lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-7672/25

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 02.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-7672/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
986
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

02. august 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-7672

Tsiviilasi

XXXX avaldus täitemenetluse peatamiseks ajatamiseks täiteasjas nr 025/2016/1377

Menetlusosalised

Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX), elukoht XXXX epost XXXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

või

RESOLUTSIOON:

Keelduda XXXX avalduse täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks täiteasjas nr 025/2016/1377 menetlusse võtmisest ja tagastada see koos lisadega. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.11.05.2016.a esitas XXXX Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks täiteasjas nr 025/2016/1377.
2.18.05.2016.a kohtumäärusega jättis kohus XXXX avalduse käiguta, kohustas avaldajat tasuma riigilõivu ja täpsustama nõuet ning asjaolusid.
3.23.05.2016.a esitas avaldaja kohtule täiendatud avalduse ja menetlusabi taotluse riigilõivust tasumisest vabastamiseks.
4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
24.05.2016.a kohtumäärusega jättis kohus XXXX menetlusabi taotluse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama menetlusabi taotluses esinevad puudused 7 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
5.24.05.2016.a, 25.05.2016.a ja 03.06.2016.a esitas avaldaja täiendavad selgitused menetlusabi taotlusele.

Kohtumääruse põhjendused

6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kooskõlas TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestatuga.
7.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus mh hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kooskõlas TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2, kuivõrd avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluste peatamist või ajatamist, võimalik saavutada.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
9.Täitemenetluse registri andmetel on täiteasjas nr 025/2016/1377 täitmisel Harju Maakohtu 30.12.2010.a lahend tsiviilasjas nr 2-10-51247 elatisehagis. Avaldaja taotleb täitemenetluse peatamist, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda täitemenetluses nõutavaid summasid tasuda. Avaldaja on pikaaegne töötu ning osalise töövõime kaotusega töövõimetuspensionär. Samuti tugineb avaldaja sellele, et on pakkunud lapsele armastavat kodu, pühendanud talle aega ja taganud muud hüved (tuba, toitu ja riideid). Avaldaja palub kohtul võlgu oleva summa tasumiseks koostada maksegraafik kuni 18 kuuks kuumaksega 197,92 eurot või täitemenetlus peatada.
10.Kohtu hinnangul ei ole avaldaja TMS §-st 45 tulenevalt esitanud täitemenetluse ajatamise või peatamise aluseks olevaid asjaolusid ja selgitanud, kuidas arvestab menetluse ajatamine või peatamine sissenõudja huvisid. Riigikohus on 12.06.2012.a lahendis nr 3-2-1-79-12 selgitanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse ajatamine ei saa selle erandlikku iseloomu arvestades olla pikaajaline, vaid ajatamine on üldjuhul võimalik vaid kuudepikkuseks ajavahemikuks, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldusest ega selel korduvatest täiendustest ei selgu, millised on need erandlikud asjaolud, millest lähtuvalt on TMS § 45 kohaldamine tema suhtes põhjendatud ning mis kaaluksid üle sissenõudja huvi nõude rahuldamisele. Seda vaatamata asjaolule, et kohus on sellele korduvalt isiku tähelepanu juhtinud ja palunud täpsustada, milles need erandlikud asjaolud seisnevad. Samuti ei ole avaldaja, vaatamata kohtu korduvatele järelepärimistele suutnud selgitada, millises osas soovib võlgnik tasuda makseid elatise võlgnevuse katteks ja millises osas jooksva elatise katteks.
11.Avalduses toodud andmete kohaselt on avaldaja pikaajaline 60% töövõimekaotusega töötu, avalduses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et lähiajal oleks avaldaja leidmas püsivat tööd või oleks käivitamas oma ettevõtet või muud asjaolu, mis viitaks pikaajalise töötustaatuse muutumisele. Kohtu hinnangul on avalduses esiletoodud asjaolud pigem pikaajalise loomuga ning avaldusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest nähtuvalt oleks avaldaja makseraskused ajutised ja mööduvad. Avaldaja on esile toonud, et teenib mõningast lisaraha juhu-või hooajategemistest, praegusel ajal kasvatab taimi, mida vahetab inimestega muude tarvilike kaupade vastu ning ülejäägi müüb. Vastuseks kohtu järelpärimistele, on selgunud, et avaldaja omab arvelduskontot AS-is Swedbank. Perioodi 25.11.2015.a – 24.05.2016.a väljavõtte kohaselt on avaldaja kuu keskmiseks sissetulekuks (koos sotsiaaltoetusega) olnud ligikaudu 1 000 eurot. Arvestades võlgnikku majanduslikku olukorda käesoleval hetkel, on kohus seisukohal, et ei esine ka selliseid asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane.
12.Kohus selgitab avaldajale, et sissenõuet ei saa muuhulgas pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele, riiklikele peretoetustele, sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks, seadusel põhinevale elatisele (TMS § 131 lg 1 p1-3, 5, 7). Lisaks on vajalike rahaliste vahendite olemasolu võlgnikule tagatud TMS § 132 lg-dega 1 ja 2, mis sätestavad sissetuleku osa, mis on mittearestitav. Seega on avaldajale seadusega tagatud toimetulekuks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kui kohtutäitur pöörab sissenõude seadusega lubatust suuremale summale, on avaldajal võimalik esitada kohtutäiturile kaebus seadusega sätestatud korras.
13.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et avaldus on perspektiivitu ning selle menetlusse võtmine ja edasine menetlemine ei ole mõistlik ega otstarbekas. Seetõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Lisaks kohus selgitab, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur ega ka kohus täitemenetluse peatamise otsustamisel asuda jõustunud ja täidetavat elatise kohtulahendit tõlgendama ning kaaluma võlgniku maksevõimet või tema tehtud muid kulutusi lapsele. Kohtutäiturile esitatud formaalselt seaduse nõuetele vastav täitedokument kuulub täitmisele. Kui vanemate maksevõime või lapse vajadused on elatise lahendi tegemise ajast muutunud, on avaldajal võimalik pöörduda kohtu poole temalt väljamõistetava elatisesumma vähendamiseks.
14.Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.
15.Kuivõrd kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei lahenda kohus ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust sisuliselt.
16.TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on avaldajal võimalik enda avaldust täiendada ja pöörduda sama nõudega vajadusel uuesti kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium