Aktiva Finance Group OÜ hagi R Vi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3170,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad A J ja S R Kostja: R V (isikukood xxx)
Menetlusviis
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1248,55 eurot ja viivis põhivõlalt alates 11.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 246,80 euro ulatuses, intressinõue 130,18 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja 09.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 1495,35 eurot.
4.Jätta hageja menetluskulud 43,77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 56,23% ulatuses hageja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 293,26 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses
on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 09.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1495,35 eurot, intress 130,18 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 09.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1495,35 eurot.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.08.2020 krediidikontolepingu nr XXX, 25.08.2020 muutmise kokkuleppe ja 01.02.2021 muutmise kokkuleppe. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 1600 eurot. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 34,9% aastas ja 0,10% päevas. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,27%, mille arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu.
2.2.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10.07.2021 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 25.07.2021. Kostjal on põhivõlgnevus alates 10.05.2021. a kuni 10.07.2021 a. Lepingu ülesütlemise seisuga so 25.07.2021 oli kostjal tagastama krediit 1495,35 eurot.
2.3.Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.05.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 10.07.2021 osamakseni. Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 1495,35 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.07.2021 kuni hagi esitamiseni 9.07.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 34,9% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. Hageja nõuab viivist summas 1543,44 eurot ning märgib, et lähtuvalt hea usu põhimõttest ei nõua hageja viivist põhiosa ületavas summas.
2.4.Hagejal nõuab pärast lepingu ülesütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu alusel lähtudes lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja selgitab sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemist: 28.07.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 23.08.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 15.09.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
2.5.Krediidiandja loovutas 27.07.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 03.11.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka
2
kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andnud.
4.2.Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis faili (dtl 12) krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimused, milles on märgitud krediidiandja, kostja nimi ja kontaktandmed, kuupäev 20.08.2020. Kummagi poole allkirju dokumendil ei ole. Samasugusena on esitatud ka lepingu muutmise kokkulepped. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses tarbijakrediidilepingu vorminõuet üksikasjalikult ning juhtis ka eraldi hageja tähelepanu (dtl 167) sellele, et hageja ei ole mingilgi viisil vorminõude täitmise kohta midagi esile toonud (tarbija tahteavalduse tegemise viis ja tahteavalduse sisu, lepingudokumentide püsival andmekandjal viivitamatult peale lepingu sõlmimist tarbijale andmine) ega neid asjaolusid tõendanud. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laen on kostja kasutusse antud (millistes summades millal). Vastuseks selgitas hageja, et on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kostjale on kuupäeval 20.08.2020, st enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht tutvumiseks (Lisa 1) ning et kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud (Lisa 2). Hageja esitas tõendi (dtl 195), et lepingus märgitud e-postiaadressile on 20.08.2020 saadetud lepingu XXX dokumendid: põhitingimused, üldtingimused, hinnakiri. Samuti esitas hageja tõendi (dtl 193), et on saadetud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht ja lepingueelne teave. Hageja on seega tõendanud, et lepingutingimused saadeti kostjale, ent ei ole selgitanud, et mis tõendab, millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi ning et kostja lepingutingimustega nõustus. Hageja on tõendina esitanud dokumendi „Taotlus ja krediidianalüüs“ (dtl 27), milles on pealkiri „Taotluse andmed“, ning selle all taotluse kuupäev 20.08.2020 kell 11.30, laenulimiit 1000 eurot, kkm 25,56%. Kohus peab usutavaks, et kostja võis sellise sisuga taotluse sel
3
kuupäeval esitada. Ent on selge, et see tahteavaldus ei sisaldanud seaduses nõutud andmeid, samuti ei nähtu tõendist tingimustega nõustumine. Samuti ei nähtu sellest hageja väidetud limiidi suurendamise taotlusi. Samas tõendis on pealkirja all „Failid laenu kohta“, mille alt nähtuvad kirjed, mis viitavad sellele, et 25.08.2020 ja 11.01.2021 on soovitud limiidi suurendamist ning 25.08.2020 ja 01.02.2021 kostjale saadetud lepingudokumendid (laenulimiidi lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepe, teabeleht, lepingueelne teave).
4.3.Laenu kasutusse võtmise kohta vastas hageja (dtl 180), et laen väljastati järgnevalt (ning taasesitab laenuotsuse andmed, milles on märgitud, et limiit 1600 eurot, väljastamise viis arveldusarvele). Kohus märgib, et tegemist oli krediidikonto lepinguga, mille puhul võtab tarbija limiidi ulatuses ise krediiti kasutusse ning kui on teinud tagasimakseid, saab krediiti ka uuesti kasutusele võtta. Ilmselgelt ei ole hageja väide asjakohane ka arvestades ümberarvestuse juures välja toodud hageja enda väidet, et kostja on lepingu alusel krediiti kokku saanud 2127,24 eurot. Hageja on seega esitanud oma menetlusdokumentides vastuolulisi väiteid, väites kord, et kostjale võimaldati krediiti 1600 eurot ja see kanti üle kostja arveldusarvele, teisalt, et kostja sai krediiti 2127,24 eurot. Hageja on esitanud tõendi XXX maksed (dtl 202) tõendamaks kostja poolt tehtud tagasimakseid. Kohus tuvastas, et tõendis on kuupäeva ja kellaajaliselt märgitud kasutusse võetud summad (roosal taustal) ja tehtud tagasimaksed (rohelisel taustal). Tõendis roosal taustal olevad kirjed annavad kokku hageja väidetud 2127,24 eurot.
