Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.07.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-1303
Tsiviilasi
PV hagi Leisi Jahiseltsi vastu 14.11.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks osas, millega PV arvati Leisi Jahiseltsi liikmest välja, ja alternatiivselt selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PV apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste Kostja: Leisi Jahiselts (registrikood 80083661, asukoht Maja 4-7, Karja küla, Leisi vald, Saare maakond), lepinguline esindaja Tiit Vajak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(4)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(4)
korda (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Seega hagi esimese alternatiivse nõude osas kuulus rahuldamisele.
3(4)
peab lahendama kõik nõuded. Eeltoodud otsustuse saab kohus teha tulenevalt hageja poolt esiletoodust ja samuti esitatud nõuete olemusest. Käesolevas asjas on hageja rõhutanud, et nõuded on esitatud alternatiivselt viisil, kus hageja soovib teisena esitatud nõude menetlemist ainult juhul, kui esimest ei rahuldata. Järeldust, et igal juhul on vajalik kohtul mõlemad nõuded lahendada, ei tulene ka nõuete olemusest, kuna juhul, kui kohus rahuldab nõude üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, ei ole vajadust enam sama otsuse kehtetuse üle otsustada. Tühisel otsusel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, seega ei tõusetu küsimust otsuse kehtivusest. Järelikult rahuldades esimesena esitatud nõude, ei pea kohus enam sisuliselt lahendama alternatiivselt esitatud nõuet. Kolleegium leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et menetlus jätkub kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Esimesena esitatud nõude rahuldamisega on maakohus teinud 27.04.2016 lõpliku lahendi. Kolleegium märgib, et iseenesest on võimalik ka alternatiivselt esitatud nõuete puhul teha osaotsus, kuid sellisel juhul jätkuks menetlus ainult siis, kui esimesena esitatud nõue jääks rahuldamata.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.