu senini põhjendanud ega ümber lükanud. Hagejate hinnangul ei ole XXXX OÜ käive langenud, vaid kostja on asunud oma sissetulekut varjama. Eeltoodu viitab sellele, et kostja majanduslik olukord on parem, kui ta kohtule on esitanud, ning ta on võimeline tasuma hagejatele nõutud suuruses elatist. Arvestada tuleb, et kostjat esindab vandeadvokaat, kes on teadlik, et hagimenetlus on võistlev ning pooled peavad oma väiteid ise tõendama. Lisaks tuleb rõhutada, et B.F, kes on kostja täisealine tütar ja elab temaga koos, osaleb loomulikult leibkonna kulude – sealhulgas küttepuude ja kommunaalkulude – katmises. Maakohus on arvelduskontode analüüsi põhjal tuvastanud, et kostja tegelikud sissetulekud on suuremad, kui ta ise väidab, ning kostja saab lisatulu. Seda kinnitavad üheselt arvelduskontode väljavõtted, millest nähtub, et kostjale on tehtud mitmeid ülekandeid selgitusega „elektritööde“ eest. Oluline on märkida, et kostja ei ole neid asjaolusid ega nimetatud ülekandeid selgitanud ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses. Selline käitumine viitab sellele, et kostja jätkab tegelike sissetulekute varjamist ning eksitab kohut, esitades moonutatud ülevaate oma majanduslikust olukorrast. Hagejate hinnangul on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, justkui lasuks hagejatel tõendamiskoormis kostja arvelduskontodele tehtud ülekannete ja laekumiste sisu osas. Tegemist on teabega, mis asub kostja enda valduses, ning seega lasub tõendamiskoormis temal. Samuti ei ole eluliselt usutav kostja väide, et nõudlus elektritööde järele oleks vähenenud. Kostja arvelduskonto väljavõtted ning uue äriühingu asutamine viitavad vastupidisele – sellele, et ta jätkab elektritööde osutamist. Kostja eksib, kui eeldab, et ainuüksi tema pensionäristaatus või madal sissetulek õigustaks elatise vähendamist. Kostja ei ole väitnud, et tal on töövõime kaotus, mis seda takistab. Lisaks on kostjal võimalik võõrandada vara. Kostja ja T.N-i ühisomandis on XXX , Viljandi asuv kinnistu, mille väärtuseks on hinnatud 261 000 eurot. Hagejate arvates on asjas esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt ilmne, et kostjal on võimekus maksta oma lastele miinimummääras elatist. Üksnes asjaolu, et hagejate ema sissetulekud on kostja ametlikest sissetulekutest suuremad, ei anna alust kostja poolt makstava elatise vähendamiseks. Kostja etteheited seoses tagasiulatuva elatisega on põhjendamatud. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata ning mõistis elatise välja alates hagi esitamisest. Tagasiulatuvaks elatiseks loetakse nõuet, mis hõlmab ajavahemikku enne hagi kohtusse esitamist. Kuna maakohus sellist nõuet ei rahuldanud, ei ole kostjal põhjust selle osa vaidlustamiseks ning selles osas puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 järgi arvestatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus nn miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesoleval juhul nähtub maakohtu otsusest, et maakohus hindas kooskõlas PKS §-s 102 sätestatu ja asjakohase kohtupraktikaga, kas kostja vanaduspensionäri staatus kujutab endast mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks, ning jõudis järeldusele, et see ei ole nii. PKS § 102 lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Maakohtu põhjendused elatise vähendamata jätmise kohta on jälgitavad ja lähtuvad konkreetse tsiviilasja asjaoludest ning poolte esitatud väidetest. Maakohus on lisaks kostja sissetulekule tuvastanud ka temal vara olemasolu - sealhulgas sõiduki, kinnisasja ning toimiva äriühingu osaluse. Kohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et kostja varaline seisund võimaldab tal anda hagejatele ülalpidamist seaduses sätestatud alammääras ja pidada seejuures ka ennast minimaalsel tasemel ülal. Selline järeldus on kooskõlas ka väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt tuleb juhul, kui vanema sissetulek ei ole piisav, arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.2).

elatisenõuetega, mis on välja arvestatud hagi esitamise kuupäevast alates ja muutunud selles ulatuses sissenõutavaks, mitte tagasiulatuvate elatisnõuetega PKS § 108 mõttes.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.