Avaldaja (võlgnik): Hakkab aitama juba OÜ (registrikood: 14067640; aadress: XXX-i, 69303 XXX);
Hakkab aitama juba OÜ avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks
Seaduslik esindaja: juhatuse liige J.Q (isikukood: XXX; epost: või ); Ajutine pankrotihaldur: P.R (OÜ CiviLex; e-post: ). 02.02.2026
Kohtuistungi aeg Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine, pankrotihalduri tasu määramine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Hakkab aitama juba OÜ (registrikood 14067640) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
2.Ajutisel halduril likvideerida Hakkab aitama juba OÜ kahe kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
3.Vabastada P.R Hakkab aitama juba OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Hakkab aitama juba OÜ kustutamist äriregistrist.
Määrata Hakkab aitama juba OÜ dokumentide hoidjaks J.Q (isikukood XXX ), elukoht XXX-i 69303, XXX , e-post:
5.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus
6.Jätta menetluskulud Hakkab aitama juba OÜ kanda.
7.Määrata ajutise pankrotihalduri P.R tasuks 2070,80 eurot, s.h. käibemaks 400,80 eurot, mis mõista välja J.Q K. (isikukood XXX) OÜ Civilex (registrikood 12088721) kasuks.
8.Ajutise halduri tasu maksta OÜ Civilex (registrikood 12088721) arvelduskontole nr EE312200221055387366 AS-s Swedbank.
Saata määrus võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja J.Q K. .
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates käesoleva määruse resolutsiooni p.5 nimetatud teate avaldamisest. Määruse p.7 peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu hüvitamise nõue rahuldati.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hakkab aitama juba OÜ esitas 16.10.2025 kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ning 05.11.2025 esitas võlgnik avalduse täienduse. Võlgniku põhitegevusalaks on ehituspaigaldustööd. Maksejõuetuse põhjustena on välja toodud asjaolu, et ettevõte tegi pandeemia ajal valesid otsuseid, sh võttis laene. Varad, mida müüa, puuduvad. Avaldusele on lisatud võlausaldajate nimekiri. Võlgnik ei ole suuteline võlausaldaja nõudeid rahuldama. Alustada Hakkab aitama juba OÜ suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja ettevõtte pankrot. Esitatud on vara nimekiri.
2.Määrusega 17.11.2025.a võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks P.R-i. Ajutise halduri PankrS § 22 lg 5 aruande kohaselt on võlgnikul Hakkab aitama juba OÜ teadaolevaid kohustusi seisuga 29.12.2025 vähemalt summas 20 947,52 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ja rahalised vahendid. Ajutise halduri aruandest nähtub muu hulgas, et seisuga 25.11.2025 peaks võlgnikul kassas olema rahalisi vahendeid summas 42 627,31 eurot.
3.Kohus pidas kohtuistungi 02.02.2026.Võlgniku seaduslik esindaja J.Q kohtuistungile ei ilmunud, esitades eelnevalt vastuväite kohtu tegevusele kohtuistungi määramisel. Kohus lahendas vastuväite 29.01.2026.a määrusega. 02.02.2026 toimunud kohtuistungil selgitas ajutine pankrotihaldur, et ta küsis andmeid võlgniku raamatupidajalt, kes kinnitas, et raamatupidamine on tehtud talle esitatud dokumentide alusel. Võlgnikul toimivaid arvelduskontosid ei ole, kuid kassas peaks olema sularaha ligikaudu 42 000 eurot. Sularaha kasutamise kohta raamatupidajale dokumente esitatud ei ole.
