1.Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid: teade kindlustusmakse kohta, tšekid riiete ja jalanõude ostmise kohta septembrist 2024, ülekannete koopiad juunist, juulist ja augustist 2024 ning ravitarvikute arved septembrist 2024.
2.Jätta asja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud korteriühistu arve, elektriarve ja telefoniarve ning veebipoodide ekraanipildid.
3.Jätta Viru Maakohtu 26. septembri 2024 otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
5.Jätta ringkonnakohtu menetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.J.B (hageja) esitas hagi U.G (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja nõuab elatist 575 eurot kuus alates 4. juunist 2024 kuni täisealiseks saamiseni 13. juulil 2040. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ema Y.H ja kostja elasid registreerimata visiitabielus kuni hageja sünnini. Hageja on erivajadusega, ta elab koos emaga. Kostja ei aita hageja ema, ei osale hageja kasvatamises, hooldamises ja arendamises. Hageja vajab erihooldust ja palju ravimeid ning haiguse (diabeet) tõttu palju füüsilist tegevust. Hageja kulud ühes kuus on 994,60 eurot. Hageja ema ei tööta, sest hageja on väike ja vajab erihooldust. Ema ei suuda hageja vajadusi rahuldada, kulusid kannavad praegu hageja ema vanemad. Hageja emal ei ole kinnisvara ega muud väärtuslikku vara. Kostja on maksnud elatist 290 eurot kuus, mis ei ole piisav. Kostjal on alaline töökoht ja hea sissetulek. Ta ei ole töövõimetu, tal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostja peab hageja ülalpidamises osalema vähemalt samas mahus nagu hageja ema.
2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja selgitas, et ei ole hageja emaga kunagi koos elanud. Suhted olid head, kuni kostja hakkas töö ja tervise tõttu hagejat harvem vaatamas käima. Pärast seda keelas hageja ema kostjal hagejaga kohtumised. Et hagejal on suhkrutõbi, sai kostja teada hagiavaldusest. Hagiavalduse kohaselt saab hageja kostja makstavast elatisest ja toetustest kokku 531 eurot (290+80+161). Kui hageja kulud ühes kuus on 994,60 eurot, siis pool sellest on 497 eurot, mitte 575 eurot. Kulutused ravimitele ei ole tõendatud, hageja peab esitama kuludokumendid, et kulud saaks pooleks jagada. Kuna kostja ei saa hageja emaga ühendust, ei saa arutada kompromissi, kuid kostja on nõus elatist seoses hageja haigusega suurendama 350–400 euroni. Sellele summale lisanduvad hagejale makstavad toetused. Mõistlik oleks menetluskulud jagada pooleks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 26. septembri 2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 350 eurot kuus alates 4. juunist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja väljatoodud kulud osaliselt tõendamata ja põhjendamatud. Kõik nimetatud kulud ei ole seotud lapse erivajadusega, tegemist on tavapäraste ravimite ja tarvikutega. Kulutused taksole ei ole vajalikud. Riietele ja jalanõudele igas kuus 150 euro kulutamine ei ole tõendatud, ei ole esitatud tõendeid lapse arengutegevuste kohta. Hagis esitatud väited on tõenditega seostamata. Korteri majandamiskulude arvestus ei
