C.D, D.V ja Z.P hagi F.J-i vastu elatise väljamõistmiseks F.J-i avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks E.B avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja I: C.D, isikukood XXX esindajad Hageja II: D.V, isikukood XXX Hageja III: Z.P, isikukood XXX Hagejate seaduslik esindaja/avaldaja: E.B, isikukood XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Laste esindaja RÕA korras: advokaat Eve Laine Kostja/avaldaja: F.J , isikukood XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristi Haas Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546 Asja läbivaatamine
Rahuldada C.D , D.V ja Z.P hagi F.J-i vastu elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 02.08.2022–31.03.2025 eest õigeksvõtul põhineva otsusega.
Mõista F.J-ilt välja elatis C.D ülalpidamiseks 150 eurot kuus alates 02.08.2022 kuni 31.03.2025.
Mõista F.J-ilt välja elatis D.V ülalpidamiseks 125 eurot kuus alates 02.08.2022 kuni 31.03.2025.
Mõista F.J-ilt välja elatis Z.P ülalpidamiseks 150 eurot kuus alates 02.08.2022 kuni 31.03.2025.
Jätta C.D , D.V ja Z.P hagi F.J-i vastu elatise väljamõistmiseks läbi vaatamata osas, milles nõutakse elatise tasumist alates 01.04.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
Jätta C.D , D.V ja Z.P hagi F.J-i vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata osas, milles nõutakse elatise tasumist alates 02.08.2021 kuni 01.08.2022.
Jätta F.J-i avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
Jätta E.B avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
Määrata kindlaks F.J-i suhtluskord C.D , D.V ja Z.P-ga järgmiselt: 10.1
C.D viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala nädalavahetusel talle sobival ajal vähemalt 3 tundi.
10.2
D.V viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda täisnädala reedeni. Kui D.V soovib määratud ajast varem minna koju, peab F.J seda võimaldama. Vanemate nõusolekul võib D.V viibida F.J-i juures määratud ajast pikemalt.
10.3
Z.P viibib F.J-iga laupäeviti päevasel ajal kuni 12.04.2025 (kaasa arvatud). Isa võtab lapse ema juurest hommikul kell 11 ja toob tagasi õhtul hiljemalt kell 20.30.
10.4
Alates 14.04.2025 kuni 31.05.2025 viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni teise täisnädala teisipäevani ning teise täisnädala reedest kolmanda täisnädala teisipäevani. E.B viib Z.P kalendrikuu esimese ja teise täisnädala reede hommikul lasteaeda. F.J võtab Z.P esimese ja teise täisnädala reede õhtupoolikul lasteaiast ning viib lapse nädalale vahetult järgneval teisipäeval lasteaeda, kust E.B lapse teisipäeva õhtupoolikul võtab. Juhul, kui Z.P ei viibi kalendrikuu esimese või teise nädala reedel lasteaias, võtab F.J Z.P samal päeval kell 18 Z.P elukohast.
10.5
Suvekuudel, s.o 01. juunist 31. augustini viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda täisnädala teisipäevani. Kui Z.P soovib määratud ajast varem minna koju, peab F.J seda võimaldama.
10.6
Alates 01.09.2025 kuni 31.05.2026 viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni teise täisnädala teisipäevani ning teise täisnädala reedest kolmanda täisnädala teisipäevani.
10.7
Alates 01.09.2026 kohaldub Z.P suhtes sama suhtluskord, mis D.V-l , s.o Z.P viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda täisnädala reedeni. Kui Z.P soovib määratud ajast varem minna koju, peab F.J seda võimaldama. Vanemate nõusolekul võib Z.P viibida F.J-i juures määratud ajast pikemalt.
10.8
C.D, D.V ja Z.P viibivad paaritu arvuga aastatel 22.–24. detsembril E.Bga ning 25.–27. detsembril F.J-iga . Paarisarvuga aastatel vastupidi.
Rahuldada E.B taotlus ja teha F.J-ile ettepanek taastada side C.D-ga koostöös terapeudiga.
Jätta rahuldamata E.B taotlus kohustada F.J-i osalema vanemluskoolitusel.
Kohtuotsuse täitmine osas, millega määratakse kindlaks suhtlemiskord, on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega. Kohtumääruse resolutsiooni punktide 10.1-10.8 rikkumise korral võib kohtumääruse täitmiseks läbi viia täitemenetluse ning kohus võib kohtutäituri
ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib kohustatud isikule määrata aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Kohus ei luba suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes rakendada jõudu.
Tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks.
Kohtuotsus kehtib ja kuulub täitmisele suhtluskorra kindlaksmääramise osas sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta kohtuotsus on tehtud.
Hooldusõiguse osas kuulub kohtuotsus täitmisele alates otsuse jõustumisest.
Jätta C.D , D.V ja Z.P riigi õigusabi korras esindamise kulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Elatise nõue
1.C.D, D.V ja Z.P taotlevad 02.08.2022 esitatud hagis F.J-ilt elatise väljamõistmist C.D-le 150 eurot kuus, D.V-le 125 eurot kuus ja Z.P-le 150 eurot kuus alates 02.08.2021. Samuti nõuavad hagejad elatise maksmist tagasiulatuvalt alates 02.08.2021. 22.09.2022 kohtuistungil nõustus kostja, et peab lastele elatist maksma ja võttis elatise hagi õigeks. Pärast hagi esitamist on ta maksnud elatist lastele kokku 425 eurot kuus. Hagejad taotlesid 28.01.2025 kohtuistungil, et praegu makstavat elatist summas 425 eurot makstakse kuni 31.03.2025 ja sealt edasi proovivad lapsevanemad muuta elatise suurust
kohtuväliselt läbirääkimiste korras. Elatise nõude võiks lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja avaldas 28.01.2025 kohtuistungil, et võttis elatisenõude 22.09.2022 istungil 425 euro ulatuses õigeks ning on seda tasunud. Kostja leidis, et selles osas on kohtul võimalik otsus teha. F.J-i avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või suhtlemiskorra määramiseks
2.F.J esitas 11.09.2023 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks või suhtlemiskorra määramiseks. Avalduses taotleb F.J lõpetada tema ja E.B ühine hooldusõigus nende ühiste laste C.D , D.V ja Z.P suhtes osaliselt ning anda F.J-ile üle ainuhooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha määramise küsimustes. Alternatiivselt taotleb F.J määrata kindlaks suhtlemiskord lastega. Avalduse kohaselt on F.J-i ja E.B kooselu lõppenud augustis 2019. Laste ema lahkus koos lastega perekonna ühiseks eluasemeks olnud Sihi tänava eramust Tartu linnas ning asus elama enda emale kuuluvasse korterisse, mis on praeguseni laste ja ema elukohaks. Ema asus peale vanemate kooselu lõppemist lapsi aktiivselt isast võõrandama, takistades igasugust mõistlikku suhtlemist laste ja isa vahel. Viimase 3 aasta jooksul on isa lastega laste ema takistavast käitumisest tulenevalt kohtunud Z.P ja C. umbes kuuel korral ning D.V-ga umbes kümnel korral. Tänaseks on kujunenud olukord, kus laste ema äärmiselt manipulatiivne käitumine on kujundanud lapsed ettevaatlikuks ning ema soovide ja tujudega arvestavateks sellisel määral, mis ei ole laste vaimse tervise seisukohalt vastuvõetav. Laste ema on esitanud laste isale ebamõistlikke tingimusi lastega kohtumise eeldusena. Vanemate kooselu ajal on laste ema olnud korduvalt vägivaldne laste isa suhtes ning viimati toimus suurem intsident 2018. aastal. Laste ema meeleseisund on sageli kõikuv ja manipuleeriv kaldudes isegi enesetapujuttudesse. Selline keskkond ei ole lastele sobiv ning on laste heaolu kahjustav. Kuna lastel on tekkinud tänaseks selged ilmingud manipulatiivse ning teisest vanemast võõrandava vanema mõjust, mis on käsitletav vaimse vägivallana, on laste isa hinnangul laste elukorralduse muutmine vajalik ja laste huvides. Kuna laste emaga normaalse isa ja laste suhtlemiskorra sisseseadmine on olnud igati laste ema poolt takistatud, laste ema tegevuses on selged teisest vanemast võõrandamise tunnused, on see aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele laste elu- ja viibimiskoha küsimuses. Muude meetmetega ei ole võimalik isa ja laste suhtlemist ning eelkõige lastele pingevaba ja nende arengut toetava kasvukeskkonna tagamist saavutada. Laste praeguse elukorralduse jätkudes kaob lastel lähedane side isaga, kuid laste elukorraldust muutes ning seades sisse olukorra, kus lapsed asuvad uuesti elama peamiselt isa elukohas, mis on tegelikult nende kodu, säilivad lastele mõlemad vanemad. Laste isa ei ole kunagi teinud midagi, mis võiks laste suhteid nende emaga kahjustada ning mõistab, et lastele on mõlema vanema olemasolu väga vajalik. Laste õigus suhelda takistamatult mõlema vanemaga saab tagatud üksnes olukorras, kus laste ema hooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha osas on piiratud ning laste emal puudub ainuisikuline kontroll laste elukoha üle ning lapsed saavad tagasi elama asuda oma koju. Laste elama asumisel isa elukohta ei oleks laste jaoks tegemist keskkonna muudatusega, vaid lapsed saaksid asuda uuesti elama kodus, kus nad on varasemalt kasvanud. Samuti on laste isal sobivamad elamistingimused laste kasvatamiseks. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja laste isale ainuhooldusõiguse üleandmine laste elu- ja
viibimiskoha küsimuses drastiline meede, vaid tagaks üksnes laste varasema ja harjumuspärase elukorralduse. Ainuhoolduse osaline üleandmine laste isale oleks ühtlasi vajalik laste ema omavoli lõpetamiseks ja edasiseks omavoli takistamiseks isa ja laste suhtluse piiramisel.