4.4.Kui lepingus puuduvad VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmed, muutub krediidileping VÕS § 408 lõike 2 kohaselt siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte. Kui lepingus puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks tehtavate maksete kohta, loetakse intressimääraks seadusjärgne intressimäär. Antud juhul puudusid tarbijapoolsest tahteavaldusest seadusega nõutud andmed, krediidiandja poolt saadetud lepingutingimustes olid need olemas. Kohtu hinnangul saab siiski VÕS § 408 alusel öelda, et vaatamata puudustele tarbija tahteavalduse sisus, muutus leping raha väljamaksmisega kehtivaks, arvestades VÕS § 408 lõikes toodud tagajärgi konkreetsete lepingutingimuste osas. 4.5 Kohus kontrollis minuraha.ee kalkulaatoriga lepingus välja toodud eelduste alusel, et krediidi kulukuse määr ei ületanud 20.08.2020 kehtinud maksimaalset määra (61,56%). Kohus märgib, et minuraha.ee kalkulaator ei anna täpset tulemust, tegelikku krediidi kulukuse määra saab arvutada üksnes siis, kui on teada tagasimaksete kuupäevad ja summad.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud
4
hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega a) nõutud teabe kogumises ja kontrollimises ja b) selle alusel hinnangu andmises. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohtuse täitmise kohta esitanud järgmised faktiväited. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet (Lisa 5 lk 1), kontrollis avalikke andmebaase (taasesitab hagis hagi lisa 5 lk 3). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut: (taasesitab hagi lisa 5 lk 4). Kohus saab hageja faktiväidetest aru nii, et krediidiandja tuvastas 26.03.2021 kostja tulud ja kulud alates 2020 juuni kuni 2021 märts; et 17.06.2020 tehti Creditinfo.ee päring ja kontrolliti, et kostja on eesti kodanik, et 20.08.2020 tehti taust.ee päring. Hageja poolt esitatud väitest ilmneb, et igakuiseks sissetulekuks arvestati 1143,36 eurot, igakuisteks väljaminekuteks 1035,60 eurot elamiskuludeks 150 eurot. Hageja on tõendina esitanud ka kostja konto väljavõtte (konto lõpuga 4153, perioodi 27.09.2020- 26.03.2021 kohta) ning eelpoolviidatud krediidianalüüsi faili. Hageja ei ole hagis esile toonud, millised finantskohustused krediidiandja tuvastas. Hageja esitatud tõendis (dtl 30) finantskohustuste all on loetletud 8 tarbimislaenu ning kasiinokulud. Ilmselgelt ei kogutud antud konto väljavõtet enne lepingu sõlmimist, see saadi koguda üksnes enne teist limiidi tõstmist. Ka krediidianalüüsi failis olev kuupäev näitab, et kostja kulusid ja tulusid on uuritud alles enne teist limiidi tõstmist. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks enne 20.08.2020 lepingu sõlmimist ega enne 25.08.2020 täiendava laenu andmist kuidagi kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi või üldse mingisuguse hindamise läbi viinud. Ka 01.02.2021 lisalaenu andmine ei olnud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Konto väljavõttest nähtub, et kostja oli järjepidevalt võtnud tarbimislaene, krediidiandjalt endalt, xxx AS-lt, xxx OÜ-lt xxx AS-lt, xx AS-lt, AS-lt xxx, xxx AS-lt, OÜ-lt xxx, xxx. On teadmata, kui palju laene kostjal kokku oli ning millises summas. Kostja maksis laenumakseid ja võttis samal ajal ka laene juurde. Lisaks nähtub konto väljavõttelt, et kostjal oli veel teine
5
konto, mille väljavõtet hageja esitanud ei ole. Seega on teadmata, mis veel teiselt kontolt nähtus. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli ülalpeetav, sest tasus lasteaiaarveid, ning et ta mängis arvestataval määral kasiinodes. Krediidiandjale kui laenude andmisele spetsialiseerunud ettevõttele pidi olema selge, et tarbimisharjumusi muutmata üha tarbimislaene juurde võttes, mh selleks, et tasuda eelmiste laenude makseid, viib paratamatult lõpus laenuorjusesse. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et krediidiandja andis laenu täiesti vastutustundetult, st rikkus raskelt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja aga just seda tegigi.