4.Kohus määrusega 04.02.2026 tagas pankrotiavalduse menetluse ja kohustas võlgniku seaduslikku esindajat J.Q kandma võlgniku kassas oleva rahasumma 42 627,31 eurot ajutise pankrotihalduri tegevusbüroo OÜ CiviLex arvelduskontole. Kohustuse täitmise tähtajaks määras kohus 5 päeva määruse kättetoimetamisest. Võlgniku seaduslik esindaja kohustust ei täitnud, esitas selgituse, et seda raha ei ole. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur tegi ettepaneku, et pankroti väljakuulutamisel tuleks tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid esialgu vähemalt 4000 eurot, mis võimaldaks teha esialgsed toimingud pankrotimenetluses. 28.03.2026. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 4000 eurot. Võlausaldajatest ja kolmandatest isikutest ei ole keegi nimetatud summat kohtu deposiiti maksnud.
5.Kohus PankrS § 30 lg 5 korras tegi Konkurentsiametile ettepaneku avalduse esitamiseks, avaldust ei esitatud.
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
1.Võlgniku üldandmed. Hakkab aitama juba OÜ 100% ainuosanik ja tegelik kasusaaja on J.Q . Osakapitali suurus 2500 eurot, osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Põhitegevusala aastatel 2016-2021 oli kirjalik ja suuline tõlge, alates 28.07.2021 on põhitegevusala mujal liigitamata ehituspaigaldustööd. Viimane majandusaasta aruanne registrile on esitatud 2020.a eest. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tegevuse lõpetanud.
2.Võlgniku vara. Võlgnikul kinnisasjad puuduvad (kinnistusraamatu andmed). Võlgnikettevõtte juriidilise asukohana märgitud korteriomand XXX omanikuks on P. L. , kes rahvastikuregistri andmetel on võlgniku juhatuse liikme ema. Ka varem juriidilise isiku asukohana märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx omanikuks on P. L. . Vallasvara- sõidukid ja muu registrites kajastatav vallasvara võlgnikul puudub. Juhatuse liige on pankrotiavalduses deklareerinud, et võlgnikul puuduvad igasugused varad. Rahalised vahendid. Võlgnik omab arvelduskontot LHV Pangas. Perioodil 2023-2025 kontol tehinguid teostatud ei ole.. Konto alg- ja lõppsaldo onn 0 eurot. Pangakaardid puudusid, kontol omasid allkirjaõigust J.Q ja R. L. . Swedbangas oli konto, mis suleti aastal 2021. K. väljavõtet ajutisele haldurile esitatud ei ole. Juhatuse liige andis vastuse, et ettevõte arveldas sularahas. Samas vastuses selgitab juhatuse liige, et detailse ülevaate saab raamatupidamise dokumentidest, kuid neid esitatud ei ole. Võlgnikule raamatupidamist teostanud Pro Konto OÜ (A. I. ) esitas bilansi seisuga 25.11.2025 vastavalt võlgniku poolt talle esitatud dokumentidele. Bilansi kohaselt on võlgnik arveldanud kogu tegevusperioodi jooksul valdavalt või ainult sularahas. Seisuga 25.11.2025 peaks võlgnikul olema kassas rahalisi vahendeid 42 627,31 eurot. Ajutine haldur järeldab, et kassas olnud rahaliste vahendite kasutamise kohta ei ole juhatuse liige raamatupidamist teostanud isikule andmeid esitanud, mistõttu ei ole võimalik hinnata milleks ja kuidas kasutati raha kasutati. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole teada. Seisuga 25.11.2025 esitatud bilansis on nõuded ostjate vastu muutumatu summana 4698,23 eurot alates 31.12.2022.a. Samas pankrotiavalduses on juhatuse liige kinnitanud, et ettevõtte varana puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. Bilansis on nõuded seotud osapoolte J.Q ja R. L. vastu kummalgi 1250 eurot, tegemist on osanike poolt sisse maksmata osakapitaliga. Seega Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul käesoleval realiseeritav vara ja rahalised vahendid.
