Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-22-5703

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finants) (edaspidi hageja) hagi M S ja A P (edaspidi kostjad või kostja I ja kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja esitas 14. märtsil 2025 kohtule taotluse, milles soovib hagist loobuda. Kostja I hagist loobumise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kostja II nõustub hagist loobumisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kostja II on nõus hagist loobumisega. Kostja I hagist loobumise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. 2(8)

2-22-5703 Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise tühistamine Viru Maakohus 05. mai 2022 määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse ning seadis hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärge kostja II korteriomandile asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXX III jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks. Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega tuleb tühistada Viru Maakohtu 05. mai 2022 määrusega hagi tagamiseks rakendatud abinõu. Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmise korraldamiseks on menetlusosalistel õigus esitada käesolev kohtumäärus koos vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks/kustutamiseks kohtumääruse alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hageja palub kohtul jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostja I ei esitanud kohtule seisukohta menetluskulude jaotuse osas. Kostja II taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja II hageja nõuet ei tunnistanud ega seda rahuldanud. Hageja loobus hagi, kuna korteriomand ei ole kostjatel ühisomandis. Kostja II rõhutab, et õiguslik olukord ei ole alates hagi esitamisest muutunud, s.o korteriomand, mille jagamist taotles hageja ei olnud abikaasade ühisvaraks juba hagi esitamise hetkel ja see oli kinnistusraamatust selgesti nähtav. Kostja II selgitas olukorda juba 25. mai 2022 hagile vastuses, esitades ühtlasi seda tõendavaid dokumente. Kostja II leiab, et TsMS § 162 lg-s 4 ettenähtud olukorda ei ole. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul kohus sisuliselt kohtuotsust ei tee vaid hageja loobub hagist. Lisaks ei ole hageja selgitanud, miks kostja II menetluskulude väljamõistmine oleks hageja suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja põhjustas kostja menetluskulude kandmist. Hageja täiendatud vastuses märgib, et hageja on enne hagiga kohtusse pöördumist edastanud kostjatele hoiatuse ühisvara jagamisest, kui kostja I võlgnevustele lahendust ei leita. Hoiatus oli saadetud nii kostjale I kui ka kostjale II 09.02.2022 tähtajaga kuni 23.02.2022 lahenduse leidmiseks. Selle asemel et leida lahendus on kostjad hoopis peale hoiatuse saamist hoopis läinud notarisse ning teinud 02. märtsil 2022 tehingu, millega jagati ühisvara ja jäeti kostja II lahusvaraks. 3(8)

2-22-5703 Ehk teadlik ja tahtlik tegu ühisvara välja viimiseks kostja I nimelt, vältimaks ühisvara jagamist ja müümist ning hageja nõuete rahuldamist. Ühisvara jagamise notariaalse tehingu punkti 3.6 kohaselt kostja II, kui ühisvara arvel enam saadud pool, kohustub tasuma kostjale I rahalise hüvitise, summas 28 350 eurot. Endised abikaasad avaldavad, et nimetatud rahalise hüvitis on kostja II poolt kostjale I tasutud enne käesoleva lepingu alla kirjutamist sularahas ja kostja I tõendab oma allkirjaga käesoleval lepingul nimetatud summa kätte saamist. Hageja leiab, et tegemist on näiliku tehinguga, sest ilmselgelt sellist summat ei ole kostjale I kostja II poolt tasutud. Olukorras kus see väidetavalt oli tehtud veel sularahas. Juhul kui selline summa oli olemas oli odavam nö tasuda kostja I võlad mis hagi seisuga olid ca 3200 eurot. Selline kostjate tegevus ei ole ilmselgelt olnud heas usus võlausaldajate ees ning tegemist pahatahtliku teadliku käitumisega so vara välja viimisega ühisomandist. Eeltoodu tõttu leiab hageja, et poolte menetluskulud tuleb seetõttu jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Sellised erandlikud asjaolud võivad olla näiteks: hageja loobumine hagist tuleneb asjaoludest, mis ei olnud hagejale hagi esitamise ajal teada ja mis muutusid hiljem; kostja käitumine enne hagi esitamist andis hagejale aluse arvata, et tal on õigus hagi esitada; menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured võrreldes vaidluse esemega ning muud sarnased asjaolud, mis muudaksid kulude väljamõistmise hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt tõendanud erandlike asjaolude olemasolu, mis muudaksid menetluskulude tavapärase jaotuse äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kostja II väidab, et korteriomandi kuulumine üksnes kostja II-le oli kinnistusraamatust nähtav juba hagi esitamise ajal. Kohus tuvastas, et hagiavaldusele on lisatud kinnistusregistri väljavõte seisuga 21. jaanuar 2022, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud kostjad. Hageja andmetel on ühisvara jagamise notariaalse tehing sõlmitud 02. märtsil 2022 ning hagiavaldus on esitatud kohtule 18. aprillil 2022, st pärast ühisvara jagamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Seega oleks hageja pidanud kontrollima varaõiguslikku seisundit vahetult enne hagiavalduse esitamist. Avalikest registritest nähtuvate asjaolude mittekontrollimine ei ole üldjuhul piisav alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

4(8)

