Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 6.12.2012.a. võrgu- ja elektrilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Kooskõlas sõlmitud lepinguga edastati teenused tarbimiskohta aadressile Kubja Põik 17 Võru, Võru maakond. Lepingu lahutamatuks osaks on võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused ning vastavalt õigusaktidele kehtestatud hinnakirjad. Lepingu punkti 1.2 kohaselt on kostja lepingule alla kirjutades kinnitanud, et on teadlik, et elektrienergia müük ei sisalda elektrienergia ülekannet ega jaotust. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma kokkulepitud viisil, mis on fikseeritud pooltevahelise lepingus. Lepingu punkti 1.6. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1 % tähtajaks tasumata summalt päevas. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale vastavalt lepingule ja kooskõlas osutatud teenustega igakuiselt arved. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arveid summas 326,84 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel on poolte vahel viiviseks kokku lepitud 0,1 % tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 313,82 eurot. Peale selle vastavalt TsMS §-le 367 palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,1% päevas põhivõlalt. Arvestades asjaolu, et hageja esitab samas nõudes hagiavalduse, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu käsitleda TsMS §144 kohaselt kohtuvälise kuluna ja nõuda ka nimetatud kulu kostjalt välja. Riigilõivu tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot.. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes VÕS §-dest 100; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ning TsMS §dest 3 lg 1; 144 p 7; 146; 162 lg 1, 2, 3; 177 lg 2; 317 lg 1; 363 lg 1; 367 ja 407 lg 1 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 326,84 eurot ja viivised summas 313,82 eurot; välja mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja viivis 0,1 % päevas tasumata võlasummalt kuni summani 13,02 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks

kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 125 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 287,60 eurot; mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab hagi ja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Samas palub ta vähendada viiviste nõuet, sest üle kahe aasta ei ole hagi esitatud ja jätta menetluskulud poolte endi kanda (tl 36). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 51). Tartu Maakohtu 20.juuni 2016.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 51). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 20.06.2016 (tl 53), kostja 27.06.2016 (tl 55). Hageja ei ole kohtule esitanud täiendavaid dokumente, kostja on esitanud kohtule avalduse, milles tunnistab nõuet osaliselt ja palub kohaldada 6-kuulist maksetähtaega (tl 56). Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule poolte vahel 06.12.2012.a. sõlmitud elektrienergia müügilepingu, müügilepingu üldsätted ja kostjale esitatud arvete koopiad (tl 1526). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende vahel oli sõlmitud elektrienergia müügileping, mille kohaselt hageja kohustus müüma kostjale elektrienergiat lepingus näidatud mõõtepunktide kaudu ja kostja kohustus igakuiste arvete alusel tasuma lepingus märgitud tähtajaks müüja poolt esitatud arved. Hagiavalduse kohaselt on hageja oma kohustuse täitnud, kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele (tl 41, 43, 44, 46) oma kohustusi täitnud. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arveid 326,84 euro ulatuses. Kostja on selles summas võlgnevuse õigeks võtnud (tl 36, 49) ja ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks võlgnevuse tasunud. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes kohus leiab, et kostja põhivõlgnevus 326,84 eurot on tõendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse, alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude tulenevalt lepingu p-st 1.6. 0,1% päevas tasumata võlgnevuselt päevas. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole otseselt sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elektrum Eesti OÜ vahel sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Pooled olid kokku leppinud viivisemääras 0,1 % tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivisemäär 0,1% päevas ehk 36,5 % aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 7,75% kuni 8,75% aastas. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas tasumata võlasummalt kuni summani 13,02 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt on seadusjärgne viivis esitatud arvetelt hagis nimetatud perioodide eest kuni hagi esitamiseni kokku 70,48 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so. 326,84 eurolt alates hagi esitamisest 29.03.2016 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 70,48 eurot kokku ei tohi kohtupraktika kohaselt ületada põhinõude 326,84 euro suurust. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 324,86 eurot ja viivised hagi esitamiseni 70,48 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so. 324,84 eurolt alates 29.märtsist 2016 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures ei tohi viiviste suurus koos juba arvestatud viivisega 70,48 eurot ületada põhinõude 324,84 eurot suurust. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja J. M. taotleb,määrata otsuse täitmine J. M. poolt ositi kuue kuu jooksul (tl 56). Hageja on valmis sõlmima maksegraafiku (tl 38). Neil asjaoludel leiab kohus, et tuleb määrata käesoleva otsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt J. M. tuleb käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summad tasuda igakuiste maksetena alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuue kuu jooksul.

MENETLUSKULUD

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 62 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 38 % kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv 125 eurot ning õigusabikulud 287,60 eurot. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, samuti ei nähtu asja materjalidest tema poolt kantud menetluskulusid. TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2; 144 p 7 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kokku 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, hagi lahendati kirjalikus menetluses, hageja on kohtule esitanud peale hagi materjalide veel vaid arvamuse kostja vastuse kohta ühel lehel koos maksemeeldetuletuste koopiatega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja õigusabikuluks hageja esindaja tasu summas 100 eurot. Kuna hageja menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 62 %, siis 62%x 125+ 100= 139,50 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue ületada menetluskulu nõude (139,50 eurot) suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.