Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-1709
Tsiviilasi
V.I hagi B.H vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
4313 eurot 97 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. juuli 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
V.I apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): V.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marina V.I Vastustaja (kostja): B.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras advokaat Irina Gromtsev
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 24. juuli 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. B.H-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.I (hageja) esitas 4. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi B.H (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 579 eurot 33 senti kuus kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejaga elanud tema sünnist alates. Hageja õpib Soome Vabariigis, Imatra linnas, Imatra Ühisgümnaasiumi 11. klassis (2023–2024). Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Kohtueelsed läbirääkimised elatise suuruse üle ebaõnnestusid. Hageja kulud kuus on 1158 eurot 66 senti, sh: hokiklubi 350 eurot, internet 27 eurot, toitlustus 250 eurot, vitamiinid 30 eurot, riided/jalatsid 100 eurot, telefon 20 eurot, teater/kino/bassein 30 eurot, jäähokivarustus 66 eurot 66 senti. Hageja ei saa käia tööl, sest hageja tegeleb igapäevaselt nii õppetööga kui intensiivsete treeningutega. Kostja varaline seisund ei ole halb. Kostjal on aastatepikkune töökogemus erinevate tööandjate juures ning kostja on võimeline teenima oma lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust, kuni tal oli tervis korras ning töökoht olemas. Käesoleval ajal ei ole kostja võimeline töötama seoses tugeva valuga seljas ja jalgades. Kostjal on tuvastatud osaline töövõimetus. Kostja materiaalne olukord ei luba tal ka ennast ülal pidada. Kostja sissetulekuks on vaid töövõimetoetus ja toimetulekutoetus. Kostjale kuulub korteriomand, asukohaga XXX XXX, millele on seatud keelumärge X B.H kasuks. Muu vara kostjal puudub. Kogu kostja sissetulek läheb enda vajaduste rahuldamisele. Kostjat aitab ka tema ema. Elatise väljamõistmine kahjustataks kostja enda tavalist ülalpidamist. Kostja ootab operatsiooni, mille tulemusena võib tema tervislik seisund paraneda. Juhul, kui kostja tervis paraneb ja ta saab asuda tööle, täidab ta oma võimaluste piires hageja ülalpidamiskohustust. Hagejat peab üleval ema, kellel on tõenäoliselt võimalus teha seda täies ulatuses. Hageja nõutud elatis on kaks korda suurem kui seadusjärgne elatise miinimum Eestis.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 24. juuli 2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates 5. novembrist 2023 kuni hageja õpingute lõpetamiseni Soome Vabariigis Imatra Ühisgümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Gümnaasiumis on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele. Nõude lahendamisel tuleb arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kellel on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees. Kostjal on ülalpidamiskohustus lisaks V.I-le alaealise lapse X B.H ees (sünd 24. oktoober 2008). Hageja tõendas oma igakuiste püsikuludena 1158 eurot 66 senti. Kuigi hageja püsikulud on tavapärasest suuremad, on arvestades hageja pühendumust spordile sellised kulud
põhjendatud. Ülalpidamisnõuet ei saa jätta rahuldamata põhjusel, et keskhariduse omandamine ning spordiga tegelemine vastaval alal oleks Eestis majanduslikult soodsam, küll aga tuleb arvestada PKS § 102 lg 1 sätestatut ning hinnata kostja võimet anda ülalpidamist. Töötamise registri andmetel lõppes kostja viimane töösuhe 2021. aastal. Töötukassas on B.H arvel alates 18. oktoobrist 2023 a. Töötukassa 7. märtsi 2024. a otsusega tuvastati kostjal osaline töövõime, töövõimetoetus määrati 27. veebruarist 2024 – 26. veebruarini 2025. Registreeritud sõidukeid B.H-l ei ole. B.H-le kuulub korter asukohaga XXX X. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt kostja ajavahemikul 1. veebruarist 2023. a – 31. jaanuarini 2024. a tulu saanud ei ole. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad sissetulekuna 2023. aastal toimetulekutoetus 250–309 eurot; 2024.a toimetulekutoetus 345 eurot; märtsist 2024 töövõimetoetus 234–242 eurot, toimetulekutoetus 73–81 eurot, püsikulud (korter, elekter, Telia vahemikus 60–150 eurot) ja 2023. a igakuised ülekanded A.P. 50–150 eurot. Hageja ema on Tallinnas, XXX XX asuvate korterite omanik. Hageja ema omandis on sõiduauto Toyota RAV4. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on hageja ema ajavahemikul
