Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Metsamaterjali müügihinna arvestamine pidi toimuma metsamaterjali mõõtmise alusel, mis toimub vastuvõtja poolt lõpplaos. Raiejäätmed kohustus kostja koguma kokku hakke tegemise eesmärgil. 29.10.2014 koostas kostja metsamaterjali üleandmise akti nr A-011014, milles on märkinud mahuks 548,32tm ning edastas selle hagejale peale tema varasema esindaja nõudmist. Akt, mis edastati, oli ilma kostja allkirjata. Aktis oli toodud ära raiemaht sortimendi järgi ja summa, mida kostja kohustus maksma. Summaks oli märgitud 6612,03 eurot. Hageja palus, et kostja esitaks alusdokumendid, mis tõendavad aktis märgitud andmete õigsust, kostja ei esitanud nimetatud dokumente ega tasunud enda poolt aktile märgitud summat. 18.05.2015 pöördus hageja lepinguline esindaja isiku poole, kellele kostja väidetavalt metsamaterjali tarnis ning sai sealt vastuse, et Lemeks Grupi ettevõte on ostnud OÜ-lt Sevos IS ajavahemikus 15.07.2014-01.09.2014 metsamaterjali 667tm, mille päritoluks on märgitud raieõigus Kuusiku kinnistule. Kostja esindaja ja hageja esindaja kohtusid kolmanda isiku juuresolekul ning kostja lubas edastada tõendid, mis kinnitavad tema akti õigsust. Vaatamata lubadustele ja meeldetuletustele ei ole kostja neid edastanud. Kostja edastas 27.08.2015 allkirjastatud akti, millele hageja vastas 10.09.2015, et ei ole nõus seda allkirjastama, sest mahud ei ole õiged. Hageja palvel koostas metsaekspert hinnangu, mille kohaselt on maht 540,40tm, kuid sortiment on oluliselt erinev kostja omast. Eksperdi hinnangu alusel arvestades on kostja kohustatud tasuma 13 036,95 eurot. 29.12.2015 määrusega jättis Pärnu Maakohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 11.01.2016 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt eksperdina kasutas hageja Eesti Metsaliidu eksperti. Arvestus tehti 2014. aastal kehtinud takseerkirjelduse alusel. Tasu arvestamise aluseks võttis hageja poolte vahel lepingu lisa nr 1 olevad sortimendid ning nende hinna ja mahu arvestamisel lähtus hageja eksperdi hinnangust. Eeltoodu tulemusel sai hageja kostja poolt tasumisele kuuluva summa suuruseks 12 294,03 eurot. 12.01.2016 määrusega võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. Kostja seaduslikule esindajale TK-le toimetati 01.02.2016 hagiavaldus koos lisadega, 11.01.2016 hagiavalduse täiendus ning 12.01.2016 kohtumäärus kätte Rootsis. TK-le toimetas menetlusdokumendid kätte TK tööandja L OÜ juhataja MS. TK teatas 16.02.2016 kohtule, et on nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Kostja seaduslik esindaja teatas, et viibib komandeeringus ning tal ei ole Eestist eemal viibides võimalik leida sobivat esindajat. Kostja seaduslik esindaja teatas samuti, et kõik vajalikud dokumendid asuvad Eestis ning seetõttu ei saa kostja vastata hagiavaldusele. Kostja seaduslik esindaja lubas, et koheselt, kui on saanud kontakti esindajaga, siis edastab vastuse hagiavaldusele. 17.02.2016 teatas kohus kostjale, et tulenevalt asjaolust, et kostja seaduslikule esindajale toimetati hagi kätte välisriigis, on hagile vastamiseks aega 28 päeva. Kohus selgitas, et kohtule on esitatud dokumentide kättetoimetamise kinnitus, mille kohaselt sai kostja seaduslik esindaja hagi kätte 01.02.2016, seega on kostja seaduslik esindaja kohustatud esitama kohtule vastuse hagiavaldusele hiljemalt 29.02.2016. Kostja tähtaegselt hagiavaldusele ei vastanud. 02.03.2016 tagaseljaotsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi tagaseljaotsusega. Kostjale toimetati Pärnu Maakohtu 02.03.2016 otsus kätte 02.03.2016 e-postile XXX. 01.04.2016 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. Kostja leiab, et kuna teatas kohtule, et ei suuda Eestist eemal viibides tähtaegselt hagiavaldusele vastata, omades selleks mõjuvat põhjust, ei oleks kohus tohtinud tagaseljaotsust teha. Kostja asus seisukohale, et kohtule peaks teada olema asjaolu, et välismaal väga tihti ei ole võimalik suhelda Eesti domeeni kandvatelt mailiaadressidelt. Hagile vastamine ei ole formaalne tegevus, vastuses hagile tuleb muuhulgas märkida kõik oma taotlused ja lisada kõik tõendid. Kostja hinnangul ilmneb hagiavaldusest, et