3.E.B avaldas 20.09.2023 ärakuulamisel, et kõik F.J avalduses toodud väited E.B kohta on valed, on moonutatud infot. E.B lapsi isast ei võõranda, ei manipuleeri lastega. Laste isa on kasutanud laste nähes laste ema suhtes vägivalda. Ka on ta oma elukaaslasega rääkinud lastele valesid nt nende päris kodu kohta. Isa proovib laste jaoks toimunut moonutada, sh juhtumeid eitades. Kontrollib laste ema vara, nõudes selleks laste abi. Ei teavita laste ema laste võtmisest ega tagasitoomisest. Kutsub viimasel minutil neid enda juurde. Kasutab oma vanema seisust võimu näitamiseks, survestab lapsi. Vanem tütar lõpetab juba ise kõnesid ära. Tekitab oma hilinemistega lastes ärevust. Ei täida oma lubadusi. On alandanud laste ema vaimselt ja füüsiliselt. On jätnud laste ema autost laste nähes maha. Valetab laste emale ja lastele. Halvustab lapsi nende selja taga. C.D on avaldanud ise soovi minna psühholoogi juurde, et ta ei tule selle olukorraga enam toime. Lapsed ei taha isaga kokkuleppeid sõlmida, sest see tekitab neis segadust. Isa ei tunne laste vastu huvi, kui nad tema juures on. Laste ema peab pidevalt laste vaimset seisundit turgutama. D.V vaimne seisund on olnud selline, kus laste ema on pidanud keelama D.Vl kooli minna. Lapsed on kartnud laste ema elu pärast. E.B ei nõustu, et lapsed läheksid isa juurde elama. Pigem tuleks kohtumisi minimeerida. E.B soovib, et lapsed näeksid oma isa, kuid jääksid seejuures eluterveks. E.B avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
4.E.B esitas 15.02.2024 kohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks. Avalduse kohaselt vanemad ei suuda vaatamata perelepituse kasutamisele teostada üksmeeles laste ühist hooldusõigust. Vanematel on erinev arusaam laste kasvatamisest ning laste isa avaldab pidevat erimeelsust ja kriitikat laste kasvatamise teemadel. Vanemate vahel puudub usaldus ning läbisaamine, mistõttu ühiseid kaalutletud otsuseid laste parimate huvide arvestamisel ei ole vanemad suutelised tegema. Laste parimates huvides on olemasoleva stabiilne elukorraldus, mistõttu laste ema taotleb hooldusõiguse osalist lõpetamist ja vastavas osas hooldusõiguse üleandmist laste emale. Laste isa ei ole võimeline kandma vanemliku otsustusõiguse vastutust. Ta ei ole nõus aktsepteerima laste ema ega tema seisukohti. Laste isa ainus suhtlus laste emaga piirdub enda arvamusele allutamise katsetega. Muul viisil keeldub laste isa suhtlemast või ei oskagi seda. Kuna laste isa on osapooleks, kes ei ole nõus teise vanemaga suhtlema, siis välistab juba ainuüksi see tema määramise laste hooldusõiguslikuks vanemaks. Korduvates olukordades on laste isa kriitiline-etteheitev. Laste ema soovib endale ja lastele rahulikku pereelu, kuhu ei sobitu pidevad kriisid. Laste isa viibutab laste ema poole pidevalt seadusandluse ja tsitaatidega, selle asemel, et toimida toetavalt, heas usus ja praktiliselt perekonna parimates huvides. Sellega on laste isa lastele väga halvaks eeskujuks. E.B taotleb lõpetada F.J-i ja E.B ühine hooldusõigus C.D , D.V ja Z.P osas laste eluja viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ning huvihariduse küsimustes ja anda vastavas osas hooldusõigus E.B-le .
5.F.J avaldas 13.03.2024 seisukohas, et ei nõustu E.B avaldusega. Avaldaja ei ole toonud välja mitte ühtegi konkreetset hooldusõiguslikku küsimust, millises vanemad oleks erineval arvamusel. Käesolev kohtumenetlus kestab alates 02.08.2022, mil laste ema esitas laste nimel kohtusse elatise väljamõistmise hagi. Selle aja jooksul ei ole E.B pöördunud F.J-i poole mitte ühegi hooldusõigusliku küsimusega. Vanematel pole selle ajal olnud hooldusõiguslike küsimuste otsustamisel erimeelsusi. Lapse ema seisukoht, millise kohaselt on E.B võimetu teostama koos laste isaga ühist hooldusõigust, ei põhista ükski konkreetne asjaolu, rääkimata seda kinnitavatest tõenditest. Ainuüksi asjaolu, et laste ema ei soovi oma isikliku subjektiivse vastumeelsuse tõttu laste isaga ühist hooldusõigust teostada, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Tartu LV ja laste esindaja seisukohad hooldusõiguse muutmise avalduste suhtes, laste ärakuulamine
6.Tartu LV ei toeta 11.03.2024 seisukohas vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist laste viibimiskoha, tervise, hariduse ning huvihariduse küsimustes. Ühise hooldusõiguse lõpetamine vanemate suhtlemistõrgetest tulenevaid probleeme ei lahenda.
