OÜ XXXX(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti (Hermet) ja Olev Kuklase hagi XXXX(XXXX) ja XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 034/2015/1360 ning 034/2015/1361
pankrotihaldurid Andres Hermet (isikukood 36709162743) ja Olev Kuklase (isikukood 36406272732) Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme ja Kedli Anvelt (elektronpost [email protected])
Kostjad
XXXX (isikukood XXXX, aadress XXXX) XXXX (isikukood XXXX, aadress XXXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Lee
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Võtta vastu Osaühingu XXXX(pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihaldurite Andres Hermeti (Hermet, isikukood 36709162743) ja Olev Kuklase (isikukood 36406272732) loobumine hagist XXXX(XXXX, isikukood XXXX) ja XXXX (isikukood XXXX) vastu.
3.Tagastada Osaühingu XXXX(pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihalduritele Andres Hermet (isikukood 36709162743) ja Olev Kuklase (isikukood 36406272732) riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot Advokaadibüroo VARUL AS-i (registrikood 10288628) poolt 04.09.2015.a Rahandusministeeriumi kontole (selgitus „Riigilõiv XXXX hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt“) tasutud riigilõivu 350 eurot arvelt ning kanda riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot AS-i DNB Pank arveldusarvele nr EE749609670000007793 (AS DNB Pank). 1 (6)
4.Tühistada Harju Maakohtu 07.09.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-13170 kohaldatud hagiavalduse tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
5.Jätta menetluskulud Osaühingu XXXX(pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihaldurite Andres Hermeti (Hermet, isikukood 36709162743) ja Olev Kuklase (isikukood 36406272732) kanda.
7.Välja mõista Osaühingu XXXX(pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihalduritelt Andres Hermetilt (Hermet, isikukood 36709162743) ja Olev Kuklaselt (Kuklase, isikukood 36406272732) XXXX(XXXX, isikukood XXXX) kasuks lepingulise esindaja kulud 1404 (üks tuhat nelisada neli) eurot ja kohtukulu riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot.
8.Välja mõista Osaühingu XXXX(pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihalduritelt Andres Hermetilt (Hermet, isikukood 36709162743) ja Olev Kuklaselt (Kuklase, isikukood 36406272732) XXXX(XXXX, isikukood XXXX) kasuks viivis menetluskulude 1454 eurot (üks tuhat nelisada viiskümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
9.Välja mõista Osaühingu XXXX(pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihalduritelt Andres Hermetilt (Hermet, isikukood 36709162743) ja Olev Kuklaselt (Kuklase, isikukood 36406272732) XXXX (isikukood XXXX) kasuks lepingulise esindaja kulud 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot ja kohtukulu riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot.
10.Välja mõista Osaühingu XXXX(pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihalduritelt Andres Hermetilt (Hermet, isikukood 36709162743) ja Olev Kuklaselt (Kuklase, isikukood 36406272732) XXXX (isikukood XXXX) kasuks viivis menetluskulude 518 eurot (viissada kaheksateist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
11.Kohtumääruse resolutsiooni punktides 7-10 (seitse kuni kümme) märgitud kohustuste kandjaks on Osaühing XXXX(pankrotis, registrikood XXXX).
12.Toimetada kohtumäärus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.OÜ XXXX(pankrotis) pankrotihaldurid Andres Hermet ja Olev Kuklase (hageja) esitas 04.09.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX ja XXXX (kostjad) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 034/2015/1360 ning 034/2015/1361. Ühtlasi esitas hageja kohtule hagi tagamise avalduse, paludes hagi tagamise abinõuna peatada täitemenetlused täiteasjades 2 (6)
034/2015/1360 ja 034/2015/1361. Harju Maakohus 07.09.2015 määrusega rahuldas hageja hagi tagamise avaldus ja võttis 26.10.2015 määrusega hagi menetlusse.
2.Hageja esitas 24.05.2016 kohtule hagist loobumise avalduse. Lisaks taotleb hageja hagist loobumise avalduses hagi tagamise tühistamist ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kostjad esitasid 31.05.2016 seisukoha hagist loobumise avalduse osas, milles avaldasid, et ei vaidle vastu hagist loobumisele. Kostjad soovivad hagejalt menetluskulude hüvitamist. Hageja ei ole kostjate 31.05.2016 menetlusdokumendi osas kohtu määratud tähtajaks 07.06.2016 seisukohta esitanud. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus edastas avalduse kostjale vastamiseks. Kostja on esitanud kohtule seisukohta hagist loobumise osas milles avaldas, et ei vaidle vastu hagist loobumisele. Kostja on kohtule avaldanud, et soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Samuti ei ole kostjad vastu vaielnud hagist loobumisele. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
4.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on 24.05.2016 hagist loobumise avalduses taotlenud tasutud riigilõivust 300 eurot poole tagastamist hageja märgitud kontole. Kohus määrab sellest poole (150 eurot) tagastamise vastavalt hageja taotlusele hageja märgitud kontole.
5.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
3 (6)
Kohus on 07.09.2015 määrusega rahuldanud hagi tagamise avalduse ja hagi tagamise abinõuna peatanud Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olevad täitemenetlused täiteasjades nr 034/2015/1360 ja 034/2015/1361. Kohus lõpetab käesoleva määrusega tsiviilasja menetluse. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise.