hageja väited on vastuolulised. Kuna hageja üks põhiväiteid on tõendamata, siis ei saa kostja arvates rääkida haginõude õiguslikust põhjendatusest ulatuses, milles kohus on tagaseljaotsuse teinud. Kostja leidis, et tagaseljaotsuse tegemine oli lubamatu ka ainuüksi seetõttu, et hagi sisaldas taotlust tõendite kogumiseks kohtu poolt. Hageja valib millistele tõenditele ta oma nõude rajab ja kui selles osas ei ole hageja selget valikut märkinud ei saa teha tagaseljaotsust. 09.05.2016 esitas hageja seisukoha kaja osas. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ning selgitas, et need ei anna alust jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja pöördus eksperdi poole, sest kostja takistas tegelike raiemahtude selgitamist. Eksperdi pädevuse kohta on edastatud tõend, mistõttu ei ole põhjust tema hinnangus kahelda. Mahu arvestamise aluseks oli kostja ja kolmanda isiku vahel vormistatud metsamaterjali vastuvõtmise aktid, mida aga hagejale ei ole edastatud. Hagejale on edastanud kolmas isik andmed kogumahu osas, mis erinevad kostja aktis märgitust. Hageja palvel koostas metsaekspert hinnangu, mille kohaselt on maht 540,40 tm, kuid sortiment on oluliselt erinev kostja omast. Esimese astme kohtu määrus 19.05.2016 määrusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata hageja poolt 01.04.2016 esitatud kaja Pärnu Maakohtu 02.03.2016 tagaseljaotsusele ja menetluse tsiviilasjas nr 2-15-18439 taastamata. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg-st 2 kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjale toimetati tagaseljaotsus kätte 02.03.2016. Seega on 01.04.2016 kaja tähtaegselt esitatud. TsMS § 415 lg 3 järgi kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, mh kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas nr 3-2-1-51-08 tehtud 28.05.2008 kohtumääruses selgitatakse, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kostjal oli võimalus menetlusdokumentidega tutvumiseks ning vastavalt neid märgitule, asuda enda õigusi kaitsma. Kohtu hinnangul on kostja tegevusetus tinginud hagiavalduse rahuldamise tagaseljaotsusega. TsMS § 417 lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kostja hinnangul kohus ei võinud TsMS § 407 lg 5 p 3 kohaselt tagaseljaotsust teha, sest kostja teatas kohtule mitteõigeaegse vastamise mõjuvast põhjusest ja põhistas seda. Avaldaja asus seisukohale, et kostja teatas, et viibib välismaal ning tal pole võimalik leida endale Eestist nii lühikese aja jooksul esindajat ning tal pole ligipääsu oma äriühingu materjalidele, et asjaolusid kontrollida ja neid ka esindajale tutvustada, et õigusnõu saada ja hagile vastata. Kostja teatas 16.02.2016 kohtule, et viibib välismaal ning ta ei leia esindajat ning tal pole ligipääsu äriühingu materjalidele. Kohus selgitas kostjale 17.02.2016, arvestades asjaolu, et kostja seaduslikule esindajale toimetati menetlusdokumendid kätte välismaal, et kostja on kohustatud esitama kohtule vastuse hagiavaldusele hiljemalt 29.02.2016. Kostjal oli kokku 4