6.Hageja nõuded
6.1.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed: lepingujärgne intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga ning muid tasusid kostja ei võlgne. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Hageja märgib, et kostja sai laenu kokku 2127,24 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 855,34 eurot ning kostjal tuleb tagastada 1271,90 eurot (2127,24- 855,34). Hageja leiab, et tähtajatu krediidilepingu ümberarvestuse tegemisel tuleb lähtuda VÕS § 4061 lg 4 ning et selle kohaselt tuli kostjal saadud krediit 2127,24 eurot tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 20.09.2020 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 20.09.2021. Hageja leiab, et lepingu lõpptähtpäev on saabunud. Hageja märgib, et kui võtta, et 1 aastane tagastamise tähtaeg algaks krediidi viimasest kasutusele võtust ehk mai 2021 (millega hageja ei nõustu), siis 1 aastane tagastamise tähtaeg on ka sellisel juhul saabunud so 12.05.2022 pidi tagasimakseid hakkama teostama ja 12.05.2023 oleks viimane tagastamise tähtaeg, ehk lõpptähtpäev saabunud. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kuna kõigi osamaksete tasumise tähtpäevad on saabunud, ei pidanud hageja tagasimakseid uuesti määrama. Kohtule esitatud lepingus on märgitud, et leping on tähtajatu, ent igas kuus tuleb teha minimaalne osamakse 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. 2% 1600-st on 32 eurot. Kui hageja tugineb sellele, et poolte vahel oli nii kokku lepitud, ei saa hageja neid tingimusi muuta. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muutub tühiseks üksnes lepingus olnud intressimäär ja muude tasude (nt lepingutasu, igakuise haldustasu) kokkulepped, mitte aga muud lepingu tingimused. Hageja esitatud tõendist nähtuvalt võttis kostja krediiti kasutusse viimati 10. mail 2021 ning 01.06.2021 seisuga oli laenujääk 1495,35 eurot (dtl 127). Lugedes sinnamaani kasutatud krediidi (631,89 eurot) tagasimaksete alusel tasutuks, jääks kostja poolt tasutust üle 223,45 eurot laenujäägi katteks. Arvestades selle 32 euro kaupa igakuisteks makseteks, oleks kostjal täielikult tasutud 6 kuumakset (10.06.2021 - 10.11.2021) ning osaliselt seitsmes (10.12.2021 makse) 31,45 euro ulatuses. Leping öeldi hageja väitel üles 25.07.2021. Eeltoodud ümberarvestuse kohaselt ei oleks kostja sel ajal olnud võlas, seega on üles ütlemise eeldused täitmata ning ümberarvestuse tulemusel üles ütlemine toimetu. Arvestades 1495,35 eurot 32 euro kaupa igakuisteks tagasimakseteks, oleks laenu tagastamise lõpptähtaeg 10.04.2025 (46 x 32 eurot + viimane makse 23,35 eurot). Seega ei saa kohus nõustuda hagejaga, et hagejal polnud kohustust tagasimakseid uuesti määrata. Samuti ei saa kohus nõustuda, et laenu tagastamise lõpptähtpäev on möödunud. Küll aga, arvestades lepingu tingimusi, on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg, v.a viimane osamakse (1271,90 - 23,35 eurot), s.o 1248,55
6
eurot. Kohus mõistab selle VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel kostjalt välja.
6.2.Kuivõrd seadusjärgne intressimäär 20.08.2020 (ja ka 2021) oli 0%, kostja hagejale intressi ei võlgne.
6.3.Hageja on ka ümberarvestuse juures välja toonud, et nõuab viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 34,90% aastas põhiosalt 1271,90 eurolt alates 12.05.2023 (mida hageja peab laenu tagastamise lõpptähtajaks ümberarvestuse korral) kuni põhivõla tasumiseni. Lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude osaliselt, mõistes kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhivõlalt 1248,55 eurolt alates 11.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
6.4.Hageja poolt väidetud võla sissenõudmiskulud on tehtud ajal, mil eeltoodu kohaselt kostja võlgu ei olnud. Lisaks ei ole hageja välja toonud lepingulist kokkulepet sissenõudmiskulude suuruse kohta. Hageja on viidanud lepingu üldtingimustele (mille lepingu osaks saamist hageja esile toonud ega tõendanud ei ole), ent viidatud punktis 5.3 ei sisaldu võla sissenõudmiskulude määrasid. Punktis viidatud hinnakirja hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Neil põhjustel jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 420 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot tund).
7
Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt käibemaksu suurusest, 122 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja esindab hagejat kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Hagi esitamise ajal, 2024. a juulis sai hageja (ja tema esindaja) juba olla kursis muutunud kohtupraktikaga, ning hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada nõue ümberarvestatuna, arvestades selget vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist. Sel juhul oleks hagejal olnud vaja esile tuua vähem asjaolusid ja esitada vähem tõendeid. Seega hageja ise teadlikult valis hagi esitamise perspektiivitule nõude summale. Hagi puuduste kõrvaldamine on samuti tingitud hagejast endast. Siiski kulunuks ka ümberarvestatud nõude esitamisele aega, mistõttu kohus loeb põhjendatuks 2,5 tundi õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 250 eurot ilma käibemaksuta (2,5 tundi × 100 eurot). Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 670 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 250 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
8
Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 09.07.2024 esitatud hagi hind oli 3170,88 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1248,55 eurot ja viivisenõude põhivõlalt alates 11.03.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 139,21 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1387,76 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (3170,88 eurot) 43,77%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 43,77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 56,23% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 43,77% hageja põhjendatud menetluskuludest (670 eurot), millele vastab summa 293,26 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.