Muud › CMR

1 (10)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud XXXXOÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXXOÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 15.12.2015 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.12.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 2014 juulis kolmel korral transporditeenuse marsruudiga Eesti-Venemaa. Pooled sõlmisid iga veo kohta veolepingu ning veod on teostatud alljärgnevalt: 1) Veolepingu nr 0097/14308 alusel teostas hageja vedu marsruudil Tallinn-Moskva, veo toimumist tõendavad CMR saatekirjad CMR nr 001, CMR nr 577, CMR nr 14308-2, CMR nr 14308-3. Hageja esitas kostjale veo teostamise eest arve nr 706 summas 1 800 eurot, millest kostja on tasunud 1000 eurot ning võlgnevus on seega 800 eurot. 2) Veolepingu nr 0101/14312 alusel teostas hageja vedu marsruudil Eesti (Keila) – Venemaa (St. Petereburg), veo toimumist tõendab CMR saateleht nr 4RIB071476. Hageja esitas kostjale veo eest arve nr 711 summas 906 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata. 3) Veolepingu nr 0091/14300 alusel teostas hageja vedu marsruudil Eesti (Tallinn) – Venemaa (Krasnodar) – Novorossijsk, veo toimumist tõendavad CMR saatelehed nr 14304, CMR nr 2 (10)

4RIC060840. Hageja esitas kostjale arve nr 773 summas 2 926 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja täitis kostja tellimused, mida tõendavad vedude kohta käivad veolepingud ja CMR saatelehed. Kostja ei ole osutatud veoteenuse osas pretensioone esitanud, on teenuse vastu võtnud ja seega võttis teenuse kvaliteetse ja nõuetekohase täitmise omaks. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest 14.07.2014 arve nr 706, 16.07.2014 arve nr 711 ja 31.07.2014 arve nr 773 kogusummas 5632 eurot. Kostja pidi tasuma eelpool osundatud arved 30 päeva jooksul peale arve kättesaamist. Poolte vahel kokku lepitud tähtajaks on kostja esitatud arvetest tasunud ainult 1000 eurot arvest nr 706. Ülejäänud ulatuses on arved kogusummas 4632 eurot tasumata. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja põhivõlg summas 4632 eurot tasumata. Hageja on seisukohal, et pooltevahelistele veolepingutele kohaldatakse rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR). Kauba vastuvõtmise koht oli kõigi kolme lepingu puhul Eesti ning üleandmise koht Venemaa. Nii Eesti kui Venemaa on konventsiooni osapooled. Lisaks põhinõudele on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist lähtudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6. Seisuga 30.12.2015 on kostjal tasumata viivis kokku 502,06 eurot. Hageja ei nõustu sellega, et nõue on aegunud (tlk 89-91). Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4 632 eurot, viivise seisuga 30.12.2015 502,06 eurot ning alates 31.12.2015 viivise TsMS § 367 alusel 8,05% aastas ehk 0,02% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus 20.01.2016 esitas kostja kohtule vastuse hagile (tl-d 73, 74). Kostja palub jätta hagiavalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagi esitamise tähtpäev (30.12.2015) ei vasta märgitud Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artikli 32, lõike 1c tähtajale: Veolepingu kuupäev Tähtpäev 0097/14308 03.07.2014 01.10.2015 0101/14312 04.07.2014 02.10.2015 0091/14300 27.07.2014 25.10.2015 Kostja ei ole nõus, et temal on võlg hageja vastu. Võlg tähendab hilinemist maksmisega, kuid sõlmitud veolepingute kohaselt tasub maksja arved 30 päeva jooksul peale tõestava kauba üleandmine dokumentide saamist. Samas kohas täpsustatakse et nõutatakse kaks originaali CMR eksemplari. Kostja avaldab, et ta ei ole saanud nõutud originaale kahes eksemplaris. Seega ei ole saabunud maksetähtaeg nimetatud arvetel. Vaatamata sellele tegi kostja 30.12.2015 järjekordse osamakse arve 706 järgi summas 400 eurot. Kostjal on õigus tasuda ning kostja tasub arved ja summad maksetähtajal 30 päeva peale originaal dokumentide (või nende kinnitatud koopiate) esitamist. Menetluse käik 04.04.2016 kirjas selgitas kohus pooltele õiguslikku regulatsiooni ja määras pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks (tlk-d 101, 102).

