Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-8171
Kohtuasi
F.L-i avaldus I.D vastu laste hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. novembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
F.L-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (isa) F.L esindaja Erki Casar
(isikukood XXX), lepinguline
Puudutatud isik (laps) K.N (isikukood XXX) Puudutatud isik (laps) A.X (isikukood XXX) Lastele riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson
määratud
esindaja
Puudutatud isik (ema) I.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Eestkosteasutus Rapla vald (vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 14. novembri 2024. a määrus vaidlustatud osas muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Pärnu Maakohtu 14. novembri 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu F.L-i 23. oktoobri 2024. a avaldusest loobumise ja lõpetas menetluse (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2).
2-24-8171 Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.F.L (avaldaja, laste isa) esitas 23. mail 2024 Pärnu Maakohtule avalduse I.D (puudutatud isik III, laste ema) vastu K.N-i (puudutatud isik I) ja A.X-i (puudutatud isik II) (koos lapsed) hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või alternatiivselt lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Koos põhiavaldusega esitas laste isa kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
2.Maakohus võttis 30. mai 2024. a määrusega avalduse menetlusse, määras lastele esindaja ning küsis asjas seisukohad. Maakohus jättis 10. juuni 2024. a määrusega isa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 5. juunil 2024 kohtule arvamuse, milles märkis, et ei toeta avaldust. Laste ema vaidles 13. juuni 2024. a arvamuses avaldusele vastu. Rapla vald (vallavalitsuse kaudu, edaspidi ka eestkosteasutus) nõustus 14. juuni 2024. a seisukohas sellega, et isa ja laste suhtlemiseks tuleb seada suhtluskord.
4.Isa esitas 23. oktoobril 2024 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna vanemad on saavutanud suhtlemiskorra kohtuväliselt.
5.Kohus palus 28. oktoobri 2024. a kirjas menetlusosalistel esitada seisukoht isa 23. oktoobri 2024. a taotluse ja menetluskulude jaotuse osas.
6.Eestkosteasutus esitas 5. novembril 2024 seisukoha, milles toetas vanemate kohtuvälist kokkulepet ja nõustus menetluse lõpetamisega.
7.Isa esitas 7. novembril 2024 seisukoha, milles leidis, et menetluskulud peaksid jääma poolte endi kanda. Menetlus lõpetakse, sest vanemad saavutasid kokkuleppe väljaspool kohut, mis on mõistlik. Kulude jätmine üksnes ühe poole kanda võib soodustada uue vaidluse tekkimist.
8.Laste esindaja esitas 11. novembril 2024 seisukoha. Esindaja ei ole vastu vanemate kohtuvälisele kokkuleppele, kuid arvestades pere varasemaid probleeme, peaks pere jääma lastekaitse järelevalve alla.
9.Laste ema esitas 13. novembril 2024 seisukoha, milles palus jätta menetluskulud isa kanda, sest see oleks õiglane. Laste emal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust isast tulenevatel negatiivsetel asjaoludel, mistõttu isa pöördumine kohtusse oli põhjendamatu. Laste ema piiras 2 (5)
2-24-8171 isal lastega ajutiselt ja osaliselt suhtluse (keelas ööbimised), kuna lapsed sattusid isa juures viibides mitmel korral sobimatutesse olukordadesse, sest isa tarvitas keelatud aineid. Tänaseks on vanemad saavutanud kohtuvälise kokkuleppe lastega suhtlemise korra osas. Isa ei tarvita enam keelatud aineid. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Maakohus võttis 14. novembri 2024. a määrusega vastu isa avaldusest loobumise ja lõpetas menetluse. Maakohus jättis isa ja ema menetluskulud isa kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
10.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldusest loobumine seaduslik, ei riku kellegi õigusi ega laste parimaid huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmise.
10.2.Maakohus asus seisukohale, et isa ja ema menetluskulud on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta isa kanda. Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus ja menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul diskretsiooniotsuse. Kohus nõustus laste emaga, et tal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust isast tulenevatel asjaoludel (eelkõige isa sõltuvusprobleemid ja varasem käitumine), mis nähtub nii laste esindaja väljatoodust kui ka laste ema selgitustest. Seetõttu oli isa pöördumine avaldusega kohtusse põhjendamatu. Vanemate vahel toiminud varasem suhtluskord on praeguseks hetkeks taastunud.
10.3.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis laste ema menetluskulud isa kanda.
11.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole laste ema menetluskulude isa kanda jätmine põhjendatud. Laste isa palus lõpetada menetluse, kuna vanemad saavutasid kohtuvälise lahenduse, mis on käsitatav kompromissina. Seetõttu oleks maakohus pidanud jätma vanemate kulud nende endi kanda.
11.2.Maakohus on menetluskulude isa kanda jätmist põhjendanud sellega, et laste emal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust isast tulenevatel asjaoludel, mis nähtub nii laste esindaja väljatoodust kui ka laste ema selgitustest. Isa hinnangul ei ole selgitused tõendid. Seega ei ole tõendatud, et esinesid asjaolud, mis andsid emale õiguse piirata isa suhtlemist lastega. Avaldust ei esitatud alusetult. Vaidlustatud määrusest ei selgu, miks kohus ei arvestanud kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialisti arvamusega, kes oli seisukohal, et lapsed peavad saama suhelda nii mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.
