Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

mistõttu müüdi B M-le kuuluv korteriomand täitemenetluse käigus 13.05.2013.a.. Korteriomandi müügist saadud 42 000 eurost kanti AS-le SEB Pank 38 265,70 eurot, 1680 eurot OÜ-le Kiva müügi vahenduse eest ning kohtutäiturile 2 054,30 eurot. AS SEB Pank makstud summadest 28 840,15 eurot läks laenulepingutest tulenevate võlgnevuste kustutamiseks. AS SEB Pank nõue solidaarselt võlgnike Harles Hallik ja R M vastu läks üle B M-le AÕS § 349 lg 3 alusel. Solidaarvõlgnikud on tasunud 1250 eurot, mistõttu on B. M nõue 27 590,15 eurot. Võlausaldaja on võlgnikule esitanud pankrotihoiatusi 21.04.2014, 20.11.2015 ja 21.12.2015. Võlgnik on 21.12.2015 pankrotihoiatuse kätte saanud 29.12.2015.a. Võlgnik kohustust täitnud ei ole. Võlgnik on maksejõuetu, mistõttu palub võlausaldaja välja kulutada võlgniku pankrot. Võlgniku seisukoht Võlgnik vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. Võlgnik nõustus kohtuistungil, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutisele haldurile teadaolevad võlgniku kohustused kokku 28 564,98 eurot. Kohustused on võlausaldaja B. M ees summas 27 590,15 eurot ja AS SEB Pank ees summas 974,83 eurot. Võlgniku teadaolev vara on summas 66,17 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu netos 2016. aastal kokku summas 2 484,43 eurot. Eeltoodu alusel leiab ajutine haldur, et Harles Hallik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks märgib ajutine haldur vastutustundetu käitumise kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur palub kuulutada välja Harles Hallik’u pankrot, nimetada Harles Halliku pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kohustada Harles Hallikut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; välja mõista OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr * *), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku * eurot, millele lisandub käibemaks summas * eurot, kokku * eurot vastavalt kulude aruandele kohtu deposiiti võlausaldaja poolt tasutud summast. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku, ajutise halduri ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgniku teadaolev vara on summas 66,17 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 28 564,98 eurot. Võlgniku sissetulek 2016 aastal on olnud summas 2 484,43 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, kelle kasuks on välja mõistetud elatis. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Harles Halliku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 Ly Müürsoo.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Harles Hallik on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Harles Hallikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi, arvestusega * eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu * eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasutaotlusele vastuväiteid ei esitanud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri poolt tehtud kulutuste hüvitisena palub ajutine haldur välja mõista * eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud hõlmavad bürookulusid, sh telefoni, mobiiltelefoni, skänneerimismasina, arvuti, bürooruumide kasutamine ning transpordiga seotud kulutusi. Tasu ja kulud kokku seega * eurot (sh käibemaks * eurot). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Kuna on alust eeldada, et pankrotivarast selleks ei jätku, siis tuleb ajutise halduri tasu ja kulud hüvitada võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud summast PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Seega tuleb tasu ja kulud kanda OÜ-le Sentire MK, s.o büroo, mille kaudu haldur tegutseb.

Menetluskuludena on võlausaldaja esitanud kohtule nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohus nõustub, et pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot on menetluskulu, mis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Samuti kuuluvad PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel hüvitamisele võlausaldaja õigusabi kulud summas 369,60 eurot. Kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Ajutise halduri tasu on vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 pankrotimenetluse kulu ning ajutise halduri poolt tehtud kulud on pankrotimenetluse kuludeks vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 5. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotivara mõiste sätestab Pankrs § 108. Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus ajutise halduriga, et võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud 1000 eurot ei saa käesoleval ajal käsitleda tervikuna kui ajutise halduri tasu. Pankrotimenetluse kuludena on käesoleval ajal käsitletav * eurot so ajutise halduri tasu ja kulud. Eeltoodud põhjendustel jääb võlgniku kanda ajutise halduri tasu ja kulud ning võlausaldaja poolt tasutud riigilõiv ja võlausaldaja kulud õigusabile, kokku summas * eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.