3 (10)

25.04.2016 esitas hageja kohtule täiendavad seisukohad (tlk-d 110, 111). Hageja hagiavalduses esitatud nõue oli arve nr 706 järgi 800 eurot, arve nr 711 järgi 906 eurot ja arve nr 773 järgi 2926 eurot, kogusummas 4632 eurot. Kostja tasus arve 706 järgi veel 400 eurot 31.12.2015. Seega on kostjal hagejale tasumata veel 4232 eurot. CMR konventsiooni art 27 (1) sätestab, et nõude esitaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. See arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast. Hageja saatis kostjale pretensiooni 06.08.2015, milles selgitas, et kostjal on hageja ees võlgnevus summas 4632 eurot ning, et see summa tuleb kostjal tasuda hiljemalt 24.08.2015. Seega on hageja kostjale saatnud CMR konventsiooni art 27 (1) kohase kirjaliku nõude. Eeltoodust tulenevalt arvutab hageja CMR konventsioonis sätestatud viivise nõude alates 24.08.2015 järgmiselt: Viivise nõue ajavahemiku 24.08.2015-30.12.2015 eest on 81,27 eurot ja ajavahemiku 31.12.2015-24.04.2016 eest on 67,16 eurot. Seega CMR konventsiooni alusel arvutatud viiviseks on 148,43 eurot. Alates 25.04.2016.a palub hageja kohtul nõuda kostjalt viivist 0,579 eurot päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest TsMS § 367 alusel. 18.07.2016 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kostja tasus 30.12.2015 400 eurot arve nr 706 järgi, seetõttu täpsustab hageja oma nõuet ning vähendab põhinõude suurust 400 euro võrra, 4632 eurolt 4232 euroni, sest hageja on juba vähendanud ka viivise nõuet 25.04.2016 esitatud seisukohas vastavalt kostja poolt täiendavalt tasutud summale. Kostja poolt tehtud makse alusel loeb hageja täidetuks kostja põhikohustuse arve nr 706 järgi. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 4232 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 148,43 eurot ja viivise 0,579 eurot päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest TsMS § 367 alusel. Kohtu põhjendused

nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist osalise loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse põhinõude 400 eurot tasumise osas ja sissenõutavaks muutunud viivise 353,63 eurot tasumise nõude osas.

menetlemisel

rahvusvahelise

kaupade

autoveolepingu

Konventsiooni artikkel 1 sätestab, et konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. Asja materjalidest nähtuvalt oli kauba vastuvõtmise koht kõigi kolme lepingu puhul Eesti ning üleandmise koht Venemaa, st kohad asusid eri riikides. Nii Eesti kui Venemaa on konventsiooni osapooled. Seega on täidetud konventsiooni artikli 1 eeldused konventsiooni kohaldamiseks.

kostja tellis hagejalt 2014 juulis kolmel korral transporditeenuse marsruudiga Eesti-Venemaa. Pooled sõlmisid iga veo kohta veolepingu ning veod on teostatud alljärgnevalt:

1) Veolepingu nr 0097/14308 alusel teostas hageja vedu marsruudil Tallinn-Moskva, veo toimumist tõendavad CMR saatekirjad CMR nr 001, CMR nr 577, CMR nr 14308-2, CMR nr 14308-3. Hageja esitas kostjale veo teostamise eest arve nr 706 summas 1800 eurot (tlk-d 41, 42, 48, 49, 50, 51). 2) Veolepingu nr 0101/14312 alusel teostas hageja vedu marsruudil Eesti (Keila) – Venemaa (St. Peterburg), veo toimumist tõendab CMR saateleht nr 4RIB071476. Hageja esitas kostjale veo eest arve nr 711 summas 906 eurot (tlk-d 43, 44, 55). 3) Veolepingu nr 0091/14300 alusel teostas hageja vedu marsruudil Eesti (Tallinn) – Venemaa (Krasnodar) – Novorossijsk, veo toimumist tõendavad CMR saatelehed nr 14304, CMR nr 4RIC060840. Hageja esitas kostjale arve nr 773 summas 2 926 eurot (tlk-d 56, 57, 58, 59).