nädalat aega vastuse esitamiseks ning pärast kohtu selgitust oli kostjal veel 2 nädalat aega, et vajadusel leida endale esindaja või esitada kohtule taotlus tähtaja pikendamiseks. Tulenevalt TsMS § 329 lg-st 1 menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohtu hinnangul kostja teade, et koheselt, kui on saanud kontakti esindajaga edastab kostja kohtule täielikult täidetud vastuse, ei ole võrdsustatav tähtaja pikendamise taotlusega. Menetlusosalised peavad kohtule vastama nii varakult kui võimalik ning kostja poolt umbmäärase tähtaja teatamine ei ole kooskõlas menetlusökonoomiaga. Kohus teatas kostjale 17.02.2016 kirjaga, et kostjal on veel aega vastamiseks, kuid kostja ei reageerinud sellele kirjale. Kohtu hinnangul kostja oleks pidanud teatama kohtule perioodil 17.02.2016 kuni 29.02.2016, et kostjal puudub siiski võimalus hagiavaldusele vastamiseks või hiljemalt 29.02.2016 esitama vastuse hagiavaldusele. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et välismaal väga tihti ei ole võimalik suhelda Eesti domeeni kandvatelt e-posti aadressidelt. Eesti domeen on võrdväärselt ligipääsetav kõikides riikides, kohtule teadaolevalt ei ole Rootsi Kuningriik Eesti domeeni blokeerinud ning Rootsis viibides on interneti kasutajal ligipääs Eesti doomeniga kodulehtedele ning Rootsis e-posti saatmine või lugemine Eesti domeeniga e-posti aadressilt ei ole takistatud. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostja on kohtuga ise kirjavahetuses olnud, väites, et asub Rootsis ning kohus on kostja e-kirjad kätte saanud, seega probleeme ei ole esinenud. Kohtu hinnangul võis ainsaks probleemiks kostjal olla internetiühenduse kiirus. Kohtu hinnangul kostjale toimetati hagiavaldus ja menetlusdokumendid kätte ning kostja oli teadlik enda kohustusest kohtule vastata. Kostja, teades, et tal on kohustus hagiavaldusele vastata, oleks pidanud tegema kõik endast tuleneva, et tagada juurdepääs interneti ühendusele, suhtlus telefoni teel lepingulise esindaja või kohtuga. Kostjal oli hagiavalduse ja hagimaterjalide kättesaamisest alates 28 päeva hagiavaldusele vastamiseks ning äriühingu materjalide koondamiseks või üle vaatamiseks. Kohtu hinnangul kostja ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal puudus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostja väidab, et hagiavalduses esitatud väited on vastuolulised. Hagiavalduses on hageja selgitanud, et põhinõude arvestamisel lähtub lepingu lisas nr 1 määratud hindadest ning eksperdi poolt edastatud hinnangus märgitud sortimendist ja mahust. Kohus, hinnates kõiki hageja esitatud tõendeid on asunud seisukohale, et hagiavaldust on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus asus seisukohale, et TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt hagiavalduses märgitakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid ning hageja peab viitama, millistele tõenditele soovib tugineda nõude esitamisel

ning kui kostja võtab asjaolud omaks ei ole hagejal kohustust tõendite esitamiseks. Seega asjaolu, et hagiavaldus sisaldas taotlust tõendi kogumiseks või tõend oli allkirjastamata ei oma siinkohal tähtsust, sest eelmenetluses oleks pidanud hageja, juhul kui kostja hageja esitatud asjaolusid omaks ei võta, esitama nõuetekohased tõendid enda väidete tõendamiseks. Kohtu hinnangul hageja oleks võinud jätta ka kõik tõendid esitamata ning vaid nendele viitama. Kohus jättis 29.12.2015 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses. Hageja kõrvaldas kohtu hinnangul kõik puudused 11.01.2016 ning kostja vastuse esitamata jätmisel oli kohtul võimalik rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et otsus asjas on tehtud seaduse alusel, järgitud on kõiki menetlusnorme ning seetõttu tuleb jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Määruskaebus 08.06.