3.Võlgniku kohustused. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiga tagamata nõuded on järgmised. Täitemenetluse registris on 7 aktiivset täitemenetlust võlgniku vara suhtes kokku nõuete suurusega 34 748,97 eurot. Kuus võlausaldajat on kiirlaenufirmad, kõigi nõuete aluseks on maksekäsu otsused. Seitsmes võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet nõudega 200 eurot, äriregistri trahvid. Muud sissenõutavaks muutunud nõuded: - Maksu- ja Tolliameti nõue 4921.71 eurot tasumata maksud, 3845,24 eurot- intressid. Maksuhalduri kinnitusel on esitamata deklaratsioone alates aastast 2022. Aastal 2024
-
teostatud maksurevisjon 2024.a TSD-de osas, tulemus: palga väljamakset ei toimunud, TSD-d on fiktiivsed. Töötajatele täitmata kohustusi ei ole teada.
Pikaajalisi töölepinguid (töötajate registri andmetel) ei ole, v.a. tööleping R. , mis on peatatud. Perioodil 2024-2025 väidetavalt tegevust ettevõttel ei toimunud, kuid töölepingud olid sõlmitud
M. L. , J.Q K. .
Võlgnik on pankrotiavalduses kajastanud nõuded: Kreedix OÜ nõue 195,55 eurot ja Jarpix OÜ ees summas 7915,13 eurot, solidaarnõue Sander Grupp OÜ-ga, alus Pärnu Maakohtu 11.03.2025.a otsus tsiviilasjas nr 2-22-106219. Summade hulgas ei ole arvestatud kohtutäiturite tasu ja kulu nõudeid. Kokku kohustusi vähemalt 20 947,52 eurot.
4.Kohustuste analüüs, tasumise väljavaated. Ajutise halduri kogutud materjalist nähtuvalt lõppes võlgniku aktiivne majandustegevus aastal 2022. Bilansikirjed seisuga 25.11.2025 on võlgniku vara ja kohustused esitatud muutumatutena alates 2022.aastast. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul igasugune likviidne vara, vahendid ja tööjõud, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Ei ole võimalik saneerimine. On välja kujunenud alaline maksejõuetus.
5.Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused. Võlgnik on äriregistrisse kantud aastal 2016. Algselt oli tegevusvaldkonnaks kirjalik ja suuline tõlge, aastast 2021 ehituspaigaldustööd. Ajutise halduri jaoks on jäänud arusaamatuks, millega võlgnik tegeles. Andmete alusel võis see tegevus olla ehitusprojektide koostamine, kuid selleks võlgnikul endal tööjõud puudus. Teenusena kasutati kolmandate isikute (ettevõtete) tööjõudu. Ehitusteenuse osutamiseks vajalikud tööriistad olid väidetavalt teenuse tellija ehk võlgniku poolt. Võlgniku juhatuse liige on andnud seletuse, et neid tööriistu ei ole säilinud- need on kas maha kantud või objektilt varastatud. Võlgnik on andnud ajutisele haldurile selgituse, et võlgniku äritegevus sisuliselt seiskus, põhjuseks aktiivse rahavoo puudumine ja klientide/projektide puudumine. Kulud ületasid tulusid. Ettevõttel olid suured laenukohustused, mille teenindamine oli keeruline. Tulude prognoosid ei realiseerunud, lisarahastust ei õnnestunud saada. Ettevõtte tegevus põhines mudelil, kus oluline osa tulust pidi tulema kliendihangetest ja projektipõhistest töödest, kuid väidetavalt mitmed olulised pakkumised ei osutunud edukaks. Ettevõte investeeris aega ja ressurssi pakkumiste koostamisse, kuid reaalse tegevuseni pakkumised ei läinud. Võlgniku seletuse kohaselt sai ettevõtte tegevusele saatuslikuks Pärnu Maakohtu 11.03.2025.a otsus, millega mõisteti võlgnikult (ja solidaarselt vastutavalt Sander Grupp OÜ-lt, selle ettevõtte nimi on praegu Muudatus OÜ) põhivõlgnevus 5125,63 eurot, lisaks menetluskulud. Ajutine haldur sellega ei nõustu. Kohtuotsusega välja mõistetud summa on sedavõrd väike, et ainuüksi see ei saa olla maksejõuetuse põhjus. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku Hakkab aitama juba OÜ maksejõuetuse põhjuseks pidev likviidsete vahendite (raha) puudujääk. Võlgnikul on tegevuse alguses puudunud igasugused varad ja rahalised vahendid, tegevust alustatigi laenudega. Kiirlaenud teatavasti on kõrge intressiga ja lühikeste maksetähtaegadega kohustused. Teadaolevad laenuandjate nõuded on muutunud sissenõutavaks juba aastatel 2020-2021, s.t. koheselt äriühingu tegevuse algfaasis tekkisid raskused laenude tagasimaksmisel. K. kohaselt teenis võlgnik tegevusest tulu perioodil 2017-2021, suurim käive aastal 2020 summas 50 675 eurot. Samas moodustavad sellest üle poole kaubad, toore ja materjal. Palgatulu võrreldes
eelmise kahe aastaga on peaaegu olematu. Märkimisväärse osa kuludest moodustavad autode kütus ja autode remont, ehkki registri andmetel võlgnikule ühtki sõidukit kuulunud ei ole.
