Harju Maakohus
Kohtunik
Ann Meriluht
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
16. aprill 2025.a, Tallinnas
Tsiviilasi
N. T., A. T., D. T. hagi N. T. vastu elatise nõudes
Hagihind
4933,26 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-23-115879
nende Hagejad: N. T. (isikukood XXX), A. T. (isikukood XXX), D. T. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: T. K. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler Kostja: N. T. (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
04.02.2025.a, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hagejate lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Resolutsioon
17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.
asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 13.04.2023.a miinimummääras, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 63-64). Kostja vaidleb igakuisele elatisele vastu, kuivõrd ta on tasunud hagejatele 300 eurot kuus. Kostja leiab, et hagejad ei ole enda kulusid tõendanud. Alternatiivselt palub kostja vähendada elatist koos viibitud päevade võrra ning välja mõista õiguslikult põhjendatud ja tõendatud elatis (dtl 80-81). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 13.04.2023.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas
nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).
Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15). Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Kostja väidab, et viibib hagejatega koos 8 ööpäeva kuus ning üksnes mais, kui kostjal oli pöialuumurd, viibisid hagejad kostjaga vähem päevi koos (dtl 80, 106). Hagejad vaidlevad sellele vastu (dtl 126). Hagejad väitsid kohtuistungil, et viibivad kostja juures mitte rohkem kui 6 korda kuus (dtl 135). Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus andis peale kohtuistungit pooltele veelkord võimaluse esitada oma lõplikud seisukohad. Kostja seisukohta kohtule ei esitanud ning hagejate väiteid ümber ei lükanud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole oma väite kinnitamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit ning hagejad vaidlevad kostjale vastu, siis puudub alus elatise vähendamiseks koos veedetud aja võrra. Kostja on märkinud, et annab hagejatele ülalpidamist ka vahetult. Kostja esiatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud trennikulud N. T. eest jaanuar, veebruar, märts 2023.a ning A. T. eest jaanuar 2023.a (dtl 87, 90). Rohkem tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd hagi esitati kohtule juunis 2023.a ning elatist nõutakse alates 13.04.2023.a, siis leiab kohus, et pole tõendatud, et peale hagi esitamist kostja hagejate trennikulusid on tasunud. Sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti ei saa arvestada elatise summast maha kostja poolt tasutud linnalaagri raha 150 eurot, kuivõrd poolte kirjavahetusest nähtub, et hagejate ema tasus samuti 150 eurot, s.o pool summast. Seega tasusid vanemad võrdselt linnalaagri eest (dtl 81, 84, 95). Asja kohtulikul arutamisel pole kostja tõendanud, et ta on hagetava perioodi ajal andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb välja mõista alates 13.04.2023.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 12. kuupäevaks. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4933,26 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et
kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.