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse, rahuldada kaja ning kohustada maakohut menetlust jätkama. Kohus selgitab määruses, et pärast menetlusdokumentide kättesaamist oli kostja seaduslikul esindajal kokku 4 nädalat vastuse esitamiseks ning pärast kohtu selgitusi veel 2 nädalat, et leida esindaja või esitada kohtule taotlus tähtaja pikendamiseks. Kostja märgib, et materjalidest, ei nähtu, et kohus oleks kostja seaduslikule esindajale selgitanud tähtaja pikendamise taotluse esitamise võimalust ja selle õiguslikke tagajärgi. Seega on kohus rikkunud selgitamiskohustust ning hiljem rajanud lahendi just selle menetlusliku võimaluse minetusele, mille olemasolu ta polnud õiguslikke eriteadmisi mitteomavale menetlusosalisele selgitanud. Kostja hinnangul oli antud juhul tagaseljaotsuse tegemine üldse lubamatu, sest kostja seaduslik esindaja on kohtuga suhelnud ja oma põhjused mittevastamiseks esitanud. Määruse väide, et kostja seaduslik esindaja oleks saanud varem kohtule vastata ei ole kuidagi põhjendatud ning TsMS § 407 lg 5 ei näe ette kohtu diskretsiooni hinnata põhjust, kui kohtule on teatatud vastamise võimatusest ja põhjendus esitatud. Lubatud oleks tagaseljaotsus teates põhjenduse puudumisel või selle ilmsel kohatusel. Samuti leiab kostja, et kohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtupoolseks kohaseks põhjenduseks kaja rahuldamata jätmisel ei saa lugeda sisutühja väidet, et „oleks saanud“. Põhjendus eeldab seda, et kohus kaalub kas isik mõistlike pingutustega oleks saanud tekkinud olukorda vältida ja milliseid mõistlikke pingutusi oleks isik saanud ja pidanud tegema. Kostja leiab, et kohtu viide TsMS § 66 ja § 331 lg-le 1 ei ole kohane, sest mõlemal juhul on avalduse ja taotluse menetlemine seatud sõltuvusse sellest, kas tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kuna kohus on rikkunud oma põhjendamiskohustust seonduvalt mõjuva põhjuse käsitlusega, ei saa ta tugineda eelviidatud paragrahvidele ning kostja ei saa kohtu argumentidele ka vastata, sest sisulised etteheited, mida ta tegemata jättis või oleks teisiti pidanud tegema, lahendis puuduvad. Samuti rikkus maakohus kohtuasja ammendava arutamise ning õiguspärase ootuse põhimõtet. Isikul on õigus eeldada, et tema asjas ei tehta lahendit ilma sisulise aruteluta, kui ta on kohtuga suhelnud ja ei ole menetlusest kõrvale hoidnud. Seejuures tugineb kostja kaebuses Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-60-12. Lisaks märgib kostja kaebuses, et kohus tõlgendab kostja seadusliku esindaja käitumist ja suhtlemist kohtuga tulenevalt õigusteadmistega esindajale seatud standarditest, mis ei ole põhjendatud. Lisaks ei ole kohus märkinud kas üldse ja millal kostja seaduslik esindaja sai kätte kohtu kõige viimase e-kirja, millele mittevastamist kohus ette heidab. Etteheide, et kostja ei vastanud kohtu e-kirjale ajavahemikus 17.02-29.02 on

põhjendamatu etteheide metsatöödel viibivale isikule. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse ekiri kättetoimetatuks pärast seda, kui saaja pool on andnud selle kohta kättesaamiskinnituse. Kohatuks tuleb lugeda ka kohtu viide TsMS § 422 lg-le 1, mille kohaselt on eelkõige mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või selle võimatusest teatamata jätmiseks liikluskatkestus, ootamatu haigestumine, lähedase ootamatu haigus. Nimetatud loetelu ei ole ammendav ning käsitleb eelkõige vahetuid takistusi kohtuistungile ilmumata jätmise korral. Kui sisuliselt võrrelda näiteks lähedase rasket haigestumist ning välismaal metsatöödel viibimist, siis hagile vastamise või kohtule teate tegemise aspektist on lähedase haigestumine asjaolu, mis siiski ei pruugi väga takistada kohtule teate tegemist, samas kui metsatöödel levialast väljas muudab selle ilmselgelt võimatuks. Kostja arvates hindab kohus vääralt e-kirjavahetuse riske kui seostab seda riikidevaheliste serveriblokeeringutega. Häirete põhjused on hoopis teistsugused ja tulenevad muudest asjaoludest, eelkõige andmeside keerukast olemusest. Näiteks kui kuskil kaob ära internetiühendus, siis pole sellel reeglina midagi pistmist blokeeringuga, vaid tegu on