6.Vara tagasivõitmise võimalused. Tulemuslikke tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. Mingid alused võiksid olla nõude esitamiseks juhatuse liikme vastu, kuid ka positiivse kohtulahendi puhul ei oleks mingit võimalust nõuet sisse nõuda, kuna juhatuse liikmel puuduvad registrite kohaselt igasugused varad. Küll aga nähtub registrist, et juhatuse liikme vastu on alustatud mitmeid täitemenetlusi, s.h. on tasumata elatise nõuded.
7.Juhatuse liikme vastutus. Juhatus ei ole õigeaegselt võtnud arvesse äriühingu tegelikku majanduslikku olukorda. Võlgnikettevõttel oli hulk sissenõutavaks muutuud rahalisi kohustusi juba perioodil 2020-2021. Juhatuse liikme väide, et maksejõuetus tekkis alles märtsis 2025 tehtud kohtulahendiga, ei ole kooskõlas olukorraga. Võlgniku poolt valitud ärimudel ei olnud jätkusuutlik. Ärimudeliks oli tegelemine ehitusettevõtlusega, samas ei olnud ettevõttel selleks mingeid vahendeid ega tööjõudu. Ärimudeli järgi osutati teenust, ostes seda sisse. Sellise mudeli toimimiseks pidanuks teenuse osutamine olema kvaliteetne: võlgnikettevõtte, kes on peatöövõtja, sõlmib teenuse osutamiseks vajalikud alltöövõtulepingud. Ajutise halduri poolt kogutud tõenditest, juhatuse liikme selgitustest ja eriti Pärnu Maakohtu 11.03.2025.a otsusest jääb mulje, et võlgnik toimetas suures osas suuliste kokkulepete alusel, seetõttu võis olla kogu protsess läbi mõtlemata. Ajutine haldur esitab andmed äriregistrist, millest nähtub, et võlgniku juhatuse liige J.Q asutas 02.07.2020 sama tegevusalaga äriühingu Sander Grupp OÜ (käesoleval ajal on sellele ettevõttel ärinimi Muudatus OÜ) ja 20.01.2023 asutas J.Q sissemakset tegemata Joosep Grupp OÜ, mille tegevusvaldkond on samuti elamute ja mitteeluhoonet ehitus.
8.Kokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgnik pole võimeline oma kohustusi täitma ja on välja kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2, lg 3 tähenduses. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus, praeguses olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamise väljavaade selleks olematu. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võivad esineda alused kahjunõuete esitamiseks juhatuse liikme J.Q K. vastu, kuid nõuete esitamiseks vajalikke alusdokumente ajutise halduri valduses ei ole. Ajutise halduri arvamus põhineb raamatupidaja poolt esitatud kahel dokumendil. Dokumentide koostaja kinnitusel ei pruugi andmed õiged olla, sest ilmselgelt on võlgnikul esitamata dokumente. Ei ole võimalik kontrollida võlgniku poolt rahaliste vahendite kasutamist, sest tehinguid on peamiselt teostatud sularahas ning kassa dokumente esitatud ei ole. Läbiviidav pankrotimenetlus ei pruugi tagada menetluskulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata pankrotimenetluse kulude katteks deposiidimakse. Kuivõrd osanikul on sisse maksmata osakapital, siis ajutise halduri tasu tuleks välja nõuda osanikult (J.Q) sissemaksmata osakapitali arvelt. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada Hakkab aitama juba OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nimetada dokumentide hoidja, mõista välja ajutise halduri tasu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Pankrs § 29 lg 1 järgi Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.