6.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on käesolevas asjas esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja ei ole põhjendanud hagist loobumist nõude rahuldamisega kostjate poolt pärast hagi esitamist. Kohtu hinnangul on hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas. Kostjate menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja XXXX märkis oma menetluskulude suuruseks kokku 1454 eurot. Kostja XXXX märkis oma menetluskulude suuruseks kokku 518 eurot. Kostjad nõuavad TsMS § 174 lg 10 kohaselt kulude hüvitamist koos käibemaksuga, sest kostjad ei ole käibemaksukohuslased. Kostjad on põhjendanud kulude suurust järgmiselt. Kostja XXXXkulud: hagimaterjalidega tutvumine (1,5 tundi), 08.10.2015.a nõupidamine klientidega (1 tund) ning kohtule seisukoha koostamine puutuvalt hagi menetlusse võtmisega (3,5 tundi) – kokku 6 tundi, millest arve kostja XXXXile on esitatud 3 tunni eest; hageja 15.10.2015. menetlusdokumendiga tutvumine (0,5 tundi), 30.09.2015. nõupidamine kliendiga (1,5 tundi), kostja vastuse koostamine (4 tundi) – kokku 6 tundi; riigilõiv summas 50 eurot hagi tagamise määruse määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtusse. Kokku 9 tundi õigusabi, tunnitasuga 156 eurot (sh käibemaks), mis moodustab summa 1404 eurot, millele lisandub riigilõiv 50 eurot. Kostja XXXX kulud: hagimaterjalidega tutvumine (1,5 tundi), 08.10.2015.a nõupidamine klientidega (1 tund) ning kohtule seisukoha koostamine puutuvalt hagi menetlusse võtmisega (3,5 tundi) – kokku 6 tundi millest arve kostja XXXXle on esitatud 3 tunni eest; riigilõiv summas 50 eurot hagi tagamise määruse määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtusse.
4 (6)
Kokku 3 tundi õigusabi, tunnitasuga 156 eurot (sh käibemaks), mis moodustab summa 468 eurot, millele lisandub riigilõiv 50 eurot.
8.Hageja ei ole kostjate 31.05.2016 menetlusdokumendi (sh menetluskulude) osas kohtu määratud tähtajaks 07.06.2016 seisukohta esitanud.
9.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19).
10.Kohus peab kostja XXXXlepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt vastavalt taotletule 9 tunni ulatuses. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Harju Maakohus rahuldas 07.09.2015 kohtumäärusega hageja hagi tagamise avalduse. Kohus leiab, et kostja XXXXhuvides oli kohtuasjas vajalik määruskaebuse koostamine ja sellelt riigilõivu tasumine. Kostja XXXX on riigilõivu 50 eurot tasunud. Riigilõivu tasumine on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks kostja XXXXkohtukulu suuruse 50 eurot ja mõistab nimetatud summa hagejalt kostja XXXXkasuks välja.
11.Kohus peab kostja XXXX lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt vastavalt taotletule 3 tunni ulatuses. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Harju Maakohus rahuldas 07.09.2015 kohtumäärusega hageja hagi tagamise avalduse. Kohus leiab, et kostja XXXX huvides oli kohtuasjas vajalik määruskaebuse koostamine ja sellelt riigilõivu tasumine. Kostja XXXX on riigilõivu 50 eurot tasunud. Riigilõivu tasumine on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks kostja XXXX kohtukulu suuruse 50 eurot ja mõistab nimetatud summa hagejalt kostja XXXX kasuks välja.
12.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 156 eurot (sh käibemaks). Kostjate lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kostjad nõuavad TsMS § 174 lg 10 kohaselt kulude hüvitamist koos käibemaksuga, sest kostjad ei ole käibemaksukohuslased. Kohus on seiskohal, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik kostja XXXXosas 156 eurot 9 tunni ulatuses ning kostja XXXX osas 156 eurot 3 tunni ulatuses. Kohus selgitab, et kostja XXXXosas on 9 tunni ulatuses tööühiku hind 156 5 (6)
eurot kokku 1404 eurot (9 * 156). Kohus selgitab, et kostja XXXX osas on 3 tunni ulatuses tööühiku hind 156 eurot kokku 468 eurot (3 * 156). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kostja XXXXlepingulise esindaja kulude suuruse 1404 eurot, millele lisandub kohtukulu riigilõiv määruskaebuselt summas 50 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kostja XXXX lepingulise esindaja kulude suuruse 468 eurot, millele lisandub kohtukulu riigilõiv määruskaebuselt summas 50 eurot. Kohus mõistab nimetatud summad (kokku 1972 eurot) hagejalt kostjate kasuks välja. Vastavalt kostjate taotlusele mõistetakse välja hagejalt kostjate kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. PankrS § 541 lg 1 sätestab, et pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Tulenevalt PankrS § 541 lõikest 1 ei ole menetluskulude hüvitamise nõude osas kohustatud isikuteks pankrotihaldurid, vaid pankrotivõlgnik Osaühing XXXX(pankrotis). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.