Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

täitmisteate, milles nõuti Tartu Maakohtu 26.07.2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-100958 temalt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja mõistetud võla ja täitekulusid kokku summas 667,40 eurot. Avaldaja saatis 11.12.2017. a kohtutäiturile taotluse maksegraafiku sõlmimiseks, millele aga vastust ei tulnud. 05.01.2018. a esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse, milles palus pikendada kogu summa tasumise tähtaega kuni 12.01.2018. a. Kohtutäitur taotlust ei rahuldanud ja pööras sissenõude avaldaja sissetulekule. Sissetuleku arestimise tulemusena laekus kohtutäiturile 10.01.2018. a ja 12.01.2018. a kokku 608,95 eurot. 17.01.2018. a kirjas teatas kohtutäitur avaldajale, et nõudest on täitmata veel 58,45 eurot. 05.02.2018. a kandis avaldaja kohtutäiturile puuduva osa summas 58,45 eurot. 06.02.2018. a helistas avaldaja kohtutäituri büroosse, kust öeldi, et nõue on tasutud ja mingeid viiviseid ei paista. Avaldaja konto vabastati aresti alt. Üllatus saabus, kui 20.02.2018. a sai avaldaja uue täitmisteate (08.02.2018. a kuupäevaga) täiendava viivise ja täitekulude tasumiseks summas 91,98 eurot. Avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt täiendava viivise nõudmine on alusetu, kuna nõue sai kolme päeva jooksul täidetud. Avaldaja palus kohtul 08.02.2018. a täitmisteates märgitud viivise summa läbi vaadata. 08.05.2018. a esitas avaldaja kohtule täpsustatud kaebuse. Avaldaja taotles, et kohus tühistaks 08.02.2018. a korduva täitmisteate täiendava viivise ja täitekulu kohta. Avaldaja täpsustas veel, et enne kaebusega kohtusse pöördumist on ta esitanud kaebuse ka kohtutäiturile. 25.04.2018. a kirjaga küsis avaldaja kohtutäiturilt koopiat esitatud kaebusest, kuid ei ole seda saanud. Kohtutäiturile kirjade saatmise tõendamiseks esitas avaldaja kohtule AS-i Eesti Posti kviitungid kuupäevadega 26.02.2018. a ja 25.04.2018. a.

Kohtutäitur on seisukohal, et seadusest ei tulene kohustust viiviste summalise sissenõudmise kohta üldse võlgnikule esitada korduvat teadet ega anda tähtaega selle tasumiseks, kuna viiviste tasumise kohustus on võlgnikule teatavaks tehtud esmase täitmisteatega. Korduv teade on üksnes täiendav selgitus esmases täitmisteates esitatud nõudele. Kohtutäitur saab avaldaja kaebusest aru, et tema sooviks on vabaneda viiviste tasumise kohustusest. Viivise tasumise kohustus tuleneb aga täitedokumendist ja täitedokumendist tuleneva nõude vaidlustamiseks ei ole kohane kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale, vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine sissenõudja vastu. Eeltoodut arvestades on kohtutäitur seisukohal, et esitatud kaebusega ei ole avaldajal võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Jaanika Meltsi kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale täiteasjas nr 170/2017/1802 ei ole põhjendatud. Kohus tegi täitisregistri väljavõtte (tl 24-25) põhjal kindlaks, et 16.07.2016. a alustas kohtutäitur Aive Kolsar Jaanika Meltsi suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 170/2017/1802 kohtuotsusega Elektrum Eesti OÜ kasuks välja mõistetud summade sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 26.07.2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100958, millega mõisteti Jaanika Meltsilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja põhivõlg summas 326,84 eurot ja viivised põhivõlalt 29.03.2016. a seisuga summas 70,48 eurot ning alates 29.03.2016. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 70,48 eurot ei tohi ületada põhinõude, s.o 326,84 euro suurust. Lisaks mõisteti selle kohtuotsusega Jaanika Meltsilt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud summas 139,50 eurot ja viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 30.08.2016. a. Kohtutäitur on täiteasjas nr 170/2017/1802 koostanud 16.11.2017. a kuupäevaga täitmisteate (tl 3), mis on võlgnikule kätte toimetatud 27.11.2017. a. Kohtutäitur on märkinud täitmisteates, et täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 16.07.2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100958 ja nõude sisuks „võlgnevus+lisanduv viivis põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses“. Sissenõutava summa suuruseks on märgitud 500 eurot ja vabatahtliku täitmise tähtajaks määrati 30 päeva täitmisteate kättetoimetamisest. Kohtutäitur on märkinud, et nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitmisel tuleb võlgnikul koos täitemenetluse alustamistasuga maksta kokku 536 eurot, päras vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist aga 536 eurot (nõue ja täitemenetluse alustamise tasu) ning kohtutäituri põhitasu 131,40 eurot. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et Jaanika Melts nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei täitnud ja kohtutäitur pööras sissenõude Jaanika Meltsi pangakontodele ja töötasule. Võlgniku pangakontode ja sissetuleku arestimise tulemusena laekusid kohtutäiturile summad alljärgnevalt: 10.01.2018. a – 119,30 eurot, 10.01.2018. a – 231,95 eurot, 12.01.2018. a – 257,70 eurot. 