PankrS § 29 lg 3 järgi Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Käesoleval juhul nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest, et võlgnikul ei jätku vara ega rahalisi vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku vara hulka ei kuulu ka tagasivõitmise nõudeid (PankrS 29 lg 2). Kohtu ettepanekule tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiidikontole vastav summa ei reageeritud makse tegemisega. Kohus tegi ettepaneku maksejõuetuse teenistusele võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, ka see jäi tagajärjetuks. Seega tuleb menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu Pankrs § 29 lg 1 alusel.
9.PankrS § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus märgib ajutise halduri aruande alusel, et olukorras, kus võlgnikul puudub realiseerimisväärtuslik vara, samuti puudub raha tema pangakontol ja sularahana kassas olema pidav raha puudub samuti, kuid samas tasumata kohustusi on vähemalt 20 947,52 eurot, on võlgnikettevõte maksejõuetu. Hakkab aitama juba OÜ-l puudub vajalik tootmisbaaas, vara ja seadmed, puuduvad ka töötajad, kellega majandustegevust arendada. Kui ettevõtte majandustegevus lõppes 2022. aastal ehk vähemalt kolm aastat tagasi, ei ole see uute investeeringuteta taastatav. Võlgnikettevõtte ärimudel, mis oli üles ehitatud peamiselt teenuse tellimisele, kuid teenuse kvaliteetseks tellimiseks ja edasimüümiseks puudusid nii oskusteave kui vajalik materiaalne baas, ei ole jätkusuutlik. 10.Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta on kohus seisukohal, et ajutise halduri aruande ja sellele lisatud tõendite järgi on maksejõuetus kujunenud välja hiljemalt 2022.a lõpuks. Nimelt nähtub LHV Pank vastusest ajutisele haldurile (dtl 50), et perioodil 01.01.202318.11.2025 puuduvad võlgniku pangakontol tehingud, konto alg- ja lõppsaldo on 0 eurot. Ka pangakaardid ettevõtte kontol puudusid. AS Swedbank vastusest (dtl 51) selgub, et Hakkab aitama juba OÜ konto selles krediidiasutuses on suletud 02.07.2021. Võlgniku juhatuse liikme seletusest 18.11.2025 (dtl 54 p.4) selgub, et ettevõte arveldas sularahas. Samas on võlgniku juhatuse liige kohtule 05.02.2026 esitatud seletuses (dtl 140) kirjutanud, et bilansis kajastuvat summat 42 627,31 eurot kassas ei ole, bilansi kirje ei kajasta tegelikku olukorda, see on raamatupidamislik jääk, mis pärineb varasemast perioodist, ligikaudu 3 aastat tagasi. Sellisest olukorrast järeldub, et võlgnikul puudusid juba vähemalt kolm aastat (ehk aastast 2022) toimivad ja käivet näitavad pangakontod, puudus ka sularaha kassas (oli üksnes raamatupidamislik jääk, mis ei näita tegelikku seisu). Ilma rahaliste vahenditeta ei ole äriühingu toimimine võimalik. Seda fakti kinnitab juhatuse liikme vastus ajutisele haldurile 18.11.2025, mille kohaselt tegutses ettevõte viimati aastal 2022. Sama fakti kinnitab ka bilansikirjetest nähtuv (dtl 55-57), kus võlgniku vara ja kohustusi on muutumatuna näidatud alates 2022.aastast, ja kasumiaruanne aastate 2016-25.11.2025 kohta (dtl 100-101), milles aastatel 2023, 2024 ja 2025 käivet ei kajastu. Samas on võlgniku täitmata kohustused tekkinud peamiselt aastatel 2020-2021: võlgnevus Maksuja Tolliametile alates juunist 2021 summas 5521,71 eurot pluss intress; võlgnevus Berger Financial Group OÜ ees summas 21 451,27 eurot alates 12.11.2021; võlgnevus Evergreen Capital OÜ ees alates 17.06.2021 summas 7843,43 eurot (põhinõue) pluss kõrvalnõuded; võlgnevus PlusPlus Capital ees summas 3024,57 eurot pluss kõrvalnõuded alates 16.12.2021; võlgnevus Krediidikaitse Grupp OÜ ees summas 3707,77 eurot (põhinõue pluss kõrvalnõuded) alates 04.06.2021; võlgnevus Credit.ee OÜ ees summas 988,26 eurot pluss kõrvalnõuded alates 05.102020; võlgnevus Kreedix OÜ ees summas 144 eurot pluss kõrvalnõuded alates 11.01.2022. Andmed pärinevad võlgniku maksejõuetusavalduse juurde esitatud võlanimekirjast (dtl 15-18), peamiselt samataoliselt andmed ajutise halduri aruandes, põhinedes täitemenetluse registri
andmetest ja Maksu- ja Tolliameti vastusest. Seega olid võlgniku tasumata kohustused peamises ulatuses, vähemalt summas 37 840,98 eurot, välja kujunenud juba 2021.aasta lõpuks. Võlgniku bilanss kajastab tasumata kohustusi (kohtutäiturite menetluses) alates 31.12.2022 summas enam kui 44 000 eurot. Olukorras, kus võlgnikettevõttel on tasumata kohustusi enam kui 44 000 euro väärtuses ja ettevõttel majandustegevust ei toimu, tuleb konstateerida ettevõtte maksejõuetust. See seis oli tekkinud hiljemalt aasta 2022 lõpuks. Võlgniku juhatuse liikme hinnang, et maksejõuetuse tekkimise tõi kaasa Pärnu Maakohtu 11.03.2025.a otsus, millega võlgnikult (solidaarselt teise kostjaga) mõisteti välja 5125,63 eurot (lisandusid kõrvalnõuded), ei ole kooskõlas tõenditega ja tegeliku olukorraga.
11.Kohtule esitatud asjaolude järgi tuleb järeldada, et Hakkab aitama juba OÜ juhatuse liige on jätnud täitmata ÄS § 180 lg 5 1 nõuded, mille kohaselt Kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Hakkab aitama juba OÜ juhatuse liige on J.Q . ÄS § 181 järgi on juhatuse liige äriühingu seaduslik esindaja. TsÜS § 35 järgi Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 36 järgi Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Kui võlgnikettevõttel oli täitmata kohustusi aasta 2022 alguseks enam kui 44 000 euro ulatuses, kuid äriühing lakkas tegutsemast ja juhatus ei võtnud ette samme äriühingu likviidsuse taastamiseks, oli ilmne, et tegevusetu äriühing on maksejõuetu ja juhatuse liikmel tulnuks esitada
pankrotiavaldus. Juhatuse liige rikkus oma ÄS §-st 180 lg 5 tulenevaid kohustusi, jättes pankrotiavalduse esitamata. Taoline rikkumine käesoleval ajal kriminaliseeritud ei ole. Samas ei ole pankrotiavalduse esitamata jätmine maksejõuetuse tekkimise põhjus. Kohtu hinnangul on võlgniku Hakkab aitama juba OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks puudulik äriplaan või läbimõeldud äriplaani puudumine üldse. Toimiv äriplaan eeldab materiaalsete vahendite ja oskusteabe (ehk tööjõu) olemasolu. Kohtu käsutuses olevatest tõenditest järeldub, et toimiva äriplaani eeldused puudusid. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
12.Ajutine haldur on käsitlenud juhatuse liikme vastutuse küsimust ja leidnud, et kahju hüvitamise nõuete esitamiseks juhatuse liikme vastu ei ole ajutise halduri käsutuses piisavalt alusdokumente. Raamatupidamist koostanud isiku kinnitusel on temale ilmselt hulk dokumente esitamata. Võlgniku juhatuse liige 05.02.2026 seletuses (dtl 140- 142) kirjutab, et Ettevõtte tegevuse käigus on varasematel perioodidel toimunud sularahaga seotud kulutusi ja arveldusi, kuid võlgnik ei ole suutnud säilitada või hiljem raamatupidajale esitada sellises mahus algdokumente, mis võimaldaksid kassa liikumisi tagantjärele usaldusväärselt rekonstrueerida. Objektiivselt puudub võlgnikul
