Jarpix OÜ nõue Sander Grupp OÜ ja XXX OÜ vastu 5 125,63 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5125,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jarpix OÜ (registrikood 14353995) Hageja lepinguline esindaja: Allan Viirma Kostja I: Uue-Kubja OÜ (registrikood 14067640) Kostja II: Sander Grupp OÜ (registrikood 14999645)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jarpix OÜ hagi.
2.Mõista kostjatelt Uue-Kubja OÜ (registrikood 14067640) ja Sander Grupp OÜ (registrikood 14999645) solidaarselt hageja Jarpix OÜ (registrikood 14353995) kasuks välja põhivõlgnevus 5125,63 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Uue-Kubja OÜ ja Sander Grupp OÜ kanda.
4.Mõista kostjatelt Uue-Kubja OÜ ja Sander Grupp OÜ solidaarselt hageja Jarpix OÜ kasuks välja menetluskulud 2789,50 eurot.
5.Mõista kostjatelt Uue-Kubja OÜ ja Sander Grupp OÜ solidaarselt hageja Jarpix OÜ kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (2789,50 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-22-106219 Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Jarpix OÜ (hageja) esitas kohtule hagi Uue-Kubja OÜ (kostja I) ja Sander Grupp OÜ (kostja II) vastu. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus 5125,63 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 30.05.2021 käsunduslepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostjale I osutama ehitusteenust vastavalt kostja I antud käsunditele. Pooled leppisid kokku, et osutatud teenuste eest makstakse tasu 14 eurot tunnis. 23.07.2021 leppisid pooled kokku, et kostjale I esitatud arvete eest tasub kostja II, kuna kostjal I on äritegevuses ajutisi probleeme. Kostja I ja kostja II juhatuse liikmed on samad. Hageja osutas kostjale teenust vastavalt sõlmitud lepingule, kuid kostjad jätsid osutatud teenuse eest hagejale tasumata. Kokku võlgnevad kostjad hagejale põhiosana 5125,63 eurot.
3.Hageja leiab, et hageja ja kostja I on sõlminud lepingu, mis vastab käsunduslepingu tunnustele. Hageja kohustus osutama kostjale I ehitusteenust vastavalt kostja I juhistele hinnaga 14 eurot tunnis ja maksetähtajaga kaks korda kuus. Hageja, kostja I ja kostja II on leppinud kokku, et hageja osutatud teenuste eest tasub isik, kellele kostja teenuseid osutanud ei ole ehk kostja II. Hageja on nõustunud, et kostja I kohustused täidab kostja II. Kui kostja II täidab osutatud teenuse eest hagejale tasumise kohustuse, vabaneb kostja I osutatud teenuse eest tasumise kohustusest. Hagi esitamise ajaks ei ole hagejale tasumise kohustust täitnud kumbki kostja. Hageja leiab, et alternatiivselt on kostjad hagejaga kokku leppinud, et kostjate näol on tegemist solidaarvõlgnikega.
4.Hageja ja kostja I vahel oli kokkulepe ehitustööde teostamise kohta, mh oli selgesõnaline kokkulepe tasu osas. Samuti leppisid pooled hiljem kokku selles, et hageja poolt seoses ehitustöödega esitatud arveid hakkab kostja I asemel tasuma kostja II. Vastavad kokkulepped sõlmiti poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja tegi teenuse korras kostja I tellimusel ehitustöid. Eluliselt ei ole usutav, et kostjad tasusid hageja esitatud arveid ainult selle pärast, et hageja jättis kostjatele hea mulje ja et mingit kokkulepet arvete esitamiseks/tasumiseks ei olnudki. Kostjad ei vaidlusta, et hageja osutas teenust, teenus on kostjate poolt kätte saanud ja kostjad on hageja osutatud teenuse eest osaliselt tasunud. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Kostjad on jätnud endale lepingust tuleneva kohustus (tasu maksmise) täitmata. Hageja on esitanud arved vastavalt lepingule ja lähtudes tegelikult osutatud teenuse mahust. Kostjate vastuväited on paljasõnalised ning tegelikud ja asjakohased vastuväited kostjatel puuduvad.