05.02.2018. a kandis võlgnik kohtutäiturile veel 58,45 eurot. Seega hiljemalt 05.02.2018. a said Jaanika Meltsi poolt 16.11.2017. a täitmisteates temalt nõutud summad (sh kohtuotsuse alusel sissenõutav võlg summas 500 eurot ja täitemenetluse alustamise ning kohtutäituri tasu kokku summas 167,40 eurot) täidetud. 08.02.2018. a on kohtutäitur täiteasjas nr 170/2017/1802 koostanud korduva täitmisteate (tl 9), mis toimetati võlgnikule kätte 20.02.2018. a ja milles nõutakse võlgnikult Tartu Maakohtu 16.07.2016. a otsusega välja mõistetud lisanduvat viivist summas 60,62 eurot. Kohtutäitur on märkinud, et nõudele lisandub kohtutäituri tasu summas 30,60 eurot ja täitekulu summas 0,76 eurot. Kohtutäitur on määranud lisandunud viivisevõla, täituritasu ning täitekulude, kokku 91,98 euro tasumise tähtajaks 23.02.2018. a.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et Jaanika Melts 08.02.2018. a korduvas täitmisteates esitatud nõuet vabatahtlikult määratud tähtajaks tasunud ei ole. Kohtule esitatud kaebuses taotleb Jaanika Melts, et kohus tühistaks 08.02.2018. a korduva täitmisteate täiendava viivise ja täitekulu nõudmise kohta. Võlgnik leiab, et temalt lisanduva viivise nõudmine ei ole põhjendatud, kuna 05.02.2018. a kuupäevaga said esialgses täitmisteates nõutud summad täidetud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole põhistanud ja esitatud asjaoludest ei tulene kohtutäituri rikkumist täitemenetluse läbiviimisel, mis võiks anda alust kohtutäituri otsuse (lisanduva viivise ja täitekulud sissenõudmise kohta tehtud täitmisteate) tühistamiseks. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 2 on jõustunud kohtuotsus täitedokument. Esitatud asjaoludest nähtub, et antud juhul on kohtutäitur täitemenetluses võlgnikult summade sissenõudmisel ja vastavate täitmisteadete koostamisel lähtunud täitedokumendist, s.o jõustunud Tartu Maakohtu 26.07.2016. a otsusest tsiviilasjas nr 2-16-100958. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja põhivõlg ja menetluskulud ning lisaks veel viivis protsendina põhinõudelt ja menetluskuludelt kuni nõuete täitmiseni. Nagu ka kohtutäitur on oma kirjalikus vastuses õigesti märkinud, ei olnud esialgses täitmisteates võimalik kindlaks määrata viiviste summat, kuna vastavalt kohtuotsusele tuli viivist arvestada kuni põhinõude täitmiseni (põhinõudelt alates 29.03.2016. a kuni täitmiseni ja menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni). Esialgses täitmisteates on kohtutäitur määranud täitmiseks kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutava võlasumma. Lisanduva viivise summa suurus on arvestatud ja korduva täitmisteatega võlgnikule teatavaks tehtud pärast põhinõude täitmist. Samas on kohtutäitur ka juba esialgses täitmisteates märkinud, et põhinõude summale lisandub viivis. Asjaolu, et võlgnikule jäi esialgsest täitmisteatest mulje, et tasuda tuleb ainult sissenõutavaks muutunud nõue, mis oli summaliselt märgitud, ei anna alust tühistada korduvat täitmisteadet lisanduva viivise kohta. Võlgnik pidi olema teadlik jõustunud kohtuotsusest, millega mõisteti temalt lisaks põhivõlale välja ka lisanduv viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab, et TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatava kaebuse eesmärk saab olla kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamine täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Kaebuse rahuldamise eelduseks on kohtutäituri poolt täitemenetluse reeglite rikkumine täitedokumendi täitmisel. Kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatava kaebusega ei saa võlgnik vaidlustada täitedokumendist tulenevat nõuet, sh sissenõutava viivise suurust. Summade sissenõudmist saab võlgnik vaidlustada, esitades sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 1 saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa võlgnik vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud viivise suurust. Võlgnik saaks vaidlustada vaid kohtuotsusega välja mõistetud viiviste sissenõudmist ja sundtäitmist ning seda eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud asjaolude esinemist ei ole võlgnik põhistanud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik ei ole kohtuotsusega temalt edasiulatuvalt välja mõistetud viivist tasunud. Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel, sh lisanduva viivise sissenõudmiseks korduva täitmisteate koostamisel lähtunud täitedokumendist, s.o kohtuotsusest. Eeltoodut arvestades jätab kohus Jaanika Meltsi kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale täiteasjas nr 170/2017/1802 rahuldamata. Käesolev tsiviilasi määrati algselt kohtunik Epp Tombaku menetlusse. Seoses kohtunik Epp Tombaku üleviimisega teise kohtumajja, jagati asi kohtunik Kristiina Kase menetlusse, kes jätkas asja läbivaatamist ja teeb lõpplahendi. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 7 näeb ette, et kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata. Seega tuleb TsMS § 172 lg 7 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot, mis jääb avaldaja enda kanda. Muid menetluskulusid, mida avaldaja peaks hüvitama, ei ole teada. Puudutatud isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.