Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

ning mõista see pankrotivara arvelt välja OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

Harles Hallik'u pankrotihaldur esitas 31.01.2017. a Pärnu Maakohutusse hagiavalduse T H'u vastu kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes ja tehingu alusel üleantu väärtuse * euro, millele lisandub viivis, hüvitamise nõudes. Pärnu Maakohus võttis 07.02.2017. a määrusega hagi menetlusse ts.asjas 2-17-1598. Pärnu Maakohus kinnitas 20.04.2017. a ts.asjas 2-17-1598 kompromissi, mille kohaselt T H tasus *eurot pankrotivara hulka. Tulenevalt eeltoodust on väljamakseteks kokku * eurot. Andmed §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta. PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) masskohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 2 koosmõjust on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa. Harles Hallik'u pankrotimenetluses on PankrS § 146 lg 1 alusel tehtud ja tehtavad järgmised väljamaksed:  Birgit Müürisepp'a kulud [riigilõiv ja õigusabikulud summas 669,60 eurot (Pärnu Maakohtu 29.07.2016. a määrus)]  Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku * eurot, millele lisandub käibemaks summas * eurot, kokku * eurot, mis on välja mõistetud Läänemaa I Advokaadibüroo OÜ poolt deposiitarvele tasutud summast (alus: Pärnu Maakohtu 29.07.2016. a määrus ja mis on PankrS § 150 lg 1 p 6 kohaselt pankrotimenetluse kulu);  ERI Kinnisvara OÜ arve nr *, 05.12.2016. a summas 120 eurot (kinnistu hindamine, alus: võlausaldajate üldkoosoleku otsus 28.11.2016. a);  1⁄2 riigilõivust ts.asjas 2-17-1598 summas 275 eurot (alus: võlausaldajate üldkoosoleku otsus 28.11.2016. a);  Menetluskulud ts.asjas 2-17-1598 summas 324 eurot;  Pankrotimenetluse kulud (s.h kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): * eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas * eurot, kokku * eurot (alus: Pärnu Maakohtu 23.11.2016. a määrus);  Halduri tasu alammääras * eurot, millele lisandub käibemaks * eurot, kokku * eurot (tasu arvestuse aluseks on halduri töö tulemusena pankrotivarasse laekunud 8000 eurot, alus: PankrS § 65 ja § 651 lg 1). Kokku on pankrotivarast PankrS § 146 lg 1 alusel tehtavaid väljamakseid 4612,82 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. I järgu nõuded: ei ole. II järgu nõuded:

Birgit Müürisepp 5092,49 eurot; AS SEB Pank 120,53 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Maanteeameti andmetel on Harles Hallik'u nimele registreeritud mootorratas Honda CB450S (reg.märk *, ehitusaasta 1987). Sõidukil puudub kehtiv ülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 07.2008.a.) ja liikluskindlustus. Tulenevalt Liiklusseaduse § 77 on registrikanne peatatud 01.10.2014. a. Liiklusseadus § 77 lg 82 kohaselt peatab Maanteeamet mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui on möödunud kaks aastat käesoleva seaduse § 73 lõike 3 kohaselt sõiduki tehnonõuetele vastavuse kehtivusest ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest. Kuna mootorratta viimane ülevaatus kehtis kuni 07.2008, siis asub pankrotihaldur seisukohale, et mootorratast reaalselt ei eksisteeri. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur esitas 31.01.2017. a Pärnu Maakohutusse hagiavalduse T H'u vastu kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes ja tehingu alusel üleantu väärtuse 9100 euro, millele lisandub viivis, hüvitamise nõudes. Pärnu Maakohus võttis 07.02.2017. a määrusega hagi menetlusse ts.asjas 2-17-1598. Pärnu Maakohus kinnitas 20.04.2017.a ts.asjas 2-17-1598 kompromissi, mille alusel tasus T H 8000 eurot pankrotivara hulka. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I järgu nõuded: ei ole. II järgu nõuded: Birgit Müürisepp summas 33 937,39 eurot; AS SEB Pank summas 803,27 eurot. III järgu nõuded: ei ole. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Haldur esitas 31.01.2017. a Pärnu Maakohutusse hagiavalduse T H'u vastu kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes ja tehingu alusel üleantu väärtuse 9100 euro, millele lisandub viivis, hüvitamise nõudes. Pärnu Maakohus võttis 07.02.2017. a määrusega hagi menetlusse ts.asjas 2-17-1598. Pärnu Maakohus kinnitas 20.04.2017. a ts.asjas 2-17-1598 kompromissi, mille kohaselt Tiina Hallik tasus 8000 eurot pankrotivara hulka. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Birgit Müürisepp'a kulud (riigilõiv ja õigusabikulud pankrotiavalduse esitamisel, kokku 669,60 eurot); 1⁄2 riigilõivust ts.asjas 2-17-1598 summas 275 eurot; Menetluskulud ts.asjas 2-17-1598 summas 324 eurot. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

Harles Hallik ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas kohtule 23.05.2017. a taotluse, milles palub:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 163 lg 1 alusel avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 järgi jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. 23.05.2017. a väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Harles Hallik'u pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul alates teate avaldamisest vastuväiteid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi ning kohus leiab, et 23.05.2017. a kohtule esitatud Harles Hallik'u (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada ning lõpetada Harles Hallik'u (pankrotis) pankrotimenetlus. PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud võlausaldajate Birgit Müürisepp'a ja AS SEB Pank tunnustatud nõuete osa, mille osas ei ole võlausaldajad raha saanud. Võlgnik ei ole nõuetele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku Harles Hallik'u vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb pankrotihaldur Ly Müürsoo vabastada Harles Hallik'u pankrotihalduri ülesannetest

Halduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Võlgnik halduri tasule vastuväiteid ei ole esitanud. Halduri poolt taotletud tasu vastab PankrS § 651 lg-le 1 ja on arvestatud PankrS § 153 lg-s 2 sätestatuga. Seega tuleb kinnitada halduri tasu summas 1836,85 eurot, millele lisandub käibemaks 367,37 eurot, kokku 2204,22 eurot. PankrS § 66 lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur esitas kohtule 23.05.2017. a taotluse, millest nähtuvalt on H. Hallik'u pankrotimenetluses kinnitamata järgnevad kulud kokku summas * eurot:  ERI Kinnisvara OÜ arve nr *, 05.12.2016. a summas * eurot (kinnistu hindamine, alus: võlausaldajate üldkoosoleku otsus 28.11.2016. a);  1⁄2 riigilõivust ts.asjas 2-17-1598 summas * eurot (alus: võlausaldajate üldkoosoleku otsus 28.11.2016. a);  Menetluskulud ts.asjas 2-17-1598 summas * eurot (alus: võlausaldajate üldkoosoleku otsus 23.05.2017. a). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega, mistõttu pankrotihalduri poolt tehtud kulutused summas * eurot tuleb hüvitada pankrotivara arvelt. Võlgnik on nõustunud halduri tasuga, samuti on halduri tasuga nõustunud võlausaldaja B. Müürisepp. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus Harles Hallik'u kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine. Võlausaldajate üldkoosolekule ilmus võlausaldaja Birgit Müürisepp'a lepinguline esindaja, kes tegi üldkoosolekul ettepanku nimetada Harles Halliku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui kohus algatab Harles Hallik'u kohustustest vabastamise menetluse, nimetada Harles Hallik'u usaldusisikuks Ly Müürsoo. Eeltoodust tuleneva on haldur teinud kohtule ettepaneku määrata usaldusisikuks Ly Müürsoo ja kinnitada usaldusisiku L. Müürsoo tasuks 10% summast, mis kuuluks kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele väljamaksmisele. Kohus leiab, et Ly Müürsoo on sobiv isik täitmaks Harles Hallik'u kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi ning kohus nimetab Harles Hallik'u kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Ly Müürsoo (isikukood *).

Võlausaldajate üldkoosolekul palus haldur mh võlausaldajatel kaaluda, kas on mõistlik ja võimalik usaldusisikule tasu maksmine, kuigi pankrotiseadus ei näe ette usaldusisikule tasu maksmist. Võlausaldaja Birgit Müürisepp'a lepinguline esindaja leidis, et usaldusisik ei pea oma tööd tegema tasuta. Kuna võlgnikul on PankrS § 173 lg 4 kohaselt õigus saada 25% tulutoovast osast, siis ei saa võlausaldajate üldkoosolek oma otsusega seda osa vähendada. Võlausaldajad saavad kinnitada tasu vaid neile väljamakstava osa arvelt. Esindaja leidis, et mõistlik on maksta usaldusisikule tasuks 10% võlausaldajatele väljamakstavast summast. Toimunud arutelu tulemusena võtab üldkoosolek vastu otsuse maksta usaldusisikule tasu 10% summast, mis makstakse võlausaldajatele välja kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kohus on seisukohal, et kuna võlausaldajad on teinud ettepaneku ja nõustunud nimetatud suuruses usaldusisikule tasu maksmisega, on põhjendatud kinnitada usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 10% summast, mis kuuluks kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele väljamaksmisele. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 172 lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohus selgitab, et PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.