2-22-5703 Hageja väidab, et kostjad viisid vara tahtlikult ühisomandist välja, et vältida hageja nõuete rahuldamist. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist oli näiliku tehinguga. Pelgalt hageja kahtlus tehingu õiguspärasuses ei ole piisav alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Hageja loobus hagist, kuna selgus, et korteriomand ei olnud kostjatel ühisomandis. See viitab sellele, et hageja tunnistas oma eksimust hagi esitamisel, mis üldjuhul ei ole alus menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kohus järeldab, et hageja ei ole piisavalt põhistanud erandlike asjaolude olemasolu, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Seega ei ole esitatud asjaolude põhjal alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ning menetluskulud tuleks jaotada vastavalt üldreeglile. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostjate kanda jätmiseks. Kostjad ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja I ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja I oleks teinud toiminguid, millega kaasneks kostjale I kohtukulud. Tsiviilasja toimikust ka ei nähtu, et kohtumenetluses oli kostjal I lepinguline esindaja. Kostja I osales kohtumenetluses isiklikult. Seega kostjale I hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja II esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tsiviilasja raames kostja II esindaja teinud järgmised toimingud ja selleks on kulunud aega alljärgnevalt: 1) kliendiga esmane kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine 24.05.2022 – 0,5 tundi; 2) hagile vastuse ettevalmistamine, s.h dokumentidega tutvumine ja analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, tõendite hankimine 25.05.2022 – 3,5 tundi; 3) täiendav vastus hagile, sh määruskaebemenetluse materjalidega tutvumine 26.02.2025 – 1,5 tundi; 4) seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 23.03.2025 – 1 tund. Ajakulu kokku 7 tundi. Tunnihind 100 eurot käibemaksuta ja alates 26. veebruarist 2025 125 eurot käibemaksuta. Kulud käibemaksuta kokku 712,50 eurot. Kostja II on kandnud õigusabikulusid summas kokku 861,25 eurot (4*100+20%)+(2,5*125+22%) koos käibemaksuga. Kostja II kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja II kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II palub kindlaks määrata kostja II menetluskulud tsiviilasjas summas 861,25 eurot ning välja mõista hagejalt kostja II kasuks menetluskulude katteks 861,25 eurot ning välja mõista hagejalt viivised VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kindlaksmääratud 5(8)

2-22-5703 menetluskulude summalt alates käesoleva asja lahendava kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja vaidleb vastu kostja poolt esitatud õigusabi kuludele leides, et kostjale II kaasnenud menetluskulud on enamusosas alusetud ning kostja II üritab hageja arvelt rikastuda. 25. mai 2022 vastus hagile on esitatud ja allkirjastatud kostja II enda poolt. St on kostja II poolt allkirjastatud ja ka kohtule saadetud, ehk kostjal II ei ole olnud vastuses koostamisel lepingulist esindajat ehk seisukoht ei ole esitatud lepingulise esindaja poolt volikirja alusel. Seega on 25. mai 2022 vastus hagile esitatud kostja II enda poolt, mitte lepingulise esindaja kaudu, seega puudusid tal kulutused sellel ajal õigusabile. Abi dokumendi koostamisel või õigusnõustamine ei muuda ei juriidilist ega füüsilist isikut isikuid esindajaks, kelle kulud kuuluksid hüvitamisele. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Riigikohtu 22.10.2012 otsuse nr 3-3-1-46-12 p-s 33 on selgitatud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks. Olukorras kus 25. mai 2022 vastus hagile ei ole kostja II esitanud läbi lepingulise esindaja vaid isiklikult, ei kuulu nimetatud kulud hüvitamisele. Seega kokku 4 h ajakulu tunnihinnaga 100 eur/h on nõutud alusetult. Hageja leiab et, kostjale II kaasnenud menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Hageja ei pea põhjendatuks kogu ajakulu, mis kaasnes 26.02.2025 seisukoha koostamisega. Antud menetlusdokumendi sisulist osa on alla ühe lehekülje. Hageja seisukohast ei saa selleks kuluda rohkem kui 1 h. Samuti hageja seisukohast on ülepaisutatud 23.03.2025 menetlusdokumendi eest kulunud aeg 1 h. Olukorras kus esitati menetluskulude nimekiri, kus nõutakse muuhulgas alusetult hagejalt menetluskulusid ei saa olla ajakulu mõttes rohkem kui 0,5h. Nimetatud kahe menetlusdokumendi ajakulu kokku ei saanud olla rohkem kui 1,5 h. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

2-22-5703 Kohus leiab, et kostja II esindaja poolt teostatud toimingule kulutatud aeg – täiendav vastus hagile, sh määruskaebemenetluse materjalidega tutvumine 26.02.2025 – 1,5 tundi, ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus, tutvunud asja materjalide ja esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et ülalnimetatud toiming ei nõua nii palju aega ettevalmistuseks ja õiguslikuks analüüsiks ja koostamiseks ega ole keeruline oma olemuselt. Kohus leiab, et põhjendatud ajaks täiendava vastuse koostamiseks on 1 tund. Teise menetlustoimingu osas (s.o seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 23.03.2025 – 1 tund), arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kostja II lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud hinnaga 125 eurot/tund käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 32-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta on mõistliku suurusega ja on tavaline turuhind. Arvestades seda moodustavad kostja II vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku 250 eurot (125 eurot* 2 tundi). TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb kostja kulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuga (22%). Kuna kohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude katteks kokku 305 eurot (2 tundi*125 eurot*22%). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles viivise väljamõistmist kostja menetluskuludelt, seega tuleb hagejalt välja mõista ka viivis kostja menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras. Riigilõivu tagastamine Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. 7(8)

2-22-5703 Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hageja tasus 18. aprillil 2022 hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt 70 eurot. Hageja palub tagastada hagejale tsiviilasjas hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool (1/2) ehk 245 eurot ja kanda nimetatud summa J OÜ arveldusarvele. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale hagiavalduse ja hagi tagamise esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 245 eurot ((420+70)/2). Hagejale tagastatav summa tuleb kanda tema poolt määratud arveldusarvetele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. Edasikaebamine TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 390 lg 1 kohaselt, maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise TsMS § 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.