2-22-17297
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Siiri Malmberg
Määruse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2025, Pärnu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-22-17297 A., B. ja C. hagi D. vastu elatise nõudes D. avaldus A., B. ja C.-ga suhtlemise korra kindlaks määramiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Hageja A., isikukood XXX Hageja II B., isikukood XXX Hageja III C., isikukood XXX Hagejate seaduslik esindaja E. , isikukood XXX Hagejate lepinguline esindaja Jelena Smorodina Suhtluskorda puudutava avalduse osas on lastele määratud riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Kostja D., isikukood XXX Kostja lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg
Menetlemise viis
Kohtuistungite toimumise ajad 09.02.2023, 10.03.2023, 27.10.2023, 15.04.2025
1 Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-17297 poolte vahel 15.04.2025 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgnevalt:
A. (isikukood XXX, laps 1) elukoht on E. igakordne elukoht Pärnu linnas. 1 (4)
2-22-17297
D. ja E. lepivad kokku, et A. viibib vähemalt kahel õhtul nädalas D. juures õppimise eesmärgil. E., D. ning A. lepivad konkreetsed õhtud ja ajavahemiku kokku eelmise nädala pühapäeval. Nimetatud kokkulepe kehtib kuni lepitakse kokku teistmoodi.
Vaba aja veetmise lepivad D., E. ja A. võimalusi ning A. soove.
kokku jooksvalt, arvestades vanemate
D. ja E. teevad koostööd A. koolikohustuse täitmise ja tervislike küsimuste osas.
Mõista D. lt A. kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2025 kuni A. täisealiseks saamiseni, s.o XXX perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2025 282,31 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (alates 01.04.2025 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5). Igal paaritul kuul (esimest korda mais 2025) arvestatakse igakuise elatise suurusest maha pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust saavad) (käesoleval ajal 225/2/3=37,50 eurot). Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Käesolevas punktis väljamõistetud elatis tasutakse E. arvelduskontole nr XXX selgitusega „elatis, A. “ jooksva kuu 10. kuupäevaks.
Pooled lepivad kokku, et D. tasub täiendavalt igakuiselt 50 eurot (taskuraha, mis ei ole elatise osa) A. kontole nr XXX hiljemalt kuu viimaks päevaks alates aprillist 2025 kuni A. täisealiseks saamiseni.
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud.
2-22-17297 seadusliku esindaja kaasabita. Sisulised asjaolud ja kohtu seisukoht Pärnu Maakohtu menetluses olid A. , B. ja C. hagiavaldused D. vastu elatise saamiseks ja D. avaldus A. , B. ja C.-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Alaealiste laste B. ja C. elatise nõuded ning D. nõue alaealiste laste B.-ga ja C.-ga suhtluskorra kindlaks määramiseks on lahendatud Pärnu Maakohtu 30.10.2023 poolte kompromissi kinnitava määrusega. 15.04.2025 kohtuistungil jõudsid laste vanemad E. ja D. alaealist last A. puudutavates nõuetes kompromissile. Kompromissis palusid pooled kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulud jäävad kompromissi kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 alusel menetleb kohus hagita asjana ka hagita perekonnaasju. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 561 lg 1 kohaselt eelistatakse last puudutavates vaidlustes kokkulepete saavutamist. Kohus saab esitatud avalduses menetluse lõpetada kompromissi kinnitamise tõttu. Kohus on kompromissi sisuga tutvumise järel seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi, on alaealiste laste huvides ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb menetlusosaliste sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada ning lõpetada käesolevas asjas menetlus. TsMS § 5621 lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 2 2 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2024 määruse nr 2-22-12109 p-le 78 ei ole tegemist kohtu valikuõigusega, s.t kohus peab TsMS § 5621 lg-t 1 kohaldama. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab kohus, et kohtumääruse resolutsiooni p-de 1.1. – 1.4. täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Jõu rakendamine ei ole lubatud. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut (lapsevanemat), kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22). Vastavalt TsMS § 430 lg 5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuse. TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus jätta hagita perekonnaasja kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et kuna antud lahend tehakse alaealiste laste huvides ja lahendi tegemisel arvestatakse alaealistest endist tulenevaid asjaolusid, siis on põhjendatud jätta laste riigi õigusabi kulud riigi kanda. Laste esindajale riigi õigusabi kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. TsMS § 5621 lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, 3 (4)
2-22-17297 kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. TsMS § 553 lg 1 sätestab, et vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Eeltoodust tulenevalt on A.-l iseseisev kaebeõigus kohtumääruse resolutsiooni p-de 1.1. – 1.4. osas. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.