Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule hagi K.R-i ja V.H vastu abieluvaralepingust tuleneva kokkuleppe ühisvara jagamise kohta kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiga koos esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas taotluse 13.02.2025 määrusega. Hageja esitas 26.02.2025 kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-25-2399 esitatud hagist loobumiseks, kuna hagiavalduse aluseks olev nõue tsiviilasjas nr xxx on 21.02.2025 täidetud. Kostjad on oma võlgnevused hageja ees täitnud alles peale hagejapoolset hagi esitamist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et enne hagi esitamist ei ole kostjate poolt võlgnevust täitemenetluse jooksul tasutud, ja täitemenetlus on varasemalt kostja 1 vara arvelt ebaõnnestunud. Mõlemad kostjad on ilmselgelt oma tegevusega andnud põhjuse hagi esitamiseks, kuna on teadlikult sõlminud abieluvara lepingu ühisvara välja viimiseks kostja 1 nimelt. Nimetatud tegevus on nii kostja 1 kui ka kostja 2 teadlik ja tahtlik tegevus ja vajab mõlema poole osalemist notariaalses tehingus. Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et võlgnevus on tasutud alles peale hagiavalduse ja hagi tagamise määruse tegemist.

Hageja palub võtta vastu Aktiva Finance Group OÜ loobumine hagiavaldusest tsiviilasjas nr 225-2399 ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-2399 menetlus; välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 menetluskulud solidaarselt hageja kasuks kokku summas 1434,00 eurot, mis koosnevad 1⁄2 hagiavalduselt tasutud riigilõivust 350,00 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70,00 eurot ja esindustasu 1014,00 eurot, ilma käibemaksuta; tagastada hagejale tsiviilasjas nr 2-25-2399 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool (1/2) ehk 350,00 eurot ning kanda nimetatud summa Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX; kustutada hagi tagamiseks kinnistusraamatusse asukohaga xxx (registriosa nr xxx) Aktiva Finance Group OÜ kasuks seatud eelmärge ja märkus. Kostja 2 ei vaidle hagist loobumisele vastu, kuid palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja 2 hinnangul valis hageja kulukama võimaluse võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostja 2 ei teadnud tasumata võlgnevusest. Kostja 2 hinnangul on hageja menetluskulud (1434 eurot) põhjendamatud ja ebamõistlikult suured.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Hagist loobumine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagi tagamise tühistamine TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Hageja on palunud hagi tagamine tühistada. Kohus on seisukohal, et asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna menetlus lõpetatakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse seoses hagist loobumisega, tühistab kohus 13.02.2025 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtumäärusega. Manetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja on hagist loobumise avalduses märkinud, et hagi aluseks olev nõue on tsiviilasjas nr xxx täidetud 21.02.2025. Võlgnevus on täidetud alles pärast käesolevas asjas hagi esitamist. Kostja 2 on kohtule esitatud vastuses (vastuväide) samuti märkinud, et hageja on valinud võlgnevuse sissenõudmiseks kulukaima viisi, s.o kohtusse pöördumise ja et kostja 2 ei olnud kostja 1 tasumata võlast teadlik. Sellest järeldub, et võlasumma on tasutud pärast hageja kohtusse pöördumist. Arvestades eeltoodut on põhjendatud jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Asjaolu, et kostja 2 ei olnud enda väite kohaselt teadlik kostja 1 võlgnevusest, ega see, et hageja oleks võinud võla saamiseks kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. Hagejal on õigus valida, milliseid õiguskaitsevahendeid ta enda õiguste maksma panemiseks kasutab. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja ees olev kohustus oleks täidetud enne hageja kohtusse pöördumist ja/või hageja oleks kohtusse pöördunud perspektiivitu nõudega. Kostja 1 võõrandas oma vara, mille arvel saaks täita hageja rahalist nõuet kostja 1 vastu, lähikondsele. Seetõttu oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma mõlema kostja vastu. Kuivõrd hagist loobumise korral ei lahenda kohus hageja nõuet sisuliselt, kostja ei vaidle vastu hagist loobumisele ja on võla tasunud, siis ei analüüsi kohus kostja 2 vastuväiteid hagi sisu osas. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest tuleb kohtul kindlaks määrata hageja põhjendatud menetluskulude suurus. Hagile lisatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja kandnud järgmisi kulusid: -

Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; hagi tagamise taotluse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus loeb hagi koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega põhjendatuks taotletud ulatuses (4 tundi) rahalise arvestusega 676 eurot (käibemaksuta).

-

Riigilõiv hagilt 700 eurot ja hagi tagamise avalduselt 70 eurot. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hagejal tekkinud täiendavad menetluskulud:

-

E-kirjavahetus kostjaga 1 ja kostjaga 2, suhtlus kohtutäituriga nõude tasumise osas, ajakulu 1 tund, rahalise arvestusega 169 eurot.

-

Hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine, ajakulu 1 tund, rahalise arvestusega 169 eurot.

Kokku palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 1014 eurot 6 tunni õigusabi osutamise eest. Hagi sisu ja mahtu arvestades peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks. Hagejale on õigusabi osutatud määraga 169 eurot tund. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohus loeb hageja esindaja tunnimäära turuolukorrale vastavaks. Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei lisandu kuludele käibemaksu. Lisaks taotleb hageja poole hagilt tasutud riigilõivu (350 eurot) ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu kostjatelt solidaarselt väljamõistmist. Kohus peab riigilõivu taotletud

ulatuses kostjatelt väljamõistmist põhjendatuks, kuna hagist loobumise korral on hageja õigustatud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotlema hagilt tasutud riigilõivu osalist tagastamist. Hageja on avalduse riigilõivu tagastamiseks esitanud. Seega on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv 420 eurot. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on kokku 1434 eurot (1014+350+70), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 717297504. TsMS § 177 lg-s 2 sätestatu kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejale kuulub tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot, mis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2025. a määrusega nr 223-2399

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.