2-22-17297
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Siiri Malmberg
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2023. a Pärnu
Tsiviilasja number
2-22-17297
Tsiviilasi
A-L P, J P ja G P hagi J P vastu elatise nõudes J P avaldus A-L P, J P ja G P suhtlemise korra kindlaks määramiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I A-L Pill, isikukood xxx Hageja II J P, isikukood xxx Hageja III G P, isikukood xxx Hagejate seaduslik esindaja V L, isikukood xxx Hagejate lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kostja J P, isikukood xxx Kostja lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg
Menetlemise viis
Kohtuistungite toimumise ajad 09.02.2023, 10.03.2023, 27.10.2023
1 Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-17297 poolte vahel 27.10.2023 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.1 J P (isikukood xxx, laps 1) ja G P (isikukood xxx, laps 2) veedavad kõik paarisaastate paarisnädalad isaga ja paaritud nädalad emaga, paaritutel aastatel vastupidi, s.t. kõik paaritud nädalad isaga ja paarisnädalad emaga. 1 (4)
2-22-17297 1.2 Laps 1 ja/või laps 2 sünnipäeval on lahusoleval vanemal õigus last isiklikult õnnitleda. Teisel vanemal ei ole õigust lapse õnnitlemist takistada. 1.3 Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, lähevad lapsed ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kl.18 ja sealt esmaspäeval kooli. 1.4 Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, lähevad lapsed isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kl.18 ja sealt esmaspäeval kooli. 1.5 Laste haigestumise puhul antakse lapsi üle emaspäeval hommikul 7:00 -10:00 vahemikus. Haige lapsega haiglas viibimise puhul on laps selle vanemaga, kellega nädal jookseb. 1.6 Vanem, kelle juures lapsed viibivad, tagab takistamatu suhtlemist teise vanemaga kas teatud telefoni või veebi kaudu. Eemal viibiva vanemaga sidevahendi teel suhtlemine poole tunni jooksul on laste õigus, mitte kohustus. 1.7 Vanem võib isiklike rahaliste vahendite arvel viia ja viibida lastega Euroopa Liidu liikmesriikides nendel nädalatel, mil lapsed viibivad tema juures. Eelmises lauses nimetatud välisreiside osas loetakse teise vanema nõusolek antuks käesolevat kokkulepet kinnitava kohtumäärusega tingimusel, et reisida sooviv vanem teavitab teist vanemat kavandatava reisi ajast, sihtkohast ja peatuspaikadest ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. 1.8 Vanem võib teise vanema eelneval nõusolekul reisida ka p-s 1.7 nimetamata riikidesse ja/või viibida välisriigis pikemalt kui 7 päeva eeldusel, et pooled lepivad p-s 1.1 ärajäänud kohtumise asendamise aja eelnevalt kokku. Nõusoleku saamiseks teavitab reisida sooviv vanem teist vanemat kavandatava reisi ajast, sihtkohast ja peatuspaikadest ette vähemalt kolm nädalat. Reisil kaasasolev vanem lubab lastel suhelda teise vanemaga sidevahendi kaudu reisi sihtriigis kehtiva aja kl 18 ja 18.30 vahel. Vanem ei või mõjuva põhjuseta keelduda eelmises lauses nimetatud reisimiseks loa andmisest. 1.9 Reisil kaasasolev vanem lubab lastel suhelda teise vanemaga sidevahendi kaudu reisi sihtriigis kehtiva aja järgi 18 ja 18.30 vahel. Eemal viibiva vanemaga sidevahendi teel suhtlemine poole tunni jooksul on laste õigus, mitte kohustus. 1.10 Laste reisidokumendid (vastavalt vajadusele ID-kaardid või passid) antakse reisile kaasa. 1.11 Vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid ja tagama, et ka nendega koos viibivad isikud ei halvustaks laste juuresolekul nende vanemaid ega nende lähikondseid. 1.12 Vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lastega suhtlemine toimiks käesoleva suhtlemiskorra järgi ning suhtlemisel arvestatakse eelkõige laste parimaid huve. 1.13 Vanemad suhtlevad teineteisega lapsi ja suhtluskorda puudutavates küsimustes eelkõige sms või e-kirja teel. Vanemad kohustuvad teise vanema poolt esitatud ja last puudutavale jooksvale teabele või päringule vastama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe päeva jooksul. Erakorralistel sündmustel või muudel ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida kontakteerumiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu esitamise. 