raadiolainete halva leviga, kaablite seisundi või ülekoormatusega. Riigikohus on korduvalt käsitlenud e-kirjade saatmise probleeme ning lähtunud loogikast, et e-kiri loetakse adressaadini jõudnuks alles siis, kui on olemas vastav kinnitus, et see on salvestatud saaja mailiserveris. Riigikohus on märkinud ka seda, et serveririkete korral võivad e kirjad kaduma minna ning seda riski kannab e-kirja saatja, mitte selle adressaat. Kohus heidab kostjale ette esitatud vastuse ebaselgust. Kostja märgib, et see ei puutu asjasse esiteks seetõttu, et asja lahendamisel tagaseljaotsusega ei olnud kohtu käsutuses kostja vastust ja teiseks seetõttu, et tagaseljaotsust saab kohus teha tulenevalt hageja nõude põhjendatusest ja veenvusest, mitte aga tulenevalt kostja vastuse võimalikust ebaselgusest. Hinnates kaja põhjendatust ei saa kohus asuda lahendama hagiasjas esitatud vaidlust sisuliselt ega hindama poolte vaidlusesemesse puutuvaid väiteid. Kostja palub ringkonnakohtul arvesse võtta kostja varasemalt esitatud seisukohti. Kostja soovib siiski rõhutada, et kuna hageja esitas kohtule taotluse tõendite kogumiseks kohtu abiga, siis on ainuüksi see aluseks, mis välistab asjas tagaseljaotsuse tegemise. Ebaselge või oluliste tõenduslike minetustega hagi rahuldamine tagaseljaotsusega on lubamatu tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-162-14. Vastus määruskaebusele Hageja leiab, et puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks, sest lahend, mille osas kaebus esitati, on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Menetluse edasine käik Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 19.05.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel õiguspäraselt jätnud kostja kaja rahuldamata ja menetluse käesolevas tsiviilasjas taastamata, leides, et kostjal puudus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt oli tagaseljaotsuse tegemine lubamatu, kuna kostja seaduslik esindaja on kohtuga suhelnud ja esitanud oma põhjused hagile mittevastamiseks. Põhjendamatu on kaebuses väljendatud kostja käsitlus, et TsMS § 407 lg 5 ei näe ette kohtu diskretsiooni hinnata põhjust, kui kohtule on teatatud vastamise võimatusest ja põhjendus esitatud. Kostja hinnangul oleks tagaseljaotsuse tegemine lubatud hagile vastamata jätmise põhjenduse puudumisel või selle ilmsel kohatusel. Ringkonnakohus märgib, et kostja sellise tõlgenduse kohaselt oleks tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral TsMS § 407 lõike 5 punktist 3 tulenevalt alati lubamatu juhul, kui kostja teatab kohtule hagile vastamata jätmise põhjusest, sõltumata sellest, kas kohtu hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega hagile vastamata jätmiseks. Nimetatu ei ole selgelt kooskõlas seaduse mõttega. Hinnangu andmine sellele, kas põhjus hagile vastamata jätmiseks on mõjuv, on kohtu pädevuses. Seega ei võimalda kaja rahuldamata jätmise osas maakohtust vastupidisele seisukohale jõuda ainuüksi asjaolu, et kostja on kohtuga suhelnud ja esitanud põhjuse hagile vastamata jätmiseks. Samuti ei saa vaidlustatud määruse pinnalt asuda kaebuses esitatud seisukohale, et kohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu määrus piisavalt põhjendatud ning sellest nähtuvad kohtu kaalutlused, mille alusel on kohus järeldanud, et kostjal puudus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks ja et tagaseljaotsuse tegemisel on järgitud kõiki menetlusnorme. Samuti on maakohus mõjuva põhjuse sisustamisel põhjendatult tuginenud TsMS § 422 lg-le 1, mida ei saa erinevalt kaebuses väidetust pidada kohatuks viiteks. Kuigi kostja on kaebuses õigesti osundanud sellele, et TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, ei anna see sellegipoolest alust kostja nimetatud viibimist välismaal metsatöödel lugeda selliseks