12.Eeskosteasutus ei toeta määruskaebust ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas õiglane.
13.Laste ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud isa kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle muutmiseks. 3 (5)
2-24-8171
14.Lastele määratud esindaja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
15.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
17.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis ema menetluskulud isa kanda (osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Muus osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 659 järgi jõustunud.
18.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult laste ema menetluskulud isa kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
19.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 07.10.2020 2-18-11359, p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas maakohus kaalutlusõigust sisustas ja missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku mitme võimaliku menetluskulude jaotusviisi vahel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta siinsel juhul laste ema menetluskulud isa kanda.
20.Maakohus leidis põhjendatult, et laste emal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust laste isast tulenevatel asjaoludel (eelkõige isa sõltuvusprobleemid ja varasem käitumine), mistõttu laste isa pöördumine avaldusega kohtusse oli põhjendamatu. Kolleegium nõustub maakohtuga ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
20.1.Asja materjalidest nähtuvalt avaldas lastele määratud esindaja 5. juuni 2024. a arvamuses, et laste isal on olnud tõsiseid probleeme keelatud ainete kasutamisega, mistõttu isa juures pikemal viibimisel võivad lapsed sattuda hädaohtu. Esindaja on arvamuse kujundamisel lähtunud lastekaitsetöötajalt saadud informatsioonist. Lisaks avaldas laps A.X esindajale, et isa oli mõni aeg tagasi koomas ning isalt on juhiload ära võetud (dtl-d 123 ja 124). Eestkosteasutus avaldas 14. juuni 2024. a seisukohas, et on esinenud olukordi, kus lapsed on sattunud vanema käitumise tõttu ohtu. Viimati 6. juunil 2024, kui laste ema viis lapse A.X-i isaga kohtuma isa töö juurde, sai laps seal tõsise tervisekahjustuse pipra- või pisargaasiga näo piirkonda (dtl-d 173). Laste ema avaldas 5. juuni 2024. a seisukohas, et laste isa kandis ühekuulisel perioodil karistust Tallinna vanglas narkojoobes autojuhtimise eest. Ühel korral oli ka väiksem laps, A.X , isaga autos kaasas. Samuti kirjeldas laste ema 4. aprillil 2024 aset leidnud vahejuhtumit, kus noorem laps oli isa juures ajal, mil laste isa ja tema pruut said narkootikumidest üledoosi, mille tagajärjel langes laste isa koomasse (dtl-d 137 ja 138).
4 (5)
2-24-8171
20.2.Politsei- ja Piirivalveameti 23. septembri 2024. a vastusest nähtuvalt toimetati laste isa
4.aprillil 2024 üledoosiga haiglasse (dtl-d 189). Vastuseks kohtunõudele esitas OÜ Ennetuskliinik maakohtule 24. septembril 2024 tõendi, millest nähtub, et laste isal on esinenud narkootiliste või muude keelatud ainete kasutamisest tulenevaid terviserikkeid ning
4.aprillil 2024 diagnoositi isal mürgistus ja üledoos (dtl 194).
20.3.Ringkonnakohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et esinesid asjaolud, mis andsid laste emale aluse piirata laste isa suhtlemist lastega. Nii on tõendamist leidnud, et laste isa langes 4. aprillil 2024 narkootikumide üledoosi tagajärjel koomasse. Seda, et üks lastest viibis sel ajal koos isaga, kinnitas laste ema ning aset leidnud vahejuhtumist rääkis laps ka ise esindajale. Samuti kirjeldas eestkosteasutus vahejuhtumit, kus üks lastest sai tervisekahjustuse laste isa töökohas. Seega järgis maakohus üldist põhimõtet, mille kohaselt on menetluskulude isa kanda jätmine põhjendatud juhul, kui menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud on talle ette heidetavad.
21.Lisaks märgib kolleegium, et hagita menetluse lõpetamisel avaldusest loobumise tõttu saab TsMS § 172 lg 1 kohaldamisel arvestada analoogia korras TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, mis reguleerivad menetluskulude jaotust hagist loobumise korral. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Siinsel juhul ei loobunud isa avaldusest seetõttu, et ema oleks tema avalduses esitatud nõude rahuldanud. Seega õigustab ka TsMS § 168 lg 4 analoogia menetluskulude jätmist isa kanda.
22.Isa heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud, et isa palus menetluse lõpetada seetõttu, et vanemad saavutasid kohtuvälise kokkuleppe. Isa hinnangul on sellise kokkuleppe saavutamine käsitatav kompromissina. Ringkonnakohus isaga ei nõustu. TsMS § 168 lg 3 reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus menetlusosalised sõlmivad kompromissi TsMS § 430 tähenduses (vt ka TlnRKm 10.05.2023, 2-23-4579, p 11). Siinses asjas ei ole vanemad kompromissi sõlminud.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata. Menetluskulude jaotus
24.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel laste isa kanda.
25.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.