1.14 Vanemad kohustuvad teavitama enda ja laste sidevahendite andmete muutumisest koheselt teist vanemat. 1.15 Vanemad tasuvad G P lasteaia ja eelkooliga seotud kulud võrdsetes osades. 1.16 Vanemad lepivad kokku, millistes huviringides lapsed käivad, huviringis käimise lõpetamise ja/või vahetamise. Käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal käib laps 1 judotreeningus. Huviringides käimisega seotud kulud tasuvad vanemad võrdsetes osades. 2 (4)
2-22-17297
1.17 P-des 1.15-1.16 kulude tasumine toimub selliselt, et kulu tekkimise kuul saadab kulu tekkimise aluseks oleva lepingu sõlminud vanem teisele vanemale kuluarve või muu kulu tekkimise aluseks oleva alusdokumendi e-posti teel ja teine vanem tasub oma osa kulust kulu kandnud vanemale 7 päeva jooksul e-kirja saatmisest. 1.18 Vanematel on õigus korraldada lastega suhtlemisel kõrvale kalduda käesoleva kompromissilepingust eelneval vastastikusel kokkuleppel, mille tingimused peavad olema fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.19 Kompromissi tingimuste rikkumisel on kahjustatud osapoolel õigus pöörduda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtumääruse täitmine on tagatud kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.19 nimetatud sunnivahendiga. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-17297 G P (isikukood xxx) ja J P (isikukood xxx) elatise nõuetes J P (isikukood xxx) vastu ning J P nõudes G P ja J P suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud seoses kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 jäävad poolte endi kanda, v.a lastele määratud esindaja kulud. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud (TsMS § 5621 lg 3).
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud ja kohtu seisukoht Pärnu Maakohtu menetluses on Anne-Luiza Pilli, Jaan Pilli ja Georg Pilli hagiavaldused Jaan Pilli vastu elatise saamiseks ja Jaan Pilli avaldus Anne-Luiza Pilli, Jaan Pilli ja Georg Pilliga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 27.10.2023 kohtuistungil jõudsid laste vanemad Viktoria Luht ja Jaan Pill alaealisi lapsi Jaan Pilli ning Georg Pilli puudutavates nõuetes kompromissile. Kompromissiga nõustusid lastele määratud esindaja ja eestkosteasutuste esindajad. Kompromissis palusid pooled kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulud jäävad kompromissi kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 alusel menetleb kohus hagita asjana ka hagita perekonnaasju. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 561 lg 1 kohaselt eelistatakse last puudutavates vaidlustes kokkulepete saavutamist. Kohus saab esitatud avalduses menetluse lõpetada kompromissi kinnitamise tõttu. Kohus on kompromissi sisuga tutvumise järel seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi, on alaealiste laste huvides ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb menetlusosaliste sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada ning lõpetada käesolevas asjas menetlus. Vastavalt TsMS § 430 lg 5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 3 (4)
2-22-17297 TsMS § 5621 lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TsMS § 5621 lg 1 alusel määrab kohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuse. TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus jätta hagita perekonnaasja kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et kuna antud lahend tehakse alaealiste laste huvides ja lahendi tegemisel arvestatakse alaealistest endist tulenevaid asjaolusid, siis on põhjendatud jätta laste riigi õigusabi kulud riigi kanda. Laste esindajale riigi õigusabi kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.