nende Hageja: M. L. (isikukood xxxx; aadress xxxx) Hageja seaduslik esindaja: J. J. (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post xxxx; tel xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Vello Luik (e-post [email protected]) Kostja: L. L. (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post xxxx; tel xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista L. L.’ilt välja M. L.’i kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.10.2024 kuni 16.12.2024 eest summas 436,22 eurot.
3.Mõista L. L.’ilt välja M. L.’i kasuks igakuine elatis:
3.1.summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 17.12.2024 kuni 31.03.2024;
summas 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 01.04.2025 kuni M. L.’i täisealiseks saamiseni.
4.Punktis 3.2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Määrata, et L. L. kohustub tasuma punktis 3 nimetatud elatise hiljemalt jooksva kuu 1. kuupäevaks J. J. pangakontole nr xxxx selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.
2-24-146165 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Hageja vanemate kooselu lõppes ning hageja elab hageja seadusliku esindajaga. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust.
2.Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus.
3.Hageja palub: mõista L. L.’ilt M. L. kasuks alates 01.10.2024 kuni M. L. täisealiseks saamiseni (xxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; kohustada L. L.’it tasuma M. L.’i elatis J. J. pangakontole nr xxxx; kohustada L. L.’it tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu esimeseks kuupäevaks.
4.Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja järgmist. Kostja kinnitab, et on nõus toetama oma poega summas 300 eurot kuus, s o isegi rohkem, kui on hageja hetkenõue. Kostja ei ole viidanud PKS § 102 sätestatud asjaoludele, mis annaksid aluse ülalpidamiskohustuse vähendamiseks kostja isikust või varalisest seisundist tulenevalt.
5.Hagiavalduse kohaselt oli hageja peale vanemate kooselu lõppemist isa juures keskmiselt 2 päeva kuus, seega puudub alus elatise vähendamiseks. Alates avalduse kohtusse esitamisest ei ole hageja isa juures viibinud.
6.Kostja on vastuses mitmel korral rõhutanud, et hagejate vanemate vahel puudub suhtluskord. Kostja on avaldanud vastuses, et ei ole nõus elatist tagasiulatuvalt maksma, 2(6)
2-24-146165 kuna hageja ema lahkus kooselust omavoliliselt ja võttis lapse xxxx lasteaiast ära. Kindlasti ei saa aga kostja nõusolekuta kooselu lõppemine olla aluseks elatise tagasiulatuva väljamõistmise vähendamiseks. Kostja vastusest ei nähtu asjaolusid, mis nõuaksid tagasiulatavalt elatise väljamõistmise vähendamist tuleneval kostja varalisest seisundist näiteks. Hageja emale teadaolevalt kostja töötab mitteametlikult. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine.
7.Kostja on hetkeseisuga hageja ema kontole kandnud elatist kokku 400 eurot, mis tuleb elatise võlgnevusest maha arvata.
8.Kostja on teinud hagejale eraldi kogumiskonto Xxxx panka ja on alates jaanuarist 2025 kandnud nimetatud kontole raha. Hetkeseisuga on hageja kontol 176 eurot. Hageja esindaja on kirjavahetuses korduvalt teavitanud kostjat, et hageja ema ei nõustu elatisraha kandmisega lapse kogumiskontole. Eeltoodust tulenevalt ei saa raha kandmist kostja poolt hageja kogumiskontole lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja on nõus igakuiselt toetama oma poega 200 eurot kuus pluss 100 eurot kogumiskontole Xxxx pangas, millele on ligipääs teisel lapsevanemal.
10.Puudub otsene suhtluskord, kostja on avaldanud soovi M. L.i kasvatuses osaleda. J. J. võttis M. L.i ilma kostjale ütlemata ära xxxx lasteaiast ning pani ta ajutiselt xxxx lasteaeda. Pole päri, et laps elab ainult J. J. mõjusfääris ja lapse isa, L. L.it lapse kasvatamise juurde ei lasta.
11.Kostja pole nõus, et peab midagi hakkama järgi maksma. Kostja on teinud ülekanded 200 J. kontole ja 100 M. kasvukontole alates jaanuarist, kui J. kolis xxxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea 3(6)
2-24-146165 andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja elab koos emaga; puudub kostja ja hageja suhtlemist reguleeriv suhtluskord; kostja on tasunud hageja seadusliku esindaja pangakontole 31.01.2025. a 200 eurot ning 01.03.2025. a 200 eurot.
14.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise miinimummääras elatise alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
15.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) on hageja ülalpidamiskohustust täitnud; (ii) tagasiulatuv nõue on põhjendamatu, kuna laps eraldati perekonnast ilma kostja nõusolekuta.
16.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine.
17.Kostja ei ole esile toonud, et hageja kulud võiksid olla väiksemad kui seadusjärgne miinimummääras elatis seda eeldab. Seega ei ole kostja hageja kulude olemasolu või koosseisu vaidlustanud.
18.Asjakohatud on poolte argumentatsioon seoses hageja ja vanemate vahelise suhtlemisega ning perekonna purunemise asjaoludega. Käesolevas asjas lahendab kohus hageja ülalpidamisküsimust, mis ei sõltu eeltoodud väidetest. Kostja ei ole esile toonud, et laps viibiks tema juures määral, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks.
19.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa: -
Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot.
-
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine brutokuupalk 1832 eurot ning alates 01.04.2025 on see 1981 eurot.
-
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hageja eest saab lapsetoetust hageja seaduslik esindaja.
Võttes aluseks hagiavalduses esitatud asjaolusid ja PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise aluseid, kujuneb hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit: 4(6)
2-24-146165 https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) perioodi 01.04.2024 – 31.03.2025 eest 287,72 eurot kuus ning alates 01.04.2025 on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks igakuiselt tasunud eelnimetatud suuruses elatise teise lapsevanema arveldusarvele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks sellega, kui kostja kannab raha lapse enda arveldusarvele või kogumishoiusele. Eeltoodust tulenevalt on kostja hageja ülalpidamiskohustust rikkunud ning elatisenõue kuulub rahuldamisele.
20.Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 17.12.2024, millest kohus edasiulatuva nõude piiritlemisel ka lähtub. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus edasiulatuva haginõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise seadusjärgses miinimummääras alates 17.12.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
21.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 01.10.2024 kuni 16.12.2024 eest seadusjärgses määras. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 287,72 eurot kuus. Kohus on ülal leidnud, et viidatud suuruses elatise tasumise kohustus on kostjal olemas. Tagasiulatuv nõue ei ole kostjale üllatuslik, kuivõrd kostja pidi eeldama, et tal, kui lapsega koos mitteelaval vanemal on kohustus seadusjärgses määras elatist tasuda. Nõudeperiood on sisuliselt vaid 1,5 kuud, mistõttu ei saa eeldada ka selle rasket majanduslikku mõju kostjale. Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.10.2024 kuni 16.12.2024 eest summas 436,22 eurot.
5(6)
2-24-146165
22.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.
23.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
26.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.