võimalus esitada täiendavaid algdokumente, mis tõendaksid üksikasjalikult, kuidas bilansis kajastuv kassa jääk on kujunenud või millal see tegelikkuses ettevõtte käsutusest väljus. Võlgniku juhatuse liige kinnitab, et tema valduses ei ole bilansist nähtuvat kassajääki summas 42 627,31 eurot. Kohus annab hinnangu, et arvestades ka muude võlgniku igapäevategevuste kohta antud ütlusi ja kindlaks tehtud olustikupilti (nt Pärnu Maakohtu 11.03.2025.a otsusest dtl 79-86 selguv), on usutav, et Hakkab aitama juba OÜ majandustegevust ei ole kogu tegevuse jooksul nõuetekohaselt dokumenteeritud. Sellega on võlgniku juhatuse liige J.Q rikkunud ÄS § 183 nõuet, mille kohaselt Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on analüüsinud ka muid väljavaateid nõuete esitamiseks juhatuse liikme vastu ja leidnud, et tulemusliku nõude rahuldamise perspektiiv puudub. Võlausaldajad ja kolmandad isikud ei ole soovinud pankrotimenetlust rahastada. Võlgniku Hakkab aitama juba OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu.
13.PankrS § 29 lg 8 esimese lause järgi Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutisel halduril P.R-il tuleb Hakkab aitama juba OÜ likvideerida kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Ajutine haldur P.R tuleb pärast Hakkab aitama juba OÜ äriregistrist kustutamist vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest.
14.ÄS § 219 lg 1, lg 2, lg 3, ÄRS § 23 lg 8 alusel määrab kohus dokumentide hoidjaks viimase juhatuse liikme J.Q K. .
Hakkab aitama juba OÜ
Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 29 lg 4 alusel. Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus
15.Pankrotihalduri tasu ja kulud. PankrS § 23 lg 1 järgi Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrs § 23 lg 2 järgi Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine haldur P.R taotleb temale tasu määramist PankrS § 23 lg 1 alusel 15 tunni 30 minuti eest kogusummas 2070,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Civilex kasuks. On lisatud tehtud töö ja kulutuste arvestus. Lisatud arvestuse kohaselt on ajutine haldur tutvunud kohtu määruse ja pankrotiavaldusega, koostanud ja esitanud järelepärimised registritele, krediidiasutustele, maksuametile, koostanud ja esitanud järelepärimised juhatuse liikmele, pidanud edasist kirjavahetust. On otsinud ja kogunud andmeid kinnistusraamatust, äriregistrist, esitanud teabenõude raamatupidamist korraldanud isikule, analüüsinud saadud andmeid, Maksu- ja
Tolliameti e-teenuste kaudu kogunud andmeid, kontrollinud töötajate registrit ja esitatud deklaratsioone. On koostatud ajutise halduri ettekanne, komplekteeritud ja esitatud kohtule, võlgnikule. Kokku ajakulu 14 tundi 30 minutit. Kohus on tutvunud ajutise halduri poolt kogutud andmetega, uurinud ajutise halduri aruannet ja on seisukohal, et ajakulu 14 tundi 30 minutit vastab selles menetluses seni tehtud töö- ja materjalimahule. Andmeregistrite kasutamine ja muude andmete omaalgatuslik kogumine on olnud eriti põhjendatud olukorras, kus raamatupidamisdokumentatsioon on olnud puudulik ja võlgnik ei ole ajutisele haldurile dokumente esitanud. Osaühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse ülesanne (ÄS § 183). Ajutine haldur on rakendanud diferentseeritud tunnitasu. Peamiselt rakendatud tunnitasu 120 eurot jääb oluliselt alla lubatud maksimaalse määra ja kohus peab põhjendatuks ka tunnitasu diferentseerimist (80 eurot) vähesemat kvalifikatsiooni nõudvate tegevuste eest. Kokku ajutise halduri tasu 1670 eurot on põhjendatud. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri tasule 1670 eurot lisandub käibemaks 24% ehk 400,80 eurot. Kokku ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 2070,80 eurot. Ajutine haldur on taotlenud tasu väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, s.o. Civilex OÜ. PankrS § 23 lg 6 näeb sellise võimaluse ette. Pankrs § 150 lg 4 järgi Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse kulud tuleb käesolevas asjas jätta võlgniku Hakkab aitama juba OÜ kanda. Võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ja seejuures on oluline, et põhjused, mis viisid olukorra tekkimiseni, kus võlgnikul puuduvad vahendid isegi menetluskulude katteks, tulenevad võlgnikust ja tema juhatusest- ei ole õigeaegselt esitatud pankrotiavaldust ega astutud samme äriühingu likviidsuse taastamiseks. PankrS § 29 lg 9 järgi Kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Hakkab aitama juba OÜ ainuosanik on käesoleval ajal J.Q (isikukood XXX). Äriregistri andmetest nähtuvalt (dtl 41-44) on tema ka üks äriühingu asutaja ja ainus tegelik kasusaaja. ÄS § 141 järgi Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed. ÄS § 155 lg 1 järgi osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse. Äriühingu osakapital on 2500 eurot, osanikul on osakapital sisse maksmata. Äriühingu bilansis kajastub küll äriühingu nõue mõlema asutaja- J.Q ja R. L. vastu, kummagi vastu nõue 1250 eurot, kuid käesoleval ajal kuuluvad äriühingu osad 100% J.Q K. , s.t. R. L. ei ole enam osanik ja tema osa on omandanud J.Q, kellele on kogu ulatuses üle läinud ka osanikuvastutus. Ajutine haldur on aruandes teinud ettepaneku nõuda sisse maksmata osakapitali arvelt ajutise halduri tasu väljamõistmist osanikult J.Q K. . Kohus, lahendades PankrS § 29 lg 9 alusel osaühingu osanikult ajutise halduri tasu väljamõistmise küsimust, teavitas sellest Hakkab aitama juba OÜ osanikku J.Q (dtl 157) ja andis talle võimaluse vastata. J.Q vastas (dtl 159). Ta teatab, et tal puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ta on
varaemalt esitanud eraisiku pankrotiavalduse, kuid võttis selle tagasi. Kavatseb seda lähiajal uuesti teha. Kohus on eespool kirjeldanud ja hinnanud ajutise halduri tasu suurust ja selle kujunemist, kohus esitas tasu määramise õiguslikud alused. Ajutise halduri tasu mõistab kohus summas 2070,80 eurot välja Hakkab aitama juba OÜ osanikult J.Q K. , kes on jätnud tasumata osakapitali sissemakse. J.Q K. viited tema majanduslikule olukorrale ei ole arvessevõetavad. ÄS 148 lg 5 järgi Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. See tähendab, et osa omamine annab osanikule õiguse saada äriühingu majandustegevusest kasu, kuid tema kanda on ka äriühingu majandustegevusest tulenevad riskid, s.h. majandustegevuse negatiivne tulemus. Tähtsusetu ei ole ka eespool (p.13) kirjeldatu, et Hakkab aitama juba OÜ juhatuse liige J.Q on mitmel erineval viisil rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, mille tulemusena on ta avaldanud, et tema valduses ei ole ega ole säilinud bilansist nähtuvat kassajääki (sularaha) 42 627,31 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.