7.C.D , D.V ja Z.P esindaja riigi õigusabi korras advokaat Eve Laine leiab 07.03.2024 seisukohas, et E.B avalduses esitatud asjaoludel ei ole ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine põhjendatud ja laste esindaja seda ei toeta. Avaldaja taotleb ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist, tuginedes kokkuvõtlikult asjaolule, et vanemate omavahelised suhted on konfliktsed ja laste isa ei soovi avaldajaga inimlikult suhelda. Lapsed tajuvad vanematevahelist konfliktolukorda ja see kahjustab nende vaimset tervist. Vanemate omavahelised suhted on problemaatilised, kuid tegemist on vanemate omavahelise konfliktiga, mis konkreetselt puudutab isa ja laste suhtlemise korraldamist. Senises menetluses ei ole ilmnenud ja lapse ema ei ole ka oma avalduses välja toonud ja tõendanud ühtegi fakti, mis kinnitaks, et vanemate vahel oleks olnud vaidlust laste elu- ja viibimiskoha määramist, laste kooli- ja huvitegevuse valikut või laste tervishoidu puudutavates küsimustes. Asjaoludest nähtub, et laste isa on pärast vanemate lahutust hooldusõiguse teostamisest sisuliselt loobunud, jätnud kogu hoolduskoormuse laste ema õlule ning vaikivalt aktsepteerinud olukorda, milles ühist hooldusõigust teostas faktiliselt üksnes laste ema. Ka hiljem ei ole laste isa väitnud, et laste ema oleks hooldusõiguse teostamisel teinud laste huve mittearvestavaid otsuseid. Laste esindaja hinnangul on vanemate erimeelsused seotud käimasoleva kohtumenetlusega ning on seni puudutanud üksnes isa ja laste suhtlemise korraldamist. Olukorras, kus vanemate vahel üheski hooldusõiguslikus küsimuses seni vaidlust ei ole, oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine ennatlik. Toimuva kohtumenetluse taustal on vanemate omavahelised suhted teravnenud. Laste esindaja nõustub avaldaja väitega, et lapsed tajuvad vanematevahelist konflikti ja see mõjub nendele kahjulikult. Avaldaja poolt taotletav meede – hooldusõiguse osaline lõpetamine ei lahenda vanematevahelist konflikti, kuna ka hooldusõiguse ümberjagamisel säilib laste isal PKS § 143 lg 1 järgi kohustus ja õigus oma lastega isiklikult suhelda. Oma lõplikus seisukohas 02.03.2025 avaldas laste esindaja, et ta ei toeta kummagi vanema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Olukorras, kus lapsed on alates vanemate kooselu faktilisest lõppemisest 2019. aastal püsivalt elanud ema juures, isaga suhtlemine on olnud juhuslik ja vähene ning pikemate perioodide jooksul on suhtlus isaga täielikult puudunud, ei ole F.J-ile ainuhooldusõiguse andmine laste elu- ja viibimiskoha määramise osas põhjendatud ega laste huvides.
Esindaja hinnangul on antud kohtuasjas esmase tähtsusega isa ja laste suhet võimalikult suurel määral toetava suhtluskorra määramise küsimus. F.J-i esindaja on 28.01.2025 kohtuistungil avaldanud, et F.J-i projektid välismaal on lõppenud ja ta töötab Eestis. Seega on isa ja laste suhtlemist seni olulisel määral mõjutanud asjaolu käesolevaks ajaks ära langenud ja isal on võimalik senisest regulaarsemalt lastega suhelda. Suhtluskorra määramisel on võimalik lähtuda F.J-i poolt 28.01.2025 esitatud suhtluskorra projektist, arvestades mh kohtuistungil vanemate poolt väljendatud seisukohti, mille osas erimeelsused puuduvad.
8.Kohtunik kuulas C.D ära 09.01.2024 ja 28.11.2024, D.V ning Z.P 18.11.2024. Kohus selgitas vanematele lastele hooldusõigusega seonduvat ja arutas lastega suhtluskorra küsimusi. D.V ja C.D leidsid hooldusõiguse osas, et see võiks olla emal, aga kindlat seisukohta neil ei ole. Sellega, et isa saaks nende elukoha määramise õiguse, nad nõus ei ole. Nii D.V kui C.D avaldasid, et peavad oma koduks ema kodu. Suhtluskorra osas on laste seisukohad toodud otsuse suhtluskorra määramise põhjenduse juures. Kohtuotsuse põhjendused A
Elatise hagi lahendamine
9.Kostja võttis hagi õigeks 22.09.2022 kohtuistungil ning kinnitas õigeksvõttu 28.01.2025 kohtuistungil. Pooltel pole vaidlust selle üle, et kostja on alates 29.08.2022 lastele elatist tasunud õigeksvõetud summas, s.o 425 eurot kuus kõigile hagejatele kokku. Kohus leiab, et algses hagis esitatud nõuet tuleb käsitada kui elatise saamise nõuet kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad avaldasid 28.01.2025 kohtuistungil, et nõuavad elatist kuni 31.03.2025. Seega on hagejad oma nõude ulatust muutnud. Kohtu hinnangul on hagejad oma nõuet vähendanud TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes ning tegemist ei ole hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 järgi. Kohus leiab, et hagejad on hagi tagasi võtnud osas, milles nad nõudsid kostjalt elatist ajavahemikul 01.04.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tuginedes TsMS § 423 lg 1 p-le 2, § 424 lg-tele 1 ja 2 ning § 425 lg-le 1, jätab kohus elatise hagi läbi vaatamata osas, milles nõutakse elatise tasumist alates 01.04.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
10.TsMS § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja võttis elatise hagi õigeks 22.09.2022 ning 28.01.2025 istungil, õigeksvõtmine on protokollitud. Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus rahuldab hagi kostja õigeksvõtu alusel kõigi hagejate osas elatise nõudes, mis puudutab ajavahemikku hagi esitamisest 02.08.2022 kuni 31.03.2025.
11.Tulenevalt perekonnaseaduse §-st 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni
ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuvas osas ei ole hagejad haginõuet muutnud. Hagejate seaduslik esindaja avaldas 22.09.2022 istungil, et viimase aasta jooksul ei ole ta laste isalt elatist küsinud. Seda asjaolu arvestades peab kohus põhjendatuks jätta elatise hagi tagasiulatuvas osas rahuldamata. Kohus arvestab ka Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. B
Hooldusõiguse muutmise avalduste lahendamine
12.PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 118 lg 1 sätestab, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemate ühine hooldusõigus PKS § 116 lg 2, § 124 lg 1 ja § 118 lg 1 järgi säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama (3-2-1-45-11, p 20). Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.
13.Mõlemal ühist hooldusõigust omaval vanemal on PKS § 137 lg-st 1 tulenevalt õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle, kui vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
14.Vanemate lahuselu korral võivad vanemad ühise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt säilitada ning kohus võib anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse üksnes osaliselt, s.o osas, milles vanemad ei suuda ühist hooldusõigust üksmeeles lapse huvides teostada. Ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem
otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.
15.PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki perekonnaseaduse 10. peatükis „Vanema õigused ja kohustused“ reguleeritud asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õigust ja heaolu tagamise põhimõtteid sätestab lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlustest. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel.
16.Kohus tuvastas, et E.B-l ja F.J-il on nende ühiste laste C.D , D.V ja Z.P suhtes ühine hooldusõigus. Vanemate kooselu lõppes augustis 2019, sellest ajast saadik elavad lapsed koos emaga. Mõlemad vanemad taotlevad ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist kõigi laste suhtes ning üleandmist teisele vanemale. F.J taotleb hooldusõiguse lõpetamist ja talle üleandmist laste elu- ja viibimiskoha määramise küsimuses, E.B laste elu- ja viibimiskoha, hariduse, huvihariduse ja tervise küsimustes.
17.TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Riigikohus on selgitanud hooldusõiguse vaidluses, et kohtul tuleb hinnata, mille üle vanemad tegelikult vaidlevad, ning selgitada, missugune elukorraldus oleks kõiki asjaolusid arvestades lapse huvides, mitte lähtuda pelgalt taotluste sõnastusest (2-20-1708, p 20).
18.F.J-i avaldusest järeldab kohus, et laste isa soovib saada ainuhooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha määramiseks sisuliselt seetõttu, et F.J-i arvates võõrandab E.B lapsi temast ning isa ja laste suhtlus on laste ema tegevuse tõttu takistatud. Kohtule ei ole avaldatud ega ei nähtu uuritust, et lapsevanematel oleks olnud tegelikke lahkarvamusi laste elukoha osas. Lapsed jäid pärast vanemate lahkuminekut elama E.B juurde ning lapsed peavad ema elukohta oma koduks. E.B elukohta on F.J aktsepteerinud laste elukohana.