ole arusaadav. Haigus toob arusaadavalt kaasa lisakulutusi, kuid kostja pakutud 350 eurot peaks need katma.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. septembri 2024 otsuse tühistamist ning igakuise elatisena 500 euro väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole 350 eurot hageja vajaduste rahuldamiseks piisav. Maakohus ei võtnud arvesse hageja tervist ja kostja suhtumist hagejasse. Kuna hagejal on diabeet, on tema vajadused suuremad. Kohus eirab hageja loomulikke vajadusi. Kasvavale lapsele peab ostma uusi riideid ja jalanõusid. Riietele kulub kuus 150 eurot, raamatutele ja mänguasjadele 50 eurot. Keskmine toidukulu kuus on 200–220 eurot. Kasvamise tõttu tuleb uuendada abivahendeid: jalutuskäru, jalgratas, tõukeratas, turvatool. Ravimid on arvestatud ühe kuu kohta. Hageja vajab insuliini, insuliinipumba reservuaare, kanüüle, sensoreid, desinfitseerivaid vahendeid, valuvaigistavat kreemi, veresuhkru mõõtmiseks testribasid, ketooni testribasid, lantsette, nõelu, plaastreid jne. Insuliinipumbale tuleb soetada pumbavöö ja insuliini termokott, pumba ja transmitteri laadijate patareisid peab regulaarselt vahetama. Insuliinipump ja transmitterid hüvitas osaliselt Tervisekassa, kuid 932 eurot tuli ise tasuda. Diagnoosi tõttu on hageja immuunsüsteem nõrgem ja ta vajab tihti tavapäraseid ravimeid. Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing korraldab vanematele koolitusi, millel osalemisega kaasnevad kulud majutusele ja transpordile. Ida-Virumaal ei ole arste, kes tegeleks diabeediga lastega, mistõttu on hageja ravil Tallinnas. Liinitranspordiga sõites tuleks Tallinnas ööbida, hilja tagasi koju jõudes ühistransport enam ei liigu. Kohus ei võtnud arvesse, et kostja sissetulek on alates detsembrist 2023 suurenenud. Kostja ei ole maksnud oma töötasule vastavat elatise alammäära. Kostja sissetuleku suurust tuleb kontrollida. Hageja kulude pooleks jagamine vanemate vahel ei ole võimalik, sest hageja emal ei ole hageja hooldamise kõrvalt sissetulekut teenida. Kostja hageja hooldamises ei osale.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse jõusse jätmist. Vastuväidete kohaselt on hageja väidetavad kulud jätkuvalt tõendamata ja põhjendamatud. Paljud tarvikud on tavapärased ega seondu erivajadusega. Korteri kuludena on näidatud tegelikust suuremat summat. Kostja maksab elatist maakohtu otsuses märgitud summas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 1 alusel jätta muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
7.Ringkonnakohus võtab materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud teate kindlustusmakse kohta (dtl 227), tšekid riiete ja jalanõude ostmise kohta septembrist 2024 (dtl 228–232), ülekannete koopiad juunist, juulist ja augustist 2024 (dtl 233–237) ja ravitarvikute arved septembrist 2024 (dtl 238, 242–243). Ringkonnakohus ei võta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud korteriühistu arvet, elektriarvet ja telefoniarvet, sest samad tõendid esitati juba maakohtu menetluses, ning veebipoodide ekraanipilte, sest need ei tõenda kulutuste tegemist.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alaealise lapse puhul arvutatakse minimaalne elatis, mille saamiseks ei pea lapse vajadusi tõendama, PKS § 101 alusel. Ühele lapsele, kes ei veeda kohustatud vanemaga üle seitsme päeva kuus, oli minimaalne elatis hagi esitamise ajal 287,72 eurot, ringkonnakohtu lahendi tegemise ajal on see 301,74 eurot. Hageja nõuab elatist miinimumist rohkem, mis tähendab, et ta peab PKS § 99 lg 2 alusel tõendama oma vajadusi ja kulusid.
10.Maakohus ei analüüsinud hageja kulusid piisavalt, vaid eeldas, et kostja pakutud summast peaks kõigiks kuludeks jätkuma. Hageja väitel ei kata 350 eurot tema kulusid.