5 (10)

-

Hageja on täitnud kostja tellimused, mida tõendavad ülalmärgitud vedude kohta käivad veolepingud ja CMR saatelehed.

-

Kostja ei ole osutatud veoteenuse osas pretensioone esitanud (kostja vastuväited nimetatu osas puuduvad).

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastu esitatud nõue on aegunud (kostja on esitanud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks) ning kas see nõue on muutunud sissenõutavaks.

6 (10)

Kostja on esitanud vastuväite selle kohta, et lepingutes on märgitud, et autojuht tagastab peale veoteostamist 2 originaal CMR eksemplari kolme päeva jooksul ning kuna kostja ei ole originaaldokumente saanud, siis ei ole nõue sissenõutav. Kohus nimetatuga ei nõustu. Lepingus märgitud originaaldokumentide tagastamise nõude sõnastusest ei järeldu, et originaaldokumentite tagastamata jätmise korral oleks kostjal õigus tasumisest keelduda. Lepingute punktis 15 märgitust „Autojuht tagastab peale veoteostamist 2 originaal CMR eksemplari kolme päeva jooksul“ järeldub kohtu hinnangul üksnes originaaldokumentide tagastamise kohustus. CMR artikkel 5 sätestab, et saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saaja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi seadustega. Saatedokumendi esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. CMR artikli 4 teine lause sätestab, et saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et CMR konventsiooni sätetega vastuolus olevad pooltevahelise lepingu tingimused on art 41 järgi kehtetud (v.a. kokkulepped art 31 (1), 33 ja 40 järgi). Kehtetul tingimusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Seega on kohtu hinnangul oluline veolepingu kehtivus ning kauba kohaletoimetamise fakt. Ainuüksi saatedokumendi originaali puudumine, s.h originaaldokumendi tagastamata jätmine, ei saa olla aluseks teenuse eest mitte tasumisele (CMR art 4). Vastavalt CMR Konventsiooni artikli 30 punktile 1 kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 801 lõikele 1 kui veose kahjustumine või osaline kaotsiminek on välisel vaatlusel arusaadav, kuid saaja on veose vastu võtnud ning saaja või saatja ei ole vedajale veose kaotsiminekust või kahjustumisest hiljemalt veose saajale üleandmisel teatanud, eeldatakse, et veos on üle antud lepingus ettenähtud seisundis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 kui veose kahjustumine või osaline kaotsiminek ei olnud veose saajale üleandmisel väliselt arusaadav, eeldatakse, et veos on üle antud lepingus ettenähtud seisundis, kui saaja või saatja ei ole kaotsiminekust või kahjustumisest teatanud seitsme päeva jooksul veose saajale üleandmisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 loetakse teade õigeaegselt esitatuks, kui see on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tähtajal ära saadetud. CMR saatelehtedes ei ole tehtud ühtegi märget vastuvõetud kauba vigastuste kohta. Tulenevalt eeltoodust on seega kaup üle antud õigeaegselt ning ilma vigastusteta. Kostja ei ole tõendanud ega esitanud ka vastuväiteid selle kohta, et hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud või on muul moel rikkunud kauba vedamise tingimusi. Kuna veod on õigeaegselt teostatud ja kaupade kohta ei ole pretensioone esitatud, siis on kostja kohtu hinnangul kohustatud tasuma ka veoteenuse eest. Hageja on kostjale esitanud arved, millest arve nr 706 tuli tasuda hiljemalt 13.08.2014 (tlk 42), arve nr 711 tuli tasuda hiljemalt 15.08.2014 (tlk 55) ning arve nr 773 tuli tasuda hiljemalt 30.08.2014 (tlk 59). Samuti on hageja saatnud kostjale pretensiooni 7 (10)