19.E.B on 20.11.2024 ärakuulamisel avaldanud, et ta ei saa laste isaga asju kooskõlastada, tema kirjadele ei vastata ning ta ei ole alati kindel, et isa puhul on esikohal laste huvid. Erimeelsusi on olnud huvihariduse osas, samuti on F.J ette heitnud seda, kus E.B lastega elab. Pärast laste isast lahkuminekut on laste elukoha, hariduse, huvihariduse ja tervise valdkondades võtnud vastu otsuseid E.B. Samas on isa teinud etteheiteid, nt Z.P lauluringi osas 2022. aasta novembrist 2023. aasta aprillini. Ka ei olnud D.V pärast isaga suusareisi 2024. jaanuaris huvitatud enam muusikakoolist, vaid suusatamisest. Isa ei ole muusikakoolis käimist toetanud. E.B avaldas, et ta ei soovi, et Z.P läheks XXX , vaid ema sooviks ta panna XXX või XXX . Isa ei ole alati laste haigusseisunditega nõus olnud. 28.01.2025 istungil avaldas E.B, et vanemad ei suhtle omavahel, mistõttu ei ole võimalik ühist hooldusõigust teostada. Laste isa ei lepi emaga kokku laste üleandmises, räägib otse lastega.
20.Kohtu hinnangul ei nähtu E.B avaldatust, et lapsevanemad vaidleksid ühegi lapse osas mingite konkreetsete hooldusõiguse küsimuste üle, sh ei vaielda laste elukoha, hariduse, huvihariduse ega tervise küsimustes. Asjaolu, et teatud küsimustes on olnud F.J hooldusõigusega seonduvates küsimustes teistsugusel arvamusel kui E.B, ei ole hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Kohus nõustub laste esindajaga selles, et F.J on
pärast kooselu lõppemist E.B-ga sisuliselt loobunud oma hooldusõiguse teostamisest. Laste hooldusõiguse küsimusi on faktiliselt teostanud üksnes E.B ning F.J on sellist olukorda vaikivalt aktsepteerinud. Kohus märgib, et F.J ei ole menetluses väitnud, et E.B oleks teinud hooldusõiguse teostamisel laste huvidega vastuolus olevaid või nende huvidega mittearvestavaid otsuseid.
21.Menetluses esitatud kirjalikest ja suulistest seisukohtadest järeldab kohus, et peamiseks ja olulisimaks vaidlusküsimuseks on nii enne kohtumenetlust kui kohtumenetluse ajal läbivalt olnud isa ja laste suhtluse korraldamine, kuid mitte hooldusõigusega seonduvad küsimused.
22.Kohus leiab, et kuivõrd vanematevaheline konflikt tuleneb kohtu hinnangul esmajoones asjaolust, et nad ei ole suutnud omavahel kokku leppida lastega suhtlemise korda, ei lahendaks laste elu- ja viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selles osas teisele vanemale ainuhooldusõiguse andmine tegelikku probleemi. Kohus märgib, et arvestades PKS § 143 lg-s 1 sätestatuga, ei lahendaks hooldusõiguse muutmine suhtlusõigusega seonduvaid konflikte.
23.Riigikohus asus lahendi nr 2-16-5794/104 p-s 22.2 seisukohale, et vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid (PKS §-d 123 ja 137). Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna ja lapse puhul.
24.Kohtu hinnangul pole ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine põhjendatud mitte ühegi lapse osas ega mitte üheski vanemate taotletud valdkonnas. Kohus on tuvastanud, et alates vanemate kooselu lõppemisest 2019. aastal on lapsed elanud püsivalt ema juures. Lapsed soovivad, et see nii ka jätkuks, s.o lastele praegune elukorraldus sobib. Ka on kohus tuvastanud, et isa ja laste suhtlemine on olnud ebaregulaarne, muuhulgas tingitud vanemate võimetusest üksteisega suhtluskorra osas kokku leppida, samas ka tingitud asjaolust, et isa on töötanud pikki perioode väljaspool Eestit. Laste hooldusõiguse küsimustes on teinud otsuseid isa passiivsuse tõttu laste ema. Kohtule ei ole esitatud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et E.B oleks teinud lastele kahjulikke otsustusi.
25.Vanemate elamistingimustega seonduvalt märgib kohus järgmist. F.J elab avalduse kohaselt varasemalt laste koduks olnud eramus, kus on olemas kõik lastele eluks vajalik ning ruumi kõigile lastele. E.B elukoht koos lastega oli menetluse jooksul 2-toaline korter. Kohus veendus laste ärakuulamise läbiviimisel 28.11.2024, et lastel on vaatamata väiksemale kasutatavale ruumile võrreldes isa elukohaga olemas kõik kasvatamiseks ja arenguks vajalikud tingimused. Asjas toimunud viimasel istungil 28.01.2025 avaldas E.B, et on asunud lastega elama teise korterisse, mis on 4-toaline ning elamistingimused on oluliselt paremad kui eelmises elukohas. Vanematel lastel on oma tuba. Kohus ei kahtle, et mõlemad vanemad on võimelised tagama lastele vajalikud elamistingimused ning mõlemal vanemal on olemas majanduslik valmisolek laste kasvatamiseks.
26.Ei kohaliku omavalitsuse ega laste esindaja ei ole toonud laste ärakuulamise järel välja, et laste käitumises ja räägitus avalduksid võimalikud võõrandamise ilmingud. Seda ei tajunud laste ärakuulamisel ka kohtunik. On ilmne, et vanematevaheline konflikt mõjutab lapsi negatiivselt, samas ei ole kohtul põhjust arvata, et E.B võõrandaks lapsi isast. Laste seisukohad olid selged, loogilised ja põhjendatud. Kohus ei tajunud, et tegemist oleks E.B seisukohtadega, mida lapsi on õpetatud rääkima.
27.Kohus leiab, et mõlemad vanemad on hingeliselt seotud kõigi lastega. Kuigi lapsed on isaga pärast vanemate lahkuminekut viibinud koos ebaregulaarselt, sh on suhtluses olnud
pikki pause, soovivad lapsed isaga rohkem suhelda. Kohus nõustub laste esindajaga ning leiab, et laste huvides ei ole mitte muudatused hooldusõiguses, vaid tsiviilasja lahendamisel on esmase tähtsusega isa ja laste suhet võimalikult suurel määral toetava suhtluskorra määramise küsimus.
28.Olukorras, kus vanemate vahel üheski hooldusõiguslikus küsimuses tegelikult praegu vaidlust ei ole ning hooldusõiguse lõpetamine ei vasta laste huvidele, oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine ennatlik. Kohus selgitab ka, et asja lahendades peab arvestama hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda. Asjaolude muutudes saab vanem hooldusõiguse küsimuses vajaduse korral uuesti kohtusse pöörduda (2-20-1708, p 21).
29.Kohus jätab nii F.J-i kui E.B avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks eeltoodud põhjendustel rahuldamata. C
Suhtluskorra kindlaksmääramine
30.Kuivõrd kohus ei rahulda kummagi lapsevanema avaldust hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste elukoht on ja jääb E.B juurde, määrab kohus kindlaks lahuselava vanema F.J-i suhtluskorra lastega.
31.PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Riigikohus on selgitanud, et vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord.
32.F.J taotles 28.01.2025 kohtuistungil suhtluskorra avalduse lahendamisel mitte lähtuda varasemast menetlusse võetud avaldusest, vaid istungil esitatud suhtluskorra kompromissis toodud tingimustest. Kohus arutas istungil lapsevanematega ja laste esindajaga F.J-i ettepanekuid, kuid täies ulatuses kompromissile ei jõutud. Kohus käsitab lahendi tegemisel F.J-i avaldusena 28.01.2025 esitatud suhtluskorda (dtl 339340), arvestades kohtuistungil vanemate poolt väljendatud seisukohti suhtluskorra tingimuste osas, milles vanematel erimeelsused puuduvad. See on asjakohane ka seetõttu, et eelnevalt mõjutas F.J-i avaldust ja lastega suhtlemist F.J-i sage välismaal viibimine. 28.01.2025 istungil avaldas F.J , et tema projektid välismaal on lõppenud. Seega on isa ja laste suhtlemist seni olulisel määral mõjutanud asjaolu käesolevaks ajaks ära langenud ning pole põhjendatud varasemast avaldusest lähtumine.
33.F.J taotleb järgnevat:
1.C.D viibib F.J-iga pühapäevani.
iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala reedest sama nädala
2.D.V viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda täisnädala reedeni, s.o järjest 14 päeva.