objektiivseks põhjuseks, mis takistanuks kostjal hagile vastata ja mida saaks osundatud sätte tähenduses lugeda mõjuvaks. Kostja on kohtule 01.04.2016 esitatud kajas toonud hagile vastamata jätmise põhjusena esile asjaolu, et kostja seaduslikul esindajal, viibides välismaal, ei ole tihti võimalik suhelda Eesti domeeni kandvatelt e-posti aadressidelt. Samuti on kostja nii kohtule 16.02.2016 esitatud teates kui ka kajas märkinud, et viibib välismaal ning tal ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul leida Eestist esindajat ning et tal pole ligipääsu oma äriühingu dokumentidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja poolt määruskaebuses esiletoodu käesoleval juhul alust asuda kaja rahuldamata jätmise osas maakohtust vastupidisele seisukohale. Ka ei saa tagaseljaotsuse tegemise lubamatust TsMS § 407 lg 5 p 3 alusel järeldada kostja poolt 16.02.2016 kohtule teatatust, et kostja viibib välismaal ja tal pole võimalik endale nii lühikese aja jooksul Eestist esindajat leida. Seda esiteks põhjusel, et kohus on vastuseks kostja vastavale teatele andnud kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks, mis ringkonnakohtu hinnangul on piisav hagile vastamiseks ja esindaja muretsemiseks. Ka ei ole kostja 16.02.2016 teatest nähtuvalt avaldanud, et ta ei saa toodud põhjustel hagile vastust esitada. Kostja teatest nähtuvalt ei saa kostja üksnes vastata kõikidele nõuetele ja saab täielikult täidetud vastuse esitada koheselt pärast esindajaga kontakti saamist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja 16.02.2016 teade ei ole võrdsustatav tähtaja pikendamise taotlusega. Maakohtu järeldusi hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse osas ei lükka ümber ka kaebuse väited sellest, et kohus ei ole märkinud, kas ja millal on kostja seaduslik esindaja saanud kätte kohtu kõige viimase e-kirja, millele mittevastamist kohus kostjale ette heidab. Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, kas kostja sai kätte maakohtu 17.02.2016 kirja, milles kohus teatas, et kostjal on veel aega hagile vastamiseks, ei oma käesoleva asja lahendamisel määravat tähendust, kuivõrd vaidlus puudub selles, et kohtu 12.01.2016 määrus, millega

toimetati kostjale kätte hagimaterjalid ja anti 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks, on kostjale kätte toimetatud ning seega oli kostja teadlik temal lasuvast kohustusest hagile tähtaegselt vastata. Seega ka juhul, kui kostjani ei jõudnud teave hagile vastamiseks antud täiendavast tähtajast, puudunuks kostjal õigustus kohtu varasemalt määratud tähtajaks vastuse esitamata jätmiseks. Põhjendamatu on kostja väide, et maakohus rikkus kohtuasja ammendava arutamise ning õiguspärase ootuse põhimõtet. Üksnes asjaolu, et kostja on kohtuga suhelnud ega ole menetlusest kõrvale hoidnud, ei ole hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemise takistuseks. Kostjal ei saa olla õigustatud ootust, et kohtu poolt määratud tähtjaks hagile vastamata jätmisel jätab kohus hagi tagaseljaotsusega lahedamata. Põhjendatud ei ole kostja väide, et kuna hageja esitas kohtule taotluse tõendite kogumiseks kohtu abiga, siis on ainuüksi see aluseks, mis välistab asjas tagaseljaotsuse tegemise. Maakohus on vaidlustatud määruses kostja sellekohasele seisukohale hinnangu andnud ning ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuivõrd TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vastanud, loetakse sel juhul hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja hagejal ei ole kohustust tõendite esitamiseks. Seega ei vaja hageja väited tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel õigesti lähtunud hagiavalduses toodud asjaoludest ja leidnud, et käesoleval juhul oli võimalik rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.