11.Maakohus küsis hagejalt kulude kohta täpsustusi ja leidis, et kulud on osaliselt tõendamata ja põhjendamatud. Hageja on esitanud järgmised tõendid: eluasemekuludena korteriühistu arve (dtl 62) ja elektriarve märtsist 2024 (dtl 63) ning korteri kindlustuse teadmata aja eest (dtl 227), kokku 257,17 eurot (177,46+67,91+11,80); sidekuludena Telia arve märtsist 2024 28,46 eurot (dtl 64); Eluaseme- ja sidekulud on hageja hagiavalduses jaganud kolmega ja saanud hageja kuluks ühes kuus 95,21 eurot. rongipilet 8,67 eurot juunis 2024 (dtl 69); OlenRada OÜ arved 50 eurot kuus juunist augustini 2024 (dtl 89) ja supelmaja eest mais 2024 ülekande koopia 7,70 eurot (dtl 95); riiete tšekid 31,88 eurot jaanuaris 2024 (dtl 92), 29,93 eurot aprillis 2024 (dtl 91) ja 150,90 eurot septembris 2024 (dtl 228–232); juuksuri eest mais 2024 ülekande koopia 15 eurot (dtl 94); ülekande koopia juulis 2024 MTÜ-le Sinu Lapse Heaks 3,50 eurot (dtl 237); ravitarvikute arved septembrist 2024 kokku 87,20 eurot (dtl 242–243), insuliinipumba arve 932 eurot (dtl 238). Lisaks on hageja esitanud maakohtule e-poodide ekraanitõmmiseid rongipileti, Bolti teenuse, ravimite, salvide jms kohta, mis ei tõenda kulude tegemist. Hindade pinnalt ei saa kohus teha järeldusi, kui palju mingit tarvikut või teenust ühes kuus kulub. Hageja ema kontoväljavõttes (dtl 180–201) on vähe apteegis tehtud makseid, ühes kuus on selliseid makseid kuni paarikümne euro ulatuses. Võimalik, et on veel ravimeid mõne pakiautomaadis või poes tehtud makse sees, aga seda on esitatud tõendite põhjal võimatu tuvastada. Kui eeldada, et tõendid iseloomustavad hageja kulusid ühes kuus, on tõendatud kulusid kuus kokku kuni 418,18 eurot. Insuliinipump on hageja selgituste kohaselt ühekordne kulu. Kulude kalkulatsioon hagiavalduses oli kokku 994,60 eurot (dtl 87), ringkonnakohtule esitatud nimekirjas 1054,82 eurot (dtl 223). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väidetud kulud on osaliselt tõendamata. Eelduslikult peavad mõlemad vanemad pidama last üleval miinimumelatise ulatuses, mis on praegu 2x301,74 eurot, millele lisandub peretoetus 80 eurot ja eelduslikult hageja puudetoetus. Hageja ei ole tõendanud, et tema vajadused on suuremad.
12.Maakohus ei ole teinud kindlaks vanemate majanduslikku seisundit ja sissetulekut, kuid mõlemad vanemad on esitanud oma kontoväljavõtte novembrist 2023 kuni juunini 2024. Hageja ema kontoväljavõttelt on näha peretoetuse saamine 80 eurot kuus, kuni jaanuarini 2024 vanemahüvitis ning laekumised kogumiskontolt, hageja kontolt, X Y.H-lt ja Yaga OÜlt. Selgelt töötasuna käsitatavaid laekumisi kontol ei ole. Hagiavalduses märgitud puudetoetus 161 eurot hageja ema kontole ei laeku, eelduslikult makstakse seda hageja kontole. Elatist on kostja maksnud hageja enda kontole 260 eurot kuus kuni märtsini 2024 ja 290 eurot kuus alates aprillist 2024 (dtl 139–141).
Kostja kontoväljavõttelt on näha töötasu laekumised keskmiselt 1989,66 eurot kuus, lisaks laekumised Aliexpressilt, enda teiselt kontolt ja sularaha sissemaksed (dtl 143–165). Hageja ema ei ole tuginenud sellele, et tema ülalpidamiskohustust tuleks PKS § 102 lg 2 alusel vähendada. Tõenditest ega poolte esiletoodust ema ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseid ei nähtu, kuid ilmselt ei saa asjaolusid ja tõendeid arvestades eeldada, et hageja ema osaleks hageja ülalpidamises suuremas osas kui minimaalne elatise suurus. Kuivõrd kostja sissetulek on suurem, on põhjendatud, et kostja osaleb hageja ülalpidamises suuremas ulatuses kui hageja ema (PKS § 102 lg 3).
13.Ringkonnakohus selgitab kostjale, et lapsega suhtlemise sagedus mõjutab PKS § 101 lg 6 järgi elatise suurust ainult siis, kui laps on kohustatud vanema juures vähemalt seitse päeva ühes kuus. Sel juhul eeldatakse, et vanem kannab selle aja jooksul lapsega seotud kulutusi vahetult. Kui vanemad ei suuda kokku leppida, millal ja kuidas lahus elav vanem lapsega suhtleb, saab suhtluskorra kokku leppimiseks pöörduda kas perelepitusse või kokkuleppe võimatuse korral eraldi avaldusega kohtusse.
14.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.