3.Perioodil 01.02.2025–31.05.2025 viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni teise täisnädala teisipäevani ning teise täisnädala reedest
kolmanda täisnädala teisipäevani. E.B viib Z.P kalendrikuu esimese ja teise täisnädala reede hommikul lastehoidu. F.J võtab Z.P esimese ja teise täisnädala reede õhtupoolikul lastehoiust ning viib lapse nädalale vahetult järgneval teisipäeval lastehoidu, kust E.B lapse teisipäeva õhtupoolikul võtab. Juhul kui Z.P ei viibi kalendrikuu esimese või teise nädala reedel lastehoius, võtab F.J Z.P samal päeval kell 18 Z.P elukohast.
4.Suvekuudel alates 01.06.2025 viibib Z.P F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda täisnädala teisipäevani, s.o järjest 10 päeva. Kooliajal esimesel aastal sama, mis sellel kevadel. Alates vanusest 8 sama graafik, mis D.V-l.
5.C.D, D.V ja Z.P viibivad jõulupühadest 23-24. detsember detsember F.J-iga .
E.B-ga
ning 25-27.
34.E.B leidis 20.11.2024 ärakuulamisel, et ta ei näe võimalust C. ja D.V puhul suhtlusgraafiku koostamiseks. E.B sõnul on suhtlusgraafik võimalik ainult Z.P puhul. C. osas avaldas E.B, et C.D on öelnud, et kui ta näeb isa harva, on see okei. Samas on isa perre sündinud kevadel laps, kellega C.D ja ka Z.P tahaks kohtuda. D.V osas avaldas E.B, et D.V tahab ise valida, millal ta isa juures käib. Ta ei taha kindlat graafikut. Isa ei pruugi 2-nädalase perioodi jooksul kodus olla. On aegu, mil D.V on viidud sel ajal vanavanemate juurde. Kui isa oleks 2 nädalat kodus, on ta terve päev tööga hõivatud ja tal on lapse jaoks aega ainult hilisõhtul. Kui isa oleks kodus määratud 2 nädala jooksul ja D.V-l on õppimine korras, siis oleks ema nõus. Z.P osas avaldas E.B, et Z.P ei ole pärast 2024. aasta aprilli isaga kokku saanud. Tal ei ole isaga sidet tekkinud. Pärast aprilli oli Z.P käitumine muutunud, ta oli ebakindel ja tahtis pidevalt mul käest kinni hoida. Nüüd, kui Z.P isaga kohtunud ei ole, on selline käitumine taandunud. Kõik lapsed käivad terapeudi juures. E.B isa ettepanekut hetkel ei toeta. Ema ettepanek on, et Z.P on isaga igal teisel nädalavahetusel kas reede õhtust, mil isa võtab Z.P lasteaiast või laupäeva hommikust kuni esmaspäevani, mil isa viib Z.P lasteaeda. 28.01.2025 istungil avaldas E.B täiendavalt, et C.D võib ise otsustada, kui palju ta isaga suhtleb ja isal külas käib. Isal on võimalik anda C. le teada, et ta teda enda juurde ootab, ka eraldi, selleks ei pea olema suhtluskord. Praeguseks tahab D.V ise otsustada. Talle on oluline selgus, et millal ta isa juurde läheb. Ta peab ette teadma. E.B ei ole F.J-i projektiga nõus, see on vastuolus D.V enda sooviga. D.V-l peab olema võimalik isa juurest varem ära tulla. Z.P osas võiks olla 2 kuud üleminekuperiood, kus laps on päevasel ajal ühe nädalapäeva isaga. Pärast üleminekuperioodi võiks Z.P olla isa juures lühemat aega – reede õhtust või laupäeva hommikust esmaspäevani. Suve kohta ei ole piisavalt asjaolusid, mille alusel määrata Z.P-le suhtluskord. Z.P-l võiks olla suvel kaks pikka nädalavahetust kuus. Isa võib teha oma suvepuhkuse ajal emale ettepaneku, et Z.P oleks pikemalt. Jõulude osas kuupäevad sobivad, ettepanek on, et suhtluskord vahelduks jõulude osas aastate kaupa.
35.Kohus arvestab suhtluskorra määramisel Tartu LV 11.03.2024 seisukohti, millest nähtub järgmine. Vestlustest Z.P ja D.V-ga selgus, et mõlemad lapsed igatsevad isa järele ja soovivad tema juures viibida. Z.P oli kohtumise ajal jutukas, rõõmsameelne, julge ja avatud hoiakuga, kuid D.V seevastu kinnine ja pigem hoidus arvamuse avaldamisest. Siiski nentis D.V, et on praeguse elukorraldusega rahul, kuna vanemate vahel pole enam tülisid.
D.V peab oluliseks, et isa vähemalt nädala enne Eestisse tulekut ette teatab, et vältida ootamatusi suhtlemiskorra kokkuleppimisel ja isa juures viibimisel. Stabiilne elukorraldus ja etteplaneeritud tegevused võimaldavad paremini toime tulla aja planeerimisega koolikohustuste täitmisel ja huvialadega tegelemisel. Lisaks ütles D.V, et teda häirib, kui isa vanemat õde või ema halvustab ning nende tegemiste kohta huvi tunneb. C.D hinnangul on isa veidi manipuleeriv ja enda arvamuste osas survestav, mistõttu ta isaga suhtlemisest puudust ei tunne. Murede ja probleemide korral saab ta ema poole pöörduda, kes talle alati toeks on olnud. C.D nentis, et õpitulemused on tal väga head, positiivsed tulemused peaasjalikult reaalainetes, mistõttu osaleb sageli keemia, füüsika ja matemaatika olümpiaadidel. Huvialadeks on jalgpall, parkuur, lugemine, male. Tulevikus soovib C.D enda eriala valiku siduda IT-valdkonnaga. Laps nentis, et on valmis teraapias käima isaga parema suhte taastamise nimel, kuid mitte koos isaga, vaid eraldi.
36.Ka arvestab kohus laste arvamusega 28.11.2024 ärakuulamisel. D.V avaldas, et oli kuu aega isa juures, tuli koju eelmine pühapäev (24.11.2024). Enamuse aja oli isa kodus, viimasel nädalal oli välismaal. Isa elab koos elukaaslase ja väikevennaga. Isa elab majas, D.V-l oma tuba, sisustatud. Käib XXX , mis on isa elukohale lähedal. Isa juures tegid koos nt aiatöid, muidu midagi erilist koos ei tee. Isaga saab hästi läbi, mõnikord on erinevad arvamused, aga saavad nendest rääkida. Tahab, et kui on ema juures, siis isa helistaks ja kirjutaks talle rohkem. Ka tahab, et isa ei paneks teda suure pinge alla – näiteks toob, et järgmise aasta suusareisiga seonduvalt isa seab rangeid tingimusi õppetulemuste osas, mis tekitavad temas pinget. Isa ettepanek suhtluskorra osas talle ei sobi, tahab ise valida, kaua saab olla isa ja ema juures. Parem sobiks selline kord, kus ta on 1 nädal isa ja 3 nädalat ema juures. Põhiosa ajast tahaks olla kodus, st ema juures, aga pole midagi ka isa juures olemise vastu. Etteantud aegu ei taha, tahab läbi arutada ajad enne. D.V avaldas ka, et ta tahab, et isa oleks kodus, kui tema on isa juures. Õppimisega on praegu parem kui aasta alguses. Isa käest pole õppimiseks abi küsinud, ka ema käest ei küsi. Küsib sõprade, klassikaaslaste ja õe käest. C.D avaldas, et ta ei taha ettemääratud aegasid. Isa juures käiks pigem suvel. Viimati suhtles isaga sünnipäeval 14.11, kui isa helistas. Muidu ei ole talvest suusareisi ajast saadik helistanud ega kirjutanud. Siis suhtlesidki viimati. Isa ettepanek 2 nädalavahetust kuus ei sobi. Isa võiks ise ühendust võtta ja kutsuda, et saaksid arutada, kas ja millal saab minna. Z.P rääkis kohtunikule, et said isaga kokku kevadel ja suvel, käisid vanaema ja vanaisa juures. Küpsetasid pannkooke. Kui isa kutsub enda juurde, siis läheb.