5.Hageja teostas töid vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ning tellija on hageja tehtud tööd vastu võtnud. Arvete tasumine kinnitab, et tööde tellija aktsepteeris hageja tehtud tööde kvaliteeti jmt ilma pretensioone esitamata. Hageja nõuab tasu tööde eest, mis on teostatud perioodil september-november 2021.
6.Kostja I soovis teha hagejaga ehitusalast koostööd ehitusobjektil Lihulas. Kostja I eeldas hagejalt üldehitustööde ja objektijuhi oskust. Kostja I ja hageja leppisidki kokku, et hageja 2
2-22-106219 teostab teenustööna kostjale I üldehitustöid. Kostja I ja hageja leppisid kokku, et alustavad ehitusel koostööd XXX objektil esmaspäeval, 7. juunil 2021. Töö tegemise ajalises mahus (sh tähtaegades, perioodis vmt) ja hageja poolt teostatavate tööde loetelus pooled kokku ei leppinud. Selles osas leppisid pooled kokku, et hageja poolt töö tegemise aeg kujuneb (koos)töö käigus. Hageja poolt teostatavate tööde eest tasumise kohta leppisid pooled kokku, et osutatud teenuse/tehtud töö eest tasub kostja I hagejale 14 eurot ühe tunni eest. 23.07.2021 leppisid pooled kokku, et kostjale I esitatud arvete eest kostja II, kuna kostjal I on äritegevuses ajutisi probleeme. 29.08.2021 leppisid kostjad ja hageja kokku, et hageja lisab osutatud teenuse eest esitatud arvetele ka teenuse/töö tegemiseks kulunud aja arvestuse. Tööülesanded ja/või juhised, mida hageja konkreetselt täitma pidi, sai ta teenuse osutamise käigus ehitusobjektil kostjate esindaja käest, poolte vahel kokkuleppe sõlmimisel ei fikseeritud teostatavate tööde loetelu, ajalist mahtu vmt. Vastavalt eelkirjeldatud kokkuleppele hageja üldehitustööde tegemise teenust osutas, tehtud tööde eest arved esitas ja kostjad hageja arveid ka tasusid, viimane laekumine hagejale oli 26.10.2021. Perioodil, mille kohta on hageja hagiavalduses kostjatele nõude esitanud, teostas hageja järgnevaid üldehitustöid: palgi plommimistööd; katuse siseroovituse ja aurutõkke paigaldus; vintskappide külgmiste sarikate tegemine; salapulkade paigaldus; villa paigaldus seintele ja katusele; katuse tuuletõkke plaadi paigaldamine; katuse distantsliistu ja aluskattematerjali paigaldus; otsaviilude karkassi tegemine; katuse roovituse paigaldus; otsaviilude villa ja tuuletõkke paigaldus; OSB paigaldus; tuuletõkke ja distantsliistu paigaldus; vintskapi katuste roovituse loodimine; eterniidi paigaldus. Lisaks juhendas hageja teisi ehitusobjektil töid teostavaid ehitajaid. Hageja on vastavalt kostjaga I sõlmitud kokkuleppele tööd teostanud ja kostjad ei ole tehtud tööde/osutatud teenuse osas mingeid pretensioone hagejale esitanud.