1.maist 2023 – 30. aprillini 2024. a saanud tulu 26 953 eurot 46 senti, ehk keskmiselt ca 2246 eurot kuus. Hageja ülalpidamiskulu on seni kandnud hageja ema ja vanaema. Hageja ema majanduslik seisund on oluliselt parem kui kostjal. Hinnates nii hageja enda kui mõlema vanema majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulusid, samuti asjaolusid, et seni on hageja ülalpidamise taganud vaid ema, kostjal on ülalpidamiskohustus ka alaealise lapse ees, kostja töövõime on osaline, kostja on teinud rahaülekandeid eraisikule, on kostja suuteline maksma hageja igakuiselt elatist 100 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis elatise nõude 479 euro 33 sendi ulatuses kuus rahuldamata ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja elatis 479 eurot 33 senti kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja oma halba majanduslikku seisundit põhjendanud. Maakohus pidi sellist olukorda tõlgendama nii, et kostja varjab oma tegelikku elustandardit kohtu eest, ning kohus pidi sellega otsuse tegemisel arvestama. Kohtuotsuses puuduvad kohtu põhjendused ja järeldused, mis oleksid tehtud seonduvalt kostja halva varalise seisundiga. Maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks tuleb elatise suurust vähendada 100 euroni.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kuna hageja on PKS § 97 p 2 mõttes täisealine laps, siis ei kohaldu käesoleva elatise vaidluse lahendamiseks PKS § 101 lg 1 sätteid, mis määravad elatise miinimummäära. Maakohus kohaldas õigesti PKS § 102 lg-t 1. Kostja halb terviseseisund on tõendatud sellega, et tal on tuvastatud osaline töövõime. Kostja halb materiaalne olukord on tuvastatud päringute vastustega registritest, pankadest ja teistest asutustest. Kuigi kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et töövõimelise isiku sissetuleku moodustab mitme aasta vältel ainuüksi toimetulekutoetus ja/või töövõimetoetus, leidis kohus põhjendatult, et lahendit ei saa teha tuginedes oletustele, vaid tõenditele. Maakohus analüüsis mõlema hageja vanema varalist seisundit ja asus õigustatult seisukohale, et hageja ema varaline olukord on oluliselt parem kui kostja varaline seis. Kostja ei varja kohtu eest oma tegelikku elatustaset.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea TsMS § 654 lg 6 kohaselt vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist.
8.Hageja väitel ei esitanud maakohus otsuses kostja halva varalise seisundi kohta põhjendusi ega järeldusi. Samuti ei ole hageja hinnangul kostja oma halba varalist seisundit tõendanud. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Juhul kui menetluse pool ei esita andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta võib kohus ise nõuda asjakohast teavet (TsMS § 230 lg 4, 5). Maakohus kogus kostja varalise seisukoha kohta ise tõendid ning tuvastas kogutud tõendite alusel kostja majanduslikku olukorra otsuse p-s 12. Tuvastatu kohaselt on kostja osalise töövõimega, tal puudub töökoht ning tema igakuised sissetulekud koosnevad toimetulekutoetusest ja töövõimetoetusest, mis ei ületa kuus kokku 350 eurot. Kostjal on lisaks hagejale ülalpidamiskohustus ka alaealise lapse ees. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja sissetulekud, vara ja kohustused ei võimalda tal tasuda hagejale suuremat elatist kui 100 eurot kuus. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et välisriigis hariduse omandamisega seotud mõistlike kulude kandmine on vanema ülalpidamiskohustuse osaks juhul, kui vanem on PKS § 102 lg 1 tähenduses võimeline ülalpidamist andma (RKTKo 30.04.2024, 2-21-6015/36, p 10).
9.Menetluskulud jäid maakohtus õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.