37.Samuti arvestab kohus laste esindaja seisukohtadega. C.D osas avaldas Eve Laine 02.03.2025 seisukohas, et C. seisukohad isaga suhtlemise osas on mõnevõrra muutunud. Varem on C.D väitnud, et ta soovib küll isaga kohtuda, kuid sobiv kohtumise aeg ja kestus peaks jääma C. enda otsustada. C.D on varem isale ette heitnud liigset survestamist kohtumiste osas (nt käeoleva aasta veebruari suusareisil osalemise küsimuses). Nüüd väljendas C.D tõrjutust, arvates, et isa on teda suhtlemisest kõrvale jätnud. Nii tõi C.D välja, et ta on põhimõtteliselt nõus isaga suhtlema, kuid isa ei ole talle ühtegi ettepanekut kohtumiseks teinud, samuti ei ole C.D isale konkreetset soovi kohtumiseks avaldanud. C.D ei mäletanud, millal ta isaga viimati kohtus. Hiljem C. le meenus, et jõule saatis isa C. le sõnumi ja kutsus jõulude ajal koos sõitma vanavanemate juurde. C.D tänas vastusõnumiga kutse eest, kuid keeldus. C.D tõi välja, et tahaks väga
oma väikest poolvenda näha. Samuti ta sooviks, et isa teda nt Munakale kaasa kutsuks, nagu ta on kutsunud D.V-d. C.D märkis ka seda, et isaga kohtumise aeg peaks talle olema 1-2 nädalat ette teada, et tal oleks võimalik seda oma plaanidega kooskõlla viia. C.D on menetluse vältel korduvalt avaldanud, et ta on põhimõtteliselt nõus isaga suhtlema ja/või kohtuma, kuid suhtlemine peaks toimuma nii, nagu ta ise soovib. Tänaseks on välja kujunenud olukord, kus kommunikatsioon isa ja C. vahel täielikult puudub ning C.D tunneb ennast isa poolt tõrjutuna. Isa ettepanek, et C.D viibiks isa juures iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala reedest pühapäevani, on osaliselt kooskõlas C. poolt viimasel vestlusel avaldatud sooviga teada kohtumise ajast 1-2 nädalat ette. F.J on avaldanud valmisolekut paindlikkuseks kohtumiste kestuse osas. Eeltoodut arvestades laste esindaja muudab oma varasemat seisukohta ja leiab, et C. ja isa suhtlemise järjepidevuse säilitamise huvides tuleks suhtluskord kindlaks määrata selliselt, et C.D viibiks isa juures iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala nädalavahetusel talle sobival ajal vähemalt 3 tundi. D.V osas avaldas laste esindaja, et D.V oli vestluses kinnisem ja tema olekus võis märgata mõningast tüdimust, kuid kontakt oli siiski saavutatav. D.V avaldas, et on 14aastane ja õpib XXX . Õpitulemused on keskmised, on nii „kolmesid“ (matemaatika), „neljasid“ kui ka viisi“ (kehaline kasvatus). Koolivälisel ajal käib XXX klubis jalgpallitrennis ja õpib muusikakoolis trompetit. Eeloleval nädalavahetusel on tulemas kontsert, kus ta esineb. 12.-22.02.2024. käis D.V koos isaga Ausatrias suusareisil, millega jäi väga rahule. Pärast reisi on isaga suhelnud telefoni teel. Isaga suhtlemist näeks D.V sellisena, et ta viibib iga paari kuu tagant kuu aega järjest isa juures ja täpsema aja saaks D.V ise määrata. Põhiline elukoht peaks olema ema juures. Kohtumiste vahelisel ajal toimuks suhtlus telefoni teel. Nii isa kui ka ema juures on D.V-l oma tuba. Isa juures elamise eeliseks peab D.V kooli lähedust. Ema juurest sõidab ta kooli nr XXX bussiga, mille peatus on kodu lähedal ja koolile lähim peatus on Kaare peatus. Ema elukoha eelistena tõi D.V välja suuremat turvalisust ning seda, et tema toas on olemas püsiv WIFI-ühendus. Isa juures peab WIFI-ühenduse looma läbi mobiiltelefoni ja see tühjendab telefoni akut väga kiiresti. Suhteid isa uue elukaaslasega pidas D.V heaks. D.V soov ja valmisolek isaga suhtlemiseks on lastest kõige suurem ja ta on ka faktiliselt isa juures kõige rohkem viibinud. Laste esindaja ei näe takistusi suhtluskorra määramiseks isa ettepanekus taotletud viisil. Kuigi D.V on esindajale avaldanud, et tema sooviks isa juures viibida XXX -2 kuu tagant terve kuu järjest, tagab isa ettepanekus märgitud suhtluskord isa ja poja suhtlemise järjepidevuse laste esindaja hinnangul paremini. Lapse soove arvestades võib D.V isa juures ka kauem viibida, kui vanemad sellega nõustuvad. Z.P osas avaldas laste esindaja, et kontakt Z.P-ga oli hea. Lapse esialgne kohmetus kadus kiiresti ja ta vastas esindaja küsimustele julgelt ja ladusalt. Z.P avaldas, et ta on 6-aastane ja käib lasteaias, mis asub XXX tänaval. Lähedal, XXX tänaval asub kool, kus õpib C.D. Suvel saab Z.P 7-aastaseks ja läheb sügisel kooli, arvatavasti XXX , kus õpib ka D.V. Praegu ei oska koolimineku kohta midagi arvata. Isa juures on käinud laupäeviti, viimati möödunud laupäeval (22.02.2025). Meeldib isa juures käia. Oli kurb, kui pidi isa juurest laupäeva õhtul ära tulema, sest oleks soovinud ka ööseks jääda, kuid ema on öelnud, et enne tuleb isa juures käimisega harjuda. Isa juures on Z.P-l oma voodi ja mänguasjad ning armas väike poolvend R. . R. i vanust ei tea. R. ei kõnni veel ja roomab ning sülle võttes on üsna raske. Z.P-le meeldib R. iga mängida. R. i ema P. on tore ja meeldib Z.P-le. P. ga koos küpsetati laupäeval pannkooke. Kui Z.P-l oli köha, siis tegi P. talle auru. Igatseb C.D ja ootab teda reisilt tagasi, sest tahab teda väga kallistada.
Z.P avaldas esindajale viimasel vestlusel suurt ja siirast soovi isa juures käia ja seal ka ööbida. Vanemad nõustusid 28.0XXX .2025 kohtuistungil sellega, et Z.P viibib alates 22.02.2025 kaheksal järjestikusel laupäeval (nn üleminekuperiood) isaga kella XXX XXX -st kuni kella 20.30-ni, kusjuures isa võtab lapse ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta. Esindaja ei näe takistusi, et üleminekuperioodi möödumisel Z.P kohtub isaga vastavalt F.J-i poolt 28.0XXX .2025 kohtuistungil esitatud ettepanekule. Kohtu seisukoht suhtluskorra kindlaksmääramisel
38.C.D osas märgib kohus, et tegemist on lahendi tegemisel ajal XXX 6-aastase noorega, kes on isaga viimastel aastatel kohtunud üksnes vähestel kordadel. Suhtlus on olnud napp ka kohtumiste väliselt, seda üksikute helistamiste või sõnumite kaudu. C.D on tunnetanud isaga suheldes isapoolset survestamist, mis on lapses tekitanud tõrksust. Samas ei keeldu C.D isaga lävimast, kuid soovib seda teha pigem enda tingimustel, mitte ettemääratud aegadel. C.D ootab, et isa oleks aktiivsem ja võtaks temaga ise ühendust. Praeguseks on kujunenud välja olukord, kus suhtlus isa ja tütre vahel on pea täielikult katkenud ning seda F.J-ist endast tulenevalt. Kohus ei ole tuvastanud, et E.B oleks teinud isa ja tütre suhtlemisel takistusi. Kohus rõhutab, et lapsevanemad peavad tegema jõupingutusi selleks, et taastada F.J-i ja C.D suhet. Kohus ei pea mõistlikuks jätta suhtluskorda täielikult määrata, kuivõrd selle tagajärjeks võib olla suhtluse täielik katkemine ja lapse edasine võõrdumine isast. Ka ei pea kohus mõistlikuks jätta suhtluse toimumine sõltuvaks F.J-i aktiivsusest kontakti otsimiseks tütrega, kuivõrd ka see ei ole seni toiminud. Samuti ei ole põhjendatud suhtluskorra lahendamine viisil, kus C. le jäetakse endale vabad käed isaga kohtumiste aja ja kestuse üle otsustamiseks. Kohus selgitab, et laps ei pea vastutama suhtluse korraldamise eest oma vanemaga. Kohus leiab eeltoodu alusel, et F.J-i ja C.D suhtluskord tuleb kindlaks määrata selliselt, et C.D viibib isa juures iga kalendrikuu esimese ja teise täisnädala nädalavahetusel talle sobival ajal vähemalt 3 tundi. Selliselt on arvestatud C.D sooviga teada kohtumiste ajast XXX -2 nädalat ette ning F.J-i 28.0XXX .2025 istungil avaldatud valmisolekuga paindlikkuseks kohtumiste kestuse osas. Sellisel viisil suhtluskorra määramisel soovib kohus vältida isa ja lapse kontakti täielikku katkemist. Tegemist on minimaalse ajaga, mil C.D võiks isa juures olla ning C. l on võimalik valida kohtu määratud piirides nii kohtumise päeva kui kellaaega, et ta saaks teha ka muid plaane nädalavahetuseks. Kohtu määratav kord ei tähenda, et C.D ei võiks isa juures olla pikemat aega kui 3 tundi või mingitel muudel päevadel.
