Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 09.04.2025 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-24-15660 I.U hagi K.Z vastu elatise väljamõistmiseks 2589.48 eurot Hageja: I.U (isikukood: XXX, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: N.G (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Õnneli Matt-Tohter (e-post: [email protected]) Kostja: K.Z (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Raivo Salumäe (e-post: xxx)
Menetluse viis
kirjalik menetlus
Resolutsioon
eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 2-aastane poeg (dtl 17). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Kostja on tõendanud, et tema ülalpidamisel täiendavalt kaks alaealist last (dtl 66-67). Pooltel on erimeelsusi lapse suhtluse mahu osas vanematega. Sellest tulenevalt vaidlevad pooled miinimumelatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). II Hageja ja kostja vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb miinimumelatise nõude puhul võtta arvesse hageja viibimist kostjaga. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on seisukohal, et aasta jooksul ta keskmiselt kostja juures kuni kümme päeva kuus või 8,5 päeva kuus (dtl 38-50, dtl 262, dtl 278-297). Hageja sellega ei nõustu, sest hageja viibivat kostjaga 3 ööpäeva kuus (dtl 268). Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud erisust, tuleb kostjal seda tõendada. Kohus on seda kostjale selgitanud (dtl 259-260). Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja on kostjaga veetnud vähemalt seitse päeva kuus aasta lõikes keskmiselt. Ainuüksi asjaolu, et vanemate vahel on pooleli hagejaga suhtlemise menetlus tsiviilasjana nr 2-23-7881, ei anna alust teistsugusele seisukohale asuda. Isegi kui võtta aluseks jõustumata Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2025 määruse nr 2-23-7881 p-d 4.2.1-4.2.2, siis suhtleksid laps ja isa kuni 26.01.2025 6 päeva kuus ja ajavahemikul 27.01.26.07.2025 6,5 päeva kuus (dtl 279). Eelnenut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud PKS § 101 lg-s 6 sätestatud erandi olemasolu. III Elatis ei või olla alla PKS §-s 101 sätestatu alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1).
Vanemate kirjavahetusest nähtuvalt on kostja ise palunud hageja seaduslikul esindajal panna hagejale kõik vajalikud esemed kaasa ajaks, mil hageja viibib kostjaga (vt nt dtl 9, dtl 12-13, dtl 14, dtl 15, dtl 51-58, dtl 114). Asjaolu, et kostja on hagejaga veetnud koos aega ja ostnud hagejale esemeid (dtl 59-60, dtl 61-62, dtl 63-64), ei ole aluseks PKS § 101 lg-tes 5-7 asuvate erandite kohaldamiseks. Kuigi kostja on esile toonud, et tema ülalpidamisel on lisaks hagejale 10-aastane tütar A ja 7aastane tütar B, siis kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik võimekus ei luba hagejale taotletud määras elatist tasuda. Hageja on esitanud tõendina konto väljavõtte (dtl 101), mille järgi on kostja tasunud hagejal elatist veebruarist kuni augustini 2023 200.00 eurot kuus, septembrist 2023 kuni aprillini 2024 260.00 eurot kuus ja maist kuni augustini 2024 290.00 eurot kuus. Sellise kokkulepe olemasolu on kinnitanud ka kostja kirjavahetuses (vt nt dtl 104). Samuti on kostja ise kinnitanud, et tal ei ole lisaks elatise tasumisele võimalik teha täiendavaid kulutusi lapsele (dtl 112-113). Swedbank AS-i kontoväljavõttega on tõendatud, et kostja teeb ise enda kontole sularaha sissemakseid ning saab üüritulu keskmiselt 585.00 euro ulatuses kuus (dtl 212222). Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimumelatis hagi esitamise aja seisuga 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). IV Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 01.09.2024-14.10.2024 eest miinimummääras. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja konto väljavõtte (dtl 101) järgi on kostja tasunud hagejal elatist veebruarist kuni augustini 2023 200.00 eurot kuus, septembrist 2023 kuni aprillini 2024 260.00 eurot kuus ja maist kuni augustini 2024 290.00 eurot kuus. Sellise kokkulepe olemasolu on kinnitanud ka kostja kirjavahetuses (vt nt dtl 104). Seega on põhjendatud kostjalt tasumata elatise väljamõistmine ka ajavahemiku 01.09.2024-14.10.2024 eest miinimummääras. V Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et I.U hagi K.Z vastu elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 01.09.2024 miinimumelatise 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.
Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega „Elatisraha I.Ule (kuu nimetus + aasta number) eest“.
Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Kohus ei leia, et oleks alust kohaldada TsMS § 164 lg-t 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2025. a otsusega nr 2-24-15660.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.