lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-13588/25

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 17.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-13588/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1621
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13588

Tsiviilasi

M. V. ja M. V. hagi V. V. vastu elatise nõudes Hageja I osas 2589,48 eurot, hageja II osas 2201,04 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: M. V. (isikukood xxxx) Hageja II: M. V. (isikukood xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: K.-E. V. (isikukood xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (e-post [email protected]) Kostja: V. V. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Popova (e-post [email protected]) Kohtuistung 04.03.2025

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 09.09.2024 esitatud ja 19.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on V. V. (kostja) M. V.i (hageja I) ja M. V.i (hageja II) isa. Pooled elasid koos kuni oktoobrini 2023. K.-E. V. (hagejate seaduslik esindaja /ema) ja kostja leppisid perelepitaja juures kokku, et kostja kohtab lapsi nädalavahetustel, võttes nad reedel kell 18.00 ja viies esmaspäeval kell 8.00 lasteaeda, seega veedavad lapsed kostjaga kuus 6 päeva. Samuti leppisid vanemad perelepitaja juures kokku, et kostja maksab elatisena 125 eurot iga lapse kohta (kokku 250 eurot mõlema lapse jaoks), kuid vanemad jagavad võrdselt kulud riietele, meelelahutusele, ravimitele jne. Kostja maksab küll 125 eurot lapse kohta, kuid ei soovi osaleda riiete, ravimite jne ostmises. Hagejate seaduslik esindaja on üritanud kostjale selgitada, et hagejate näol on tegemist alaealiste lastega ning mõlemad vanemad on kohustatud hoolitsema laste vajaduste rahuldamise eest ja tagama nende arenguks vajalikud materiaalsed vahendid. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 578 eurot, sh eluase (kommunaalkulud, elekter, tv ja renditasu) 135 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, kulutused mänguasjadele 25 eurot, lasteaed 78 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 500 eurot, s.h eluase (kommunaalkulud, elekter, tv ja renditasu) 135 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, kulutused mänguasjadele 25 eurot. 13.11.2024 dokumendis teatasid hagejad, et lasteaia tasu on tõusnud 100 euroni ning elektri ja kütte hinnatõusu tõttu suurenevad ka kommunaalkulud. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest, s.o 09.09.2024. Kostja vastus Kostja palus oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Kuigi poolte vahel sõlmitud vanemluskokkuleppe kohaselt peaksid hagejad viibima kostja juures igal paaritul nädalal pika nädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva hommikuni, viibisid lapsed tegelikult kostja juures igal nädalavahetusel reede õhtust esmaspäeva hommikuni. Sellele lisaks on lapsed viibinud kostja hoole all ka (töö)nädala sees. Praktiliselt on hagejad igas kalendrikuus viibinud kostja juures 1215 ööpäeva. Olukorras, milles kostja on lisaks tasunud laste emale lähtuvalt vanemluskokkuleppele 250 eurot kuus ja hüvitanud tema poolt kandud lisakulutused, tekkinud olukord ilmselgelt väljus mõistlikkuse põhimõttest. Kostja lisab seejuures, et väited, justkui ei „kataks“ kostja laste ravimikulutusi ja/või ei osale laste riietamisel ega võimalda lastele meelelahutust, on otsitud, alusetud ja tahtlikult moonutatud. Kostja soovis ja soovib oma lapsi

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja

kasvatada mitte elatise maksmise vaid nagu tavaks kujunenud oli, vahetu osavõtuga laste kasvatamisest ja vahetu ülalpidamise andmisega. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ja alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja K.-E. V. (dtl 9-10). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu iseenesest PKS §dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses alates hagiavalduse esitamisest ning toonud välja oma eluasemekulud, kulutused toidule ja hügieenile, kulutused transpordile, sidekulud, kulutused tervishoiule, kulutused riietele ja jalanõudele, kulud vabale ajale ja lasteaiale. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ja nendele märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest ei ole ka kostja vaidlustanud hagejate igakuiste kulude olemasolu ega nende vastavust vähemalt miinimumsuurusele.
6.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagejad on 04.03.2025 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et alates detsembrist 2024 elavad hagejad üle nädala kostja juures (dtl 430, 00:09:20). Kohus saab seega eeldada, et kostja täidab vahetult oma ülalpidamiskohustust ajal, mil hagejad temaga viibivad. Kuna hagejad viibivad mõlema vanema juures alates detsembrist 2024 võrdse aja, siis puudub alates detsembrist 2024 alus kostjalt elatise väljamõistmiseks. Samuti asub kohus seisukohale, et perioodil alates hagiavalduse esitamisest kuni novembri lõpuni 2024 on kostja oma ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses täitnud. Tunnistaja I. V. ütlustega on leidnud tõendamist, et hagejad viibisid kostja juures septembris 14 päeva, oktoobris 8 päeva ja novembris 14 päeva (dtl 432). Kuigi tunnistaja näol on tegemist kostja emaga, siis puudub kohtul alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ning tunnistajat on hoiatatud ka valeütluste andmise eest. Käesoleval juhul on tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist, et tunnistaja on hagejate vanemaid aidanud, tuues korduvalt lapsi lasteaiast ning viibinud koos nendega ka kostja juures (dtl 432-435). Arvestades, et tegu on laste vanaemaga, siis on ka eluliselt usutav, et ta lastelaste käekäigu ja nende viibimiskoha üle huvi tundis. Tunnistaja on kohtuistungil ka

kinnitanud, et käis hagejatel kostja juures külas ja tegi neile ka hommikuti videokõnesid ajal, mil hagejad kostja juures viibisid (dtl 433, 00:42:04). Arvestades päevade arvuga, mil hagejad kostja juures viibisid, oleks tulnud kostjal tasuda elatist hagejale I septembris 19,19 eurot, oktoobris 134,28 eurot ja novembris 19,19 eurot ning hagejale II septembris 16,31 eurot, oktoobris 114,14 eurot ning novembris 16,31 eurot (kasutatud elatiskalkulaatorit). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud hagejatele elatist septembris 250 eurot, oktoobris 250 eurot ja novembris 250 eurot (dtl 96, 417418). Seega on kostja perioodil september kuni november 2024 oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt nii vahetu ülalpidamisega, kui ka elatise tasumisega.

7.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
8.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja