XXXhagi korteriühistu XXXvastu üldkoosoleku otsuste tühistuse tuvastamiseks
Hagihind
mittevaraline nõue (3 500 eurot)
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin (isikukood 47708080254, Del Konsultatsioonid OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: Kristjan Aava (isikukood 37912290252, OÜ BLV Büroo, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXhagi korteriühistu XXXvastu üldkoosoleku otsuste tühistuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2.1.Jätta menetluskulud kostja kanda. 2.2.Määrata kindlaks XXX menetluskulu rahaline suurus ja mõista korteriühistult XXXvälja XXX kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 500 eurot. 2.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb korteriühistul XXX tasuda XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
2-15-3701 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.XXX(hageja) esitas 03.03.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse korteriühistu XXX(kostja) üldkoosoleku otsuste tühistuse tuvastamiseks. Hageja täiendas hagi 25.03.2015. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige. 21.08.2014 oli kokku kutsutud kostja liikmete korraline üldkoosolek järgmise päevakorraga: - 2013. majandusaasta aruande kinnitamine; - Revisjonikomisjoni aruanne; - Juhatuse aruanne; - 2014 aasta eelarve kinnitamine; - 2014 majandusplaani kinnitamine; - Remonditööde kinnitamine; - Valve-tuletõrje signalisatsiooni paigaldamine, tulekustuti ostmine ja tasumine; - Katuse remont; - Garaaži sissepääsutee panduse remont; - Võlgnikud, nõue esitamine - Üldelekter; - Juhatuse valimine; - Revisjoni komisjoni valimine; - Audiitorkontrolli läbiviimine, audiitori valimine ja kinnitamine; - Garaaziühistu XXX (XXX) poolt järgmised üldkasutatavate mitteeluruumide: Tallinna linn, XXX, üldpind on 47,40 m2 (reg. osa XXX), Tallinna linn, XXX, üldpind on 30,80 m2 (reg.osa XXX), ja Tallinna linn, XXX, üldpind on 33,90 m2 ( reg. osa XXX) tasuta vastuvõtmine oma omandisse; - Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete tasustamine. 21.08.2014 üldkoosolekut osalejate vähesuse tõttu ei toimunud. Kohale ilmus üksnes 16 liiget (543-st kostja liikmest). Kohalolijaid teavitati korduva üldkoosoleku toimumisest 04.09.2014. Korduva üldkoosoleku aja teade ilmnes ka esialgses koosoleku kokkukutsumise teates. 04.09.2014.a. toimus korduv üldkoosolek. Üldkoosolekul, millel osales 107 kostja liiget (543st kostja liikmest), võeti vastu otsused küsimustes, millised on kirjeldatud eelpool punktides 12
2-15-3701
3.Üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati ülejäänud küsimuste arutelu jätkata 18.09.2014 toimuval üldkoosolekul. 21.09.2014 toimus järjekordne kostja liikmete üldkoosolek. Nii sellele eelnevalt hagejale toimetatud kutse, kui üldkoosoleku protokolli kohaselt, oli tegemist nn korduva üldkoosoleku jätkamisega. Jätkukoosolekul osales 138 liiget (543-st kostja liikmest), võeti vastu otsused kõikides üldkoosoleku päevakorra punktide osas, mh kinnitati veelkordselt sellele eelneval, so 04.09.2014 toimund üldkoosolekul vastuvõetud otsused. Hageja peab kõiki otsuseid tühiseks, sest kostja ei ole hagejale edastanud KÜS § 15 lg 2 nimetatud dokumente vaatamata hageja mitmetele e-kirjadele. Rikutud on ka koosoleku kokkukutsumise korda, sest 04.09.2014, mil toimus korduv üldkoosolek, oli 14. päev teatamisest arvates ning seega pole toimunud 14-päevase etteteatamise tähtaja järgimist (nagu nõuab põhikiri). Hageja osales kõigil koosolekutel.
2.Kohus võttis 14.04.2015 määrusega hagi menetlusse.
3.Kostja 15.05.2015 vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja on enda nõude esitanud hilinenult, s.o KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes, mistõttu kostja palub aegumise kohaldamiseks teha vaheotsuse.
4.Hageja 21.05.2015 vastuses kostja vaheotsuse tegemisega ei nõustunud, leides, et kostja on nõude esitanud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja mitte kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu KÜS § 13 lg 3 ei kohaldu.
5.Kohus jättis 10.11.2015 otsusega kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Otsus jõustus 15.12.2015 edasi kaebamata.
6.31.12.2015 tegi kostja hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuivõrd vaidlusalustest üldkoosoleku otsustest sõltub väga palju ja kostja on kokku kutsunud 15.01.2016 (planeeritav aeg) uue üldkoosoleku sama päevakorraga.
7.Hageja võttis 11.01.2016 kostja kompromissettepaneku vastu, kuid tingimusel, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud kokku summas 750 eurot (sisaldab poolt riigilõivu 150 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 600 eurot).
8.04.04.2016 tegi kostja veelkord ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuna 30.01.2016 toimunud üldkoosoleku päevakord kattus hageja poolt käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud üldkoosoleku päevakorraga (lisatud üldkoosoleku protokoll). Kostja tegi ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja hüvitab hagejale 50% hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
9.Kohus andis 11.04.2016 pooltele tähtaja 20.04.2016 kohustusega teatada, kas pooled on saavutanud kompromissi, esitada kohtule kompromisskokkulepe või teatada asja edasise menetlemise perspektiiv ja seisukohad selles osas; samaks kuupäevaks tuli pooltel teada anda, kas nad soovivad asja läbivaatamist kohtuistungil või on nõus kirjaliku menetlusega.
2-15-3701
10.Hageja kordas oma 20.04.2016 oma varasemaid, s.o 11.01.2016 seisukohti. Samuti leidis hageja, et tegelikult on kostja käitumisest tuletatav (s.o sama päevakorraga üldkoosoleku läbiviimine), et ta on hagi tegelikkuses õigeks võtnud. Hageja oli nõus kirjaliku menetlusega.
11.Kostja leidis 20.04.2016, et hageja ei ole andnud vastuseid tema 04.04.2016 ja 18.04.2016 (e-kiri) tehtud kompromissettepanekutele, mistõttu tuleