PV hagi Leisi Jahiseltsi vastu 14.11.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks osas, millega PV arvati Leisi Jahiseltsi liikmest välja, ja alternatiivselt selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PV apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste Kostja: Leisi Jahiselts (registrikood 80083661, asukoht Maja 4-7, Karja küla, Leisi vald, Saare maakond), lepinguline esindaja Tiit Vajak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.04.2016 otsus menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Kehtiva kohtuotsuse resolutsioon:
1.Tuvastada Leisi Jahiseltsi 14.11.2015 üldkoosoleku otsuse tühisus osas, millega PV arvati Leisi Jahiseltsi liikmete nimekirjast välja.
2.Maakohtu menetluskulud jätta Leisi Jahiseltsi kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
1(4)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja PV esitas 26.01.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Leisi Jahiseltsi vastu 14.11.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks osas, millega PV arvati Leisi Jahiseltsi liikmete nimekirjast välja, alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hageja väitis, et kostja 14.11.2015 üldkoosoleku kokkukutsumisel ja päevakorra sisulisel muutmisel vahetult enne üldkoosolekut on rikutud MTÜS § 20 lg-tes 6 ja 7 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on tühine vastuvõetud otsus hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast. Juhul, kui kohus aga ei nõustu sellega, et vaidlustatud otsus on tühine või kui kohtu arvates ei tooks tühisuse tunnustamine automaatselt kaasa hageja liikmelisuse jätkumist kostjas, palus hageja alternatiivselt tunnistada vaidlustatud otsus kehtetuks. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus 27.04.2016 osaotsusega rahuldas hagi kostja üldkoosoleku otsuse osalise tühisuse tuvastamiseks ja tuvastas, et kostja 14.11.2015 üldkoosoleku otsus on tühine osas, millega hageja arvati kostja liikmete nimekirjast välja. Tühisuse tuvastamise nõude osas jättis maakohus hageja menetluskulud kostja kanda.
5.TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kuivõrd antud juhul on hageja esimene nõue (tühisuse tuvastamise nõue) lõplikuks otsustamiseks valmis ning arvestades, et esitatud nõuete eeldused ning seega tõendamisele kuuluvate asjaolude ring nende nõuete puhul on oluliselt erinevad, pidas maakohus menetlusökonoomia kaalutlusel (TsMS § 2) ning asja kiirema läbivaatamise huvides õigeks teha hageja esimese nõude osas osaotsus.
6.Maakohus leidis, et kostja 14.11.2015 üldkoosoleku otsus on osas, millega PV arvati Leisi Jahiselts MTÜ liikmete nimekirjast välja, tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel, kuivõrd kostja rikkus viidatud otsuse vastuvõtmisel üldkoosoleku kokkukutsumise
2(4)
korda (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Seega hagi esimese alternatiivse nõude osas kuulus rahuldamisele.
7.TsMS § 163 lg 1 alusel jättis maakohus tühisuse tuvastamise nõude osas hageja menetluskulud kostja kanda ja selgitas, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast asja kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt menetluskulude jaotust puudutavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
9.Apellant leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuses ebaõigesti käsitlenud hageja nõudeid iseseisvate nõuetena, mille lahendamiseks on kohtul võimalik teha TsMS § 450 järgi osaotsus. Tegemist oli alternatiivsete nõuetega (TsMS § 370 lg 2) ja rahuldades apellandi esmase nõude Leisi Jahiselts MTÜ 14.11.2015 üldkoosoleku otsuse osalise tühisuse tuvastamiseks pidi kohus lugema asja lahendatuks lõplikult ning sellest tulenevalt määrama ka kogu maakohtu menetlusega seotud menetluskulude jaotuse. Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja selgitab, et osaotsuse tegemist taotles apellant ise 19.04.2016 kohtuistungil ja kostja nõustus sellega. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb edasikaevatud osas maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kõik maakohtu menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust ainult edasikaevatud ulatuses, see tähendab menetluskulude jaotuse osas.
13.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja nõude tuvastada kostja 14.11.2015 üldkoosoleku otsuse tühisus osas, millega arvati hageja välja kostja liikmete nimekirjast. Alternatiivselt esitas hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 14.11.2015 üldkoosoleku otsus, millega arvati hageja välja kostja liikmete hulgast. Hageja selgitas, et juhul, kui kohus leiab, et vaidlustatud kosta otsus ei ole tühine või kui tühisuse tuvastamine kohtu arvates ei too kaasa hageja liikmelisuse jätkumist, palub hageja alternatiivselt tunnistada vaidlusaluse otsuse kehtetuks.
14.TsMS § 370 lg 1 järgi võib hageja ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib menetleda koos ning lg 2 sätestab, et hageja võib esitada hagiavalduses ka mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viimase lause järgi ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
15.Eelmenetluses peab maakohus TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi välja selgitama, kas hageja esitatud mitu nõuet on alternatiivsed või on need esitatud kohtule viisil, kus kohus
3(4)
peab lahendama kõik nõuded. Eeltoodud otsustuse saab kohus teha tulenevalt hageja poolt esiletoodust ja samuti esitatud nõuete olemusest. Käesolevas asjas on hageja rõhutanud, et nõuded on esitatud alternatiivselt viisil, kus hageja soovib teisena esitatud nõude menetlemist ainult juhul, kui esimest ei rahuldata. Järeldust, et igal juhul on vajalik kohtul mõlemad nõuded lahendada, ei tulene ka nõuete olemusest, kuna juhul, kui kohus rahuldab nõude üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, ei ole vajadust enam sama otsuse kehtetuse üle otsustada. Tühisel otsusel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, seega ei tõusetu küsimust otsuse kehtivusest. Järelikult rahuldades esimesena esitatud nõude, ei pea kohus enam sisuliselt lahendama alternatiivselt esitatud nõuet. Kolleegium leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et menetlus jätkub kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Esimesena esitatud nõude rahuldamisega on maakohus teinud 27.04.2016 lõpliku lahendi. Kolleegium märgib, et iseenesest on võimalik ka alternatiivselt esitatud nõuete puhul teha osaotsus, kuid sellisel juhul jätkuks menetlus ainult siis, kui esimesena esitatud nõue jääks rahuldamata.
16.Eelnevast tulenevalt on maakohus 27.04.2016 otsusega lahendanud tsiviilasja ja teinud lõpplahendi ning teise nõude osas menetlus ei jätku. Seega seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi kõik maakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada.
17.Arvestades, et ringkonnakohtus on vaidlustatud ainult menetluskulude jaotus, siis TsMS § 178 lg 4 järgi ringkonnakohtu menetluskulud hüvitamisele ei kuulu ja tuleb jätta poolte endi kanda.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.