06.08.2015, milles on selgitatud, et kostjal on hageja ees võlgnevus summas 4632 eurot ning et see summa tuleb kostjal tasuda hiljemalt 24.08.2015 (tlk 61, tõlge lk 62). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ei ole nimetatud pretensiooni kätte saanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid selle kohta, et ei ole saanud talle hageja poolt esitatud arveid. Kostja on üksnes märkinud, et ei ole saanud CMR orginaaldokumente (tlk 73). Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on hageja nõue summas 4232 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Kohus on eelnevaga võtnud vastu hageja osalise loobumise hagist. Hageja on loobunud osaliselt hagist seetõttu, et kostja on võlgnevuse osaliselt tasunud.TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 26.08.2015. Seega on kostja tasunud võlgnevuse osaliselt pärast hagi esitamist. Seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ning § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2550,20 eurot, s.o õigusabi kulud summas 2125,20 eurot ning riigilõiv summas 425 eurot. Hageja esindaja on osutanud hagejale alljärgnevaid teenuseid: -

28.12-30.12.2015 dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine 7,5 tundi; 27.01.2016 kostja seisukohaga tutvumine 0,5 tundi; 29.01.2016 hageja seisukoha koostamine 3,5 tundi; 25.04.2016 hageja täiendavate seisukohtade koostamine 1,75 tundi; 28.04.2016 kostja vastusega tutvumine kompromissi osas 0,1 tundi; 08.06.2016 määrusega tutvumine 0,25 tundi; 15.07.2016 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 2,5 tundi.

Kuigi kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude esitanud, peab kohus vajalikuks kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust. Esmalt märgib kohus, et loeb põhjendatud menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõivu summas 425 eurot TsMS § 138 lg 2 alusel. Hageja on reaalselt nimetatud summa hagiavalduse esitamisel tasunud (tlk-d 1 pöördel, 63). Dokumentidega tutvumise ning hagiavalduse koostamise ajakulu 7,5 tunni ulatuses on kohtu hinnangul olnud vajalik ja põhjendatud. Hageja on 30.12.2015 esitanud kohtule põhjaliku hagiavalduse (tlk 33-38) koos 12 lisaga. Arvestades esitatud dokumentide sisuga ning tsiviilasja keerukusega on nimetatud ajakulu osutatud teenusele usutav. Kostja seisukohaga tutvumine 0,5 tunni ulatuses on põhjendatud. Kostja on esitanud oma vastuse hagile 20.01.2016 (tlk 73-74). Vastaspoole esitatud seisukohtadega tutvumine on vajalik edasiste seisukohtade kujundamiseks. Hageja seisukoha koostamine 3,5 tunni ulatuses on olnud põhjendatud. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ning kohus on palunud hagejal esitada kostja vastuse osas oma seisukoht. 25.04.2016 on hageja esitanud täiendava seisukoha (tlk 110-111). Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu on kohtu hinnangul nimetatud dokumendi koostamine põhjendatud 1 tunni ulatuses.

9 (10)

Kostja vastusega tutvumine ning määrusega tutvumine kokku 0,35 tunni ulatuses on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Nii vastaspoole seisukohaga kui ka kohtumäärusega tutvumine on menetluses vajalik. 15.07.2016 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud üksnes seisukoha koostamise osas 1 tunni ulatuses arvestades esitatud seisukoha sisu ja mahuga. Menetluskulude nimekirja koostamine on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine, mis ei ole põhjendatud menetluskulu (vt ka Riigikohtu lahend 32-1-77-14, mille kohaselt menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata). Seega on hagejate esindaja ajakulu põhjendatud kokku 13,85 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 110 eurot/tund (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks 1523,50 eurot. Hagejal on äriregistrist nähtuvalt kehtiv käibemaksukohuslase number. TsMS 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb esindaja tasu välja mõista ilma käibemaksuta. Seega on kokku hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1 948,50 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.