39.D.V osas märgib kohus, et D.V on isaga viimastel aastatel kõige enam suhelnud, sh viibinud isa juures pikki perioode järjest (viimati kuu aega). D.V-l ei ole vastumeelsust isaga suhelda ning ta läheb isa juurde hea meelega. Samas on talle oluline saada selgust, millal ta isa juures viibib, s.o kohtumised peaksid olema varakult ette planeeritud. Ka peab D.V oluliseks, et isal oleks aega temaga tegeleda ajal, mil ta on isa juures. Lisaks peaks D.V-l olema võimalik tulla isa juurest määratud ajast varem ära. Kuigi D.V on soovinud, et konkreetseid isa juures viibimise aegu ei määrataks, ei pea kohus seda lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kohus peab D.V puhul oluliseks tagada isa ja poja järjepidev suhtlus ning selleks on otstarbekas määrata konkreetsed ja nii vanematele kui lapsele varakult ette teadaolevad kohtumiste ajad. Kohus määrab eeltoodud kaalutlustel, et D.V viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda täisnädala reedeni, s.o järjest XXX 4 päeva. Kohus
leiab, et sellisel viisil on tagatud isa ja poja suhtluse järjepidevus. Juhul, kui D.V soovib, peab ta saama varem isa juurest ära tulla. Samuti võib D.V vanemate nõusolekul olla isa juures ka kauem kui määratav XXX 4 päeva järjest.
40.Z.P osas tuvastas kohus, et 28.0XXX .2025 kohtuistungi seisuga ei olnud laps isaga kohtunud 8 kuu jooksul, samas on lapse suhe isaga olnud eelnevalt lähedane ja hea. Lapsevanemad saavutasid istungil kokkuleppe, mille kohaselt kehtib Z.P ja F.J-i kohtumistel kahekuine üleminekuperiood, kus laps on ühe laupäeva nädalas isaga päevasel ajal. Esimene laupäev lapsega kohtumiseks lepiti kokku 0XXX .02.2025 ning üleminekuperioodi algus 22. veebruarist 2025, kokku kaheksa laupäeva järjest. Pärast üleminekuperioodi lõppemist kohalduva suhtluskorra osas kokkulepet ei saavutatud. Viimasel vestlusel on Z.P avaldanud esindajale soovi isa juures käia ja seal ka ööbida. Isa juures on laps käinud laupäeviti, viimati 22.02.2025. Z.P-le meeldib isa juures käia ning ta oli kurb, kui pidi isa juurest laupäeva õhtul ära tulema, sest oleks soovinud ka ööseks jääda. Kohus järeldab esindaja seisukohast, et istungil kokkulepitud laupäevased kohtumised on ka tegelikult toimunud ning Z.P sooviks isaga rohkem koos olla. Arvestades vanemate kokkuleppega, määrab kohus F.J-i ja Z.P suhtluse kindlaks selliselt, et Z.P viibib F.J-iga laupäeviti päevasel ajal kuni XXX 2.04.2025 (kaasa arvatud). Isa võtab lapse ema juurest hommikul kl XXX XXX ja toob tagasi õhtu hiljemalt kl 20.30. Sellise üleminekuperioodi eesmärk on tagada lapsele regulaarne isa juures käimise võimalus ning lapse ja isa järjepidev suhtlus.
41.Pärast üleminekuperioodi lõppemist tuleb suhtluskord kohtu hinnangul määrata vastavalt F.J-i 28.0XXX .2025 ettepanekule. Lapsel on isaga juba praeguseks kujunenud hea ja hooliv suhe, mida üleminekuperioodi regulaarsed kohtumised üksnes tugevdavad. Kohtumiste ajalist mahtu tuleb järk-järgult suurendada, sh selliselt, et laps ka ööbib isa juures. Kohus määrab, et alates XXX 4.04.2025 viibib isaga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni teise täisnädala teisipäevani ning teise täisnädala reedest kolmanda täisnädala teisipäevani. E.B viib Z.P kalendrikuu esimese ja teise täisnädala reede hommikul lasteaeda. F.J võtab Z.P esimese ja teise täisnädala reede õhtupoolikul lasteaeda ning viib lapse nädalale vahetult järgneval teisipäeval lasteaeda, kust E.B lapse teisipäeva õhtupoolikul võtab. Juhul, kui Z.P ei viibi kalendrikuu esimese või teise nädala reedel lasteaias, võtab F.J Z.P samal päeval kell XXX 8 Z.P elukohast. Kohus selgitab, et selline suhtluskord võimaldab isa kaasata lapse nädalasisesse rutiini selliselt, et isa viib ja toob lapse lasteaeda. Lapse üleandmine toimub lasteaia kaudu, mis vähendab vajadust lapsevanemate omavaheliseks kohtumiseks olukorras, kus nende suhted ei ole head.
42.Suvekuude osas, s.o alates 0XXX . juunist kuni 3XXX . augustini leiab kohus, et Z.P suhtes F.J-i taotletud suhtluskord on põhjendatud. Kuivõrd 2025. aasta XXX . juuniks on juba möödunud üleminekuperiood ning sellele järgnenud suurenenud mahus kohtumised, on Z.P eeldatavalt kohanenud isa juures viibimisega piisavalt selleks, et suvekuude kohtumiste aega pikendada kuni XXX 0 järjestikuse päevani. Isa peab lapsele tagama võimaluse tulla koju ema juurde, kui laps seda soovib.
43.Eeldatavalt läheb Z.P 2025. aasta sügisest kooli. Kohus määrab, et alates 0XXX .09.2025 kuni 3XXX .05.2026 kehtib Z.P osas sama suhtluskord, mis sama aasta kevadel. Suvekuude osas kehtib jätkuvalt eelnevalt määratu, s.o Z.P on suvel kuni XXX 0 päeva korraga isa juures. Alates 0XXX .09.2026 kohaldub Z.P suhtes sama suhtluskord, mis D.V-l , s.o Z.P viibib F.J-iga iga kalendrikuu esimese täisnädala reedest kuni kolmanda
täisnädala reedeni. Kui Z.P soovib määratud ajast varem minna koju, peab F.J seda võimaldama. Vanemate nõusolekul võib Z.P viibida F.J-i juures määratud ajast pikemalt.
44.F.J on taotlenud ka jõulude osas suhtluskorra määramist ning täiendanud ettepanekut 28.0XXX .2025 istungil. Kohus peab pakutud korda mõistlikuks, arvestades E.B istungil avaldatud sooviga, mille kohaselt jõulude osas vahelduks suhtluskord aastate kaupa. Kohus määrab, et C.D, D.V ja Z.P viibivad paaritu arvuga aastatel 22-24. detsembril E.Bga ning 25-27. detsembril F.J-iga . Paarisarvuga aastatel vastupidi. O.Y osas ei ole lapsevanemad ettepanekuid teinud ning kohus ei pea vajalikuks seda reguleerida. D
Taotluste lahendamine
45.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.
