Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 26.04.2024.a. Hageja elab emaga ja kostjaga koos ei viibi kuus ühtegi päeva. Kostja andis hageja turvatooli ostmiseks 35 eurot, kuid ei ole pidanud kinni esialgsest kokkuleppest, et ostab mähkmeid ja niisuteid. Kostja ei ole tasunud hagejale igakuiselt 100 eurot. Kostja on kandnud peale hagi esitamist 08.05.2024.a hagejale 150 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.

Kohus tegi pooltele 17.09.2024.a kompromissettepaneku (dtl 70-72). Hageja nõustus kompromissettepanekuga (dtl 73-75). Kostja sellega ei nõustunud ja ei vastanud kohtule. 07.10.2024.a tegi kohus pooltele veelkord ettepaneku kompromissläbirääkimisteks (dtl 77-78). Hageja vastas kohtule, et on jätkuvalt nõus kohtu pakutud kompromissiga (dtl 79). Kostja kompromissiga ei nõustunud (dtl 88).

Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 26.04.2024.a miinimummääras (dtl 16).

Kostja palub kohtul seda vähendada selliselt, et kostja tasub hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja sai kuni 04.06.2024.a töövõimetustoetust 281 eurot kuus ning peale seda on kostja töötasu 825 eurot kuus. Kuivõrd kostja peab tasuma ka enda elamiskulude eest, siis pole ta võimeline elatist miinimumsummas tasuma (dtl 23, 63, 88).

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 26.04.2024.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 15).

Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).

Hageja emal on rahvastikuregistrist nähtuvalt üks alaealine laps, s.o hageja. Hageja ema saab (sai) vanemahüvitist ja hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus (dtl 15).

Kostjal on rahvastikuregistrist nähtuvalt üks alaealine laps s.o hageja. Kostja saab igakuist töötasu 825 eurot kuus (dtl 88). Kostjale kuulub mootorsõiduk BMW xxx (dtl 143).

Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 järelpäringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse ning nimetatust nähtub, et nii hageja emal kui ka kostjal puuduvad kinnisvara ning osalused äriühingutes.

Kohus palus 17.09.2024.a kirjaga esitada kostjal kohtule tõendid, mis tõendaks, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist üksnes 100 eurot kuus. Kohus palus esitada arsti tõendi, kõikide olemasolevate pangakontode viimased 6 kuu väljavõtted ja tõendid sõidukite, kinnisvara ja äriühingute kohta (dtl 70). 07.10.2024.a kohtumäärusega andis kohus korduva tähtaja vastavate tõendite esitamiseks.

Kostja ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitanud ei ole. Kostja on esitanud üksnes maksuandmete tõendi, millest nähtub, et november 2023.a kuni mai 2024.a töötasu väljamakseid kostjale ei tehtud (dtl 64). Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit (nt arstitõend), et oli töövõimetu sellel ajal ja ei saanud tööle asuda. Kostja on kohtule ka 22.10.2024.a kinnitanud, et saab töötasu 825 eurot kuus. Kostja väiteid töötasu osas kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti esitatud tõend.

Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale miinimummääras elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks kehvem kui hageja ema oma. Pigem on see parem, sest kostja saab töötasu 825 eurot kuus ning omab sõidukit.

Kohus võib seaduse kohaselt ka mõjuval põhjusel vähendada elatist. Kuid seda üksnes

konkreetsete tõendite olemasolul. Kostja on esitanud paljasõnalised väited, et ta oli tervise pärast töötu. Ühtegi tõendit esitatud ei ole, kuigi kohus andis korduvalt selleks võimaluse. Seega puudub kohtu arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

Kostja on märkinud, et kannab hagejale igakuiselt 100 eurot (dtl 22). Kuivõrd ühtegi tõendit kohtule selle kohta esitatud pole, siis on kostja väited tõendamata.

Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb elatis välja mõista alates 26.04.2024.a vastavalt PKS §-le 101.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 15. kuupäevaks.

Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt alates 26.04.2024.a juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.