7.Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping ning kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud, et sõlmitud leping vastas töövõtulepingu tingimustele. Kostja I, kes ilmselt oli sõlminud töövõtulepingu XXX ehitusobjekti osas, leppis enda sõlmitud töövõtulepingu täitmiseks hagejaga kokku, et hageja tuleb kõnealusele objektile tegema ehitustöid. Hageja pidi ehitama kostja I juhiste järgi, kostja I määratud aegadel ja kostja I arvel. Hageja hinnangul tõendavad hageja ja kostjate esindaja A. K. vahel lepingu täitmisel toimunud vestlused üheselt, et mingisuguse tulemuse saavutamises ei olnud poolte vahel kokku lepitud, vaid hageja tehtavad üldehitustööd selgusid igapäevaselt ehitusobjektil ning hageja ülesandeks oli ka tegutsemine objektijuhina. Hageja osutava teenuse hulka kuulus ka objektijuhi ülesannete täitmine. Hageja pidi organiseerima ehitusobjektil töötavate teiste ehitajate tööd ning neid juhendama, ühtlasi võttis hageja koos käsundiandjast kostjate seadusliku esindajaga vastu otsuseid ehitusobjektile ehitajate töölevõtmise ja nendega töösuhte lõpetamise kohta. Hagejale tasu maksmine oli kokku lepitud ja see ka toimus (seni, kuni kostjad põhjendamatult hageja arved tasumata jätsid) vastavuses käsunduslepingu kohta seadusega sätestatud normidega ja poolte kokkuleppega. Poolte vahel oligi kokkulepe, et hageja esitab osutatud teenuse eest arveid 3 korda kuus, alates 2021 aasta juuli lõpust aga iganädalaselt. Seega, tasu maksmine hagejale kui käsundisaajale oli määratud ajavahemike järgi ning tasunõue muutus sissenõutavaks vastava ajavahemiku möödumisel. Asjaolu, et tasu saamine oleks antud juhul olnud seotud mingi tulemuse saavutamisega või mingi töö tulemuse kostjatele üleandmisega (nagu eeldab töövõtt), ei ole kostjad tõendanud ega isegi mitte väitnud. Käesoleval juhul ei olnud hageja ja kostjate vahel kokku lepitud töö vastuvõtmist. Samuti ei tulnud hagejal tööd üle anda ositi ning ei olnud hinda määratud ositi. Hageja osutas teenust käsunduslepingu alusel ning maksmisele kuuluv tasu oli määratud ajavahemike järgi, arvestusega 14 eurot/tund. Kostjate vastuväited
8.Kostjad oma vastuses vaidlevad hageja hagile vastu. Hageja on teenitud tasu kätte saanud. Kostjad ei ole aktsepteerinud ühtegi tunnilehte, mida hageja on esitanud, kuna nendel on 3
2-22-106219 tunnid kunstlikult kõrgeks märgitud. Algseid tunnilehti pole võimalik kontrollida, kuna hageja ei ole neid esitanud. Kostjad tasusid algselt arved heast usust, uskudes, et kõik on õige. Kostjate ja hageja vahel ei ole sõlmitud lepinguid. Kostjatel olid hagejaga algselt kokkulepped, aga kuna hageja rikkus neid, on varasemad kokkulepped õigustühised. Kui selgus, et tellija lõpetas kostjatega koostöö, kuna ei olnud väidetavalt kostjate tööde valmimise kiirusega rahul, siis enne tööde lõpetamist tellija ja kostjate poolt olid tellija ja hageja sõlminud omavahel uue kokkuleppe. Kostjad leiavad, et hageja rikkus kokkuleppeid ja töötas kostjate tööde tellija juures edasi pärast tellija ja kostjate vahelise töö lõppemist. Hageja pahatahtlik käitumine tekitas kostjatele suure kahju.
9.Kostjad on seisukohal, et hagejaga oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja I ei nõustu hageja väitega, et kostja I eeldas hagejalt objektijuhi oskusi. Kostjate hinnangul ei oma tähtsust, kas pooled leppisid töö tegemise ajalises mahus (sh tähtaegades, perioodis vmt) ja hageja poolt teostavate tööde loetelus eelnevalt kokku. Kostja I on seisukohal, et kuivõrd tegemist on töövõtulepinguga, siis ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks arvele märgitud maksetähtaja möödumisel. Osasid hageja poolt märgitud töid ei ole kostja I ehitusobjektil teostatud. Lisaks hagejale töötas antud ehitusobjektil ka teisi töötajaid. Hageja ei ole ühelgi viisil tõendanud tema poolt loetletud tööde teostamist. Ainuüksi erinevatel perioodidel esitatud arvetelt kirjeldusega „üldehitustööd“ ei ole võimalik kuidagi aru saada, kas, millised ja kui kaua erinevaid töid üleüldse teostati. Istungid
10.26.10.2022 toimunud istungil selgitas kohus pooltele, et kohtu hinnangul võib poolte vahel olla sõlmitud ehitustöövõtuleping. Hageja leidis, et hageja pidi täitma kostja korraldusi tööde tegemiseks. Iga konkreetse tööülesande täitmiseks sai hageja igakord kostjalt korralduse mida ja mis päeval ta teeb. Poolte kokkulepe oli, et hageja esitab tehtud tööde eest arve kostjale, tööd on tehtud ja arved esitatud. Pretensioone ega vastuväiteid kostjate poolt esitatud ei ole. Hageja arvetele lisatud ajaarvestusest on üheselt näha, milliseid töid ja kui kaua hageja tegi.
11.22.01.2025 toimunud istungil kuulas kohus ära tunnistaja K. V. . Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
14.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu ehitustööde tegemiseks. Hageja on leidnud, et tegemist on ehituse käsunduslepinguga, kostja hinnangul oli tegemist töövõtulepinguga, seega on poolte vahel vaidlus, mis tüüpi lepingu on poolte vahel sõlmitud. Kohus on selgitanud pooltele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist ning arutanud pooltega vaidluse asjaolusid korraldaval istungil (dtl 129-130). 4
2-22-106219
15.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on suunatud töötulemuse saavutamisele.
16.VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 järgu eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Käsundusleping on suunatud teenuse osutamisele, teenust osutab käsundisaaja.
17.VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule täita. Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1 2. lause ja TsMS § 367 järgi seadusjärgset viivist ja alates hagi esitamisest protsendindus võlalt kuni kohustuse täitmiseni. Samuti on võimalik VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral keelduda kohustuse täitmisest, § 111 lg 3 alusel ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
18.Pooled ei vaidle ning kohtu hinnangul on esitatud tõenditega tõendatud, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud leping, mille alusel kohustus hageja tegema kostjale I ehitustöid. Pooled leppisid kokku, et tehtud tööde eest makstakse tasu 14 eurot tunnis ning ehitustöid teostati objektil, mis asus XXX. (dtl 26-28) Kostja oli XXX asuva ehitusobjekti peatöövõtja. Hageja teostas ehitustöid ehitusobjektil alates 07.06.2021 kuni november 2021.
19.Kostjad on leidnud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, kuna ehitamine saab olla üksnes töövõtt, kuivõrd töövõtja on alati kohustatud midagi valmistama, muutma või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk midagi ära tegema ning see midagi on tulemusena piiritletav. Hageja on kostjate nimetatud seisukohale vastu vaielnud ning märkinud, et ehitamisena ei saa mõista ainult elamu/ehitise rajamiseks sõlmitud kokkulepet töövõtu kohta, vaid ehitamine on ka tööprotsess kui selline, näiteks müüri ladumine, põranda valamine jne.
20.Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Ka kostja esindaja A. K. on oma 26.05.2021 e-kirjas märkinud, et „Algselt oleks mõistlik kas käsunduslepinguga või siis oma ettevõttega.“ (dtl 26) Üheks tunnuseks, mis viitab käsunduslepingu olemasolule, on kokkulepe kulutuste hüvitamiseks osutatud teenuse puhul (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, § 619 p 3.6). Käesoleval juhul nähtub hageja ja kostja I kirjavahetusest, et pooled leppisid kokku, et kostja I hüvitab hagejale teenuse osutamisega seotud sõidu- ja majutuskulud. „Nüüd olen rakendanud, et korra kuus ostab paagi kütust täis. Mitte ei anna raha, vaid just ostan ise kütust, sest sellega saab piisavalt tööl käia ja vähemalt osaliselt on garanteeritud, et keegi ei ütle, et ei saa tööle. Majutus on alati minu organiseerida, sellepärast keegi muretsema ei pea.“ (kostja I 30.05.2021 e-kiri, dtl 27).
21.Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole välja toonud, ega tõendanud, millises töö tulemuses on pooled kokku leppinud ja millise tulemuse pidi hageja kostja huvides saavutama VÕS § 635 lg 1 järgi ning mis on töö tulemuse hind ehk tasu tulemi eest. Hageja on kohtule selgitanud, et hageja pidi ehitama kostja I juhiste järgi, kostja I määratud aegadel ja kostja I arvel. Samuti kuulusid töövahendid kostjale (kostja esindaja 26.05.2021 e-kiri: „Kõik töövahendid oleksid minu poolt, k.a tööriided“ (dtl 26)).
5
2-22-106219
22.Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et hageja tegi kostja objektil tööd käsunduslepingu alusel.
23.Hageja nõuab hagiavalduses töötasu perioodil 06.09.2021-05.11.2022 tehtud tööde eest. Hageja on välja toonud loetelu, milliseid töid hageja vaidlusalusel perioodil teostas. Hageja on välja toonud, et perioodil, milliste tööde tegemise eest hageja tasu nõuab, teostas hageja järgnevaid üldehitustöid: palgi plommimistööd; katuse siseroovituse ja aurutõkke paigaldus; vintskappide külgmiste sarikate tegemine; salapulkade paigaldus; katuse distantsliistu ja aluskattematerjali paigaldus; otsaviilude karkassi tegemine; katuse roovituse paigaldus; otsaviilude villa ja tuletõkke paigaldus; OSB paigaldus; tuuletõkke ja distantsliistu paigaldus; vintskapi katuse roovituse loodimine ning eterniidi paigaldus.
24.Kohtu hinnangul on tunnistaja K. V. ütlustega tõendatud, et hageja vaidlusalusel perioodil kostja ehitusobjektil töid teostas. Tunnistaja vastas 22.01.2025 istungil küsimusele, et kas J. P. (hageja seaduslik esindaja) tegi perioodil september kuni november 2021 XXX asuva elamu ehitusöid? – „Jah.“ Tööde osas märkis tunnistaja: „Katusetööd kindlasti, sarikate paigaldusest kuni tuulekasti laudade paigaldamiseni. Kõik tööd, mis vahele jäävad võttis osa. Ma täpselt ei mäleta mis töid kõiki tehti, aga otsaviilud, tuulekastid. Kui tehti plommimistöid ja tappimistöid sel perioodil, kõik need tööd tegi J. või juhendas neid./.../ J. osales kõigil töödel alates juuni kuust kui leping sõlmiti ja oli viimane mees XXXl kes ära läks. Kõik tööd, mis jäävad vundamendi renoveerimisest kuni viimaste katteplekkide paigaldamiseni, kõikides nendes töödes J. osales. Ta ei teinud üksi, kui osales nendes töödes. Mulle presenteeriti J. t kui objektijuhti. Kui A. t polnud, siis suhtlesin J. ga või J. otse minuga.“ (istungi protokoll 00:38:59, dtl 231)
25.Poolte vahel oli kokkulepe, et tehtud tööde eest tasumine toimub tunniaja arvestusega. Töötunni arvestuse esitas hageja kostjale koos arvete. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et töödega alustades esitas hageja kostjale I arveid 11 päevaste perioodide kohta ning alates 25.07.2021 esitas hageja arveid iganädalaselt, nagu pooled olid kokku leppinud (dtl 29, 113121). 29.08.2021 leppisid pooled kokku, et hageja lisab osutatud teenuse eest esitatud arvetele ka töö tegemiseks kulunud aja arvestuse – „Saada mulle palun edaspidi arvetega koos ka tunnid“ (kostja 29.08.2021 sõnum hageja seaduslikule esindajale, dtl 124).
26.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni septembrini esitatud arved on kostjate poolt tasutud (dtl 122-123). Perioodil september-november 2021 tehtud tööde esitatud arveid kostjad tasunud ei ole (dtl 31-46). Kostjad leiavad, et hageja on oma tehtud tööde eest tasu kätte saanud ning kostjad ei võlgne hagejale midagi. Samuti on kostjad keeldunud maksmast perioodil september kuni november 2021 esitatud arvete eest, kuna leiavad, et hageja tunniaja arvestus ei ole õige. Kohtule esitatust ei nähtu, et kostjad oleks tundide arvu täpsustanud. Mõistlik võlgnik oleks VSÕ § 6, 7 tulevalt pidanud koheselt märkima, milline on tema arvate siis õige tunniarvestus või miks teise poole tunniarvestus on vale. Käesoleval juhul on kostjad esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid, et nende hinnangul on tunniaja arvestus vale. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on kostja esindaja A. K. oma 22.10.2021 kirjas kirjutanud: „Tere! Palun saada esmaspäevaks viimased tunnid ka ära. Vaatan need üle ja hakkan võlgnevust likvideerima esmaspäevast alates. Tallinn maksab mingi % esmaspäeval ära. K. iga hakkan homme rääkima edasisest.“ ( dtl 181)
27.Kohus on eelnevalt leidnud, et tõendatud on, et hageja tegi vaidlusalusel perioodil kostja ehitusobjektil töid. Hageja on välja toonud, et kostjad ei ole tehtud tööde osas hagejale pretensioone esitanud. Samuti ei ole kostjad käesolevas menetluses välja toonud, et hageja poolt teostatud tööde osas oleks neil pretensioone. Kohus leiab, et kostjate vastuväited teostatud tööde ning tööaja osas on paljasõnalised ning tõendamata. Samuti leiab kohus, et tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei teostanud ehitusobjektil töid üksinda ning objektil viibisid
6
2-22-106219 ka kostja teised töötajad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tasu nõue tehtud tööde eest on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
28.VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
29.23.07.2021 leppisid hageja ja kostja I kokku, et kostjale I esitatud arvete eest tasub kostja II, kuna kostjal I oli äritegevuses ajutisi probleeme. Kostja I on oma 23.07.2021 e-kirjas kirjutanud: „Ma pean paluma, et sa arve ümber teeksid. Sander Grupp OÜ-le. /.../ Ühesõnaga palun tee arve ümber ja hakkagi edaspidi tegema teisele ettevõttele arveid, seal ei ole mingeid probleeme ja ei teki takistusi.“ (dtl 29). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb lugeda kostjad solidaarvõlgnikeks ning, et kostja II on hageja ja kostja I sõlmitud lepinguga ühinenud.
30.Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5125,63 eurot.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
33.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
34.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjatelt enda kasuks välja mõista menetluskulud summas 3724,50 eurot, millest riigilõiv on 595 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3129,50eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 264-266). Kostjad on hageja menetluskuludele vastu vaielnud ja paluvad need jätta tähelepanuta, kuna hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult. Kohus on siiski seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja menetluskulude suurus kindlaks määrata.
35.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale kostjate poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostjatelt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 595 eurot.
36.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
37.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 28,45 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta), kokku 3129,50 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.
38.Ajakulu osas leiab kohus, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt:
39.Nõupidamine kliendiga, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine (21.02.2022) 1 tund, Pärnu Maakohtu 04.03-.2022 kohtumäärusega tutvumine, selgitused kliendile (16.03.2022) – 0,5 tundi – kohtus on seisukohal, nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda mitte rohkem kui 1 tund; 7
2-22-106219
40.Nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine, hagiavalduse kohtule esitamine (30.03.2022) – 2,5 tundi – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
41.Kostjate 18.04.2022 vastusega esmane tutvumine (26.04.2022) – 0,25 tundi - kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
42.Hageja 09.05.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (09.05.2022) – 3 tundi – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga;
43.Kostjate 24.08.2022 vastusega tutvumine (25.08.2022) – 0,2 tundi – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
44.Hageja 18.10.2022 seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine (18.10.2022) – 1 tund – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga;
45.Kohtuistungiks valmistumine (27.09.2022 ja 25.10.2022) – 1 tund, 26.10.2022 kohtuistungil hageja esindamine – 1 tund – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
46.Hageja 16.11.2022 seisukoha ja taotluse koostamine, kohtule esitamine (14.11.2022 ja 16.11.2022) – 3,75 tundi – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga;
47.Kostjate 06.12.2022 seisukoha ja taotlusega tutvumine, nõupidamine kliendiga (09.12.2022) – 1 tund – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
48.Hageja 23.12.2022 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (19.-20.12.2022 ja 23.12.2022) – 10 tundi – kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, siis on märgitud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 4 tundi;
49.Kohtuistungiks valmistumine (21.01.2025) – 1 tund, 22.01.2025 kohtuistungil hageja esindamine – 1,75 tundi – kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
50.Hageja menetluskulude nimekirja koostamine (14.02.2025) – 0,5 tundi - kohus leiab, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga;
51.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulude hüvitamist 19,95 tunni ulatuses.
52.Kostjatelt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 2789,50 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 2194,50 eurot (19,95 x 110).
53.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik
1.Keelduda Uue-Kubja OÜ ja Muudatus OÜ Pärnu Maakohtu 11.03.2025 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud solidaarselt UueKubja OÜ ja Muudatus OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.