46.E.B esitas XXX 5.02.2024 taotluse kohustada laste isa osalema vanemluskoolitusel Gordoni perekooli suhtlemiskoolitusel. Samuti esitas E.B taotluse teha laste isale ettepanek taastada side lapse C.D-ga koostöös terapeut M. S. ga. F.J vaidleb taotlusele kohustada teda osalema Gordoni perekooli suhtlemiskoolitusel vastu. Gordoni perekooli suhtlustreening on suunatud eelkõige väikelaste kasvatamist ning probleemsete laste käitumist käsitlevatele teemadele. F.J-il puuduvad mured ja küsimused seoses laste kasvatamise ja peresuhetega. F.J vaidleb vastu ka ettepanekule taastada side C.D-ga koostöös terapeut M. S. ga. Suhte taastamine eeldab suhte katkemist, millist käesoleval juhul ei ole toimunud. Olukorras, kus E.B asub siiralt C.D-d isaga suhtlemisel toetama, st kiidab isaga suhtlemise heaks, puudub igasugune vajadus isa ja lapse suhet, milline on ka käesoleval ajal hea, taastada või sellesse sekkuda kolmanda isiku vahendusel. Laste esindaja ja Tartu LV toetavad taotlusi.
47.Kohus leiab, et lapsevanemad on näidanud üles 28.0XXX .2025 istungil koostöövalmidust, jõudes osades laste suhtluskorra küsimustes kokkuleppele. Vanemate erimeelsused suhtluskorda puudutavates küsimustes on kohtu hinnangul tingitud eelkõige vanemate erinevast maailmavaatest, mistõttu vanemlike oskuste arendamise programm ei oleks asjakohane meede erimeelsuste lahendamiseks. Kohus märgib, et juhul, kui edaspidi vajadus programmi suunamiseks siiski tekib, saab vanemaid sinna suunata kohalik omavalitsus. Kohus ei pea põhjendatuks taotlust F.J-i koolitusel osalemiseks kohustamiseks rahuldada. F.J-i väide, et tema suhe C. ei ole katkenud, ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega. Eelnevalt on kohus toonud välja, et C. suhtlus isaga on 28.0XXX .2025 istungi seisuga olnud pea täielikult lõppenud. Kohus selgitab F.J-ile , et tal tuleb endal olla aktiivne ning teha jõupingutusi selleks, et lapsega sidet taasluua, vajadusel ka terapeudi vahendusel. Kohus teeb F.J-ile ettepaneku taastada side C.D-ga koostöös terapeudiga. Juhul, kui C.D käib terapeut M. S. juures, tuleb F.J-il endal terapeudiga ühendust võtta nõustamise kokkuleppimiseks. E
Sunnivahendite määramine ja kohtu selgitused
48.Tulenevalt TsMS § 5621 lg-st 1 määrab kohus lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja
selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TsMS § 5621 lg 1 paneb kohtule kohustuse lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses suhtlemiskorra rikkumise korral rakendatavate sunnivahendite määramiseks ning täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 2 2 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korra selgitamiseks, mis ei sõltu sellest, kas menetlusosalised on või ei ole avaldanud tahet sunnivahendite rakendamiseks. Kohus on arutanud suhtluskorra määramist hagimenetluses tulenevalt TsMS § 550 lg-st
2.Kohtu hinnangul kohaldub TsMS § 5621 lg-s 1 sätestatu ka juhul, kui suhtlusõiguse asi lahendatakse hagimenetluses.
49.Kohus määrab, et käesoleva kohtuotsusega kindlaksmääratud suhtluskorra rikkumise korral võib kohtuotsuse täitmiseks viia läbi täitemenetluse. Kohus määrab TMS § 179 lg 2 alusel, et sunnivahendina võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida kohustatud isikut, kes takistab sundtäitmist. Kohus määrab TMS § 179 lg 2 2 alusel, et teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule teistkordse trahvi määramise asemel aresti TMS § 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Kohus ei anna praeguses vaidluse lahendamisel TsMS § 5621 lg 2 alusel luba suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõu rakendamiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 5621 lg 2 kohaselt lubab kohus suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõudu rakendada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemuseta või kui on põhjust eeldada, et see jääb tulemuseta, või kui on vaja lahend kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Kohus leiab, et trahv ja arest on sunnivahenditena piisavad, et mõjutada kohustatud isikut kohtumäärust täitma. Kohustatud isiku suhtes jõu kasutamine on äärmuslik abinõu, mis antud juhul ei ole õigustatud. Jõu kasutamine suhtluskorra tingimuste mittetäitmisel ei ole kohtu hinnangul reeglina lapse huvides, tekitades talle täiendavat stressi, negatiivseid emotsioone ning kokkuvõttes mõjudes lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele kahjustavalt. Kui kokkulepitud suhtluskord osutub eluliste asjaolude tõttu mittetäidetavaks, on võimalik suhtluskorra muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda.
50.Kohus selgitab TMS § 179 lõigete 2 ja 2 2 rakendamisega ka järgnevat. Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas teeb kohtutäitur täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks (TMS § 179 lg 1 ). TMS § 179 lg 2 sätestab, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. TMS § 179 lg 22 kohaselt võib teistkordse trahvi määramise asemel määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. TMS § 179 lõikest 2 ja 22 tuleneb seega, et nii trahvi (TMS § 179 lg 2) kui aresti (TMS § 179 lg 22, § 62) määramiseks tuleb kohtutäituril pöörduda kohtu poole. Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500
trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses (TMS § 179 lg 21 ). Karistusseadustiku § 47 lg 1 järgi on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on käesoleva määruse tegemise ajal 8 eurot. Trahviühiku suurus võib ajas muutuda, kui seadusandja otsustab karistusseadustiku vastavat sätet muuta. Aresti võib määrata kuni 30 päevaks (TMS § 62 lg 4) ning aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas või vanglas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt (TMS § 62 lg 6).
51.Lisaks eeltoodule võib vanematele olla oluline teada ka seda, et TMS § 179 lg 23 kohaselt kuulab kohus enne trahvi või aresti määramist vajaduse korral lapse ära ning TMS § 179 lg 3 järgi vajaduse korral võib kohtutäitur tõstatada lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ees küsimuse lapse ajutiseks paigutamiseks laste hoolekandeasutusse. F
Lahendi kehtivus ja täitmine
52.Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus tunnistab viidatud sätte alusel käesoleva kohtuotsuse viivitamata täidetavaks osas, milles kohus mõistis F.J-ilt välja elatise C.D , D.V ja Z.P ülalpidamiseks.
53.TsMS § 5621 lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev asja lahendav kohtuotsus kehtib ja kuulub suhtluskorra kindlaksmääramise osas täitmisele alates otsuse teatavakstegemisest isikutele, kelle kohta on otsus tehtud. E.B ja F.J on kohustatud otsusega kindlaksmääratud suhtluskorda täitma viivitamatult alates ajast, kui neile on otsus teatavaks tehtud, s.o nad on otsusega tutvunud. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg-st 1 tulenevalt võivad vanemad menetluse kuni lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
54.Hooldusõiguse osas kuulub kohtuotsus täitmisele alates otsuse jõustumisest tulenevalt TsMS § 550 lg 3 üldreeglist. G
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus
otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule. TsMS § 172 lg 3 teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Hagejad ja kostja taotlesid 28.01.2025 kohtuistungil menetluskulude jätmist poolte endi kanda, sh nii elatise nõude kui hooldusõiguse ja suhtluskorra nõude lahendamisel. TsMS § 164 lg 1 ja § 172 lg 1,2 ning lg 3 teise lause alusel jätab kohus laste esindamisega seotud kulud riigi kanda ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin Tartu Maakohtu kohtuotsusega.
kohtuotsus
jõustus
osaliselt
30.09.2025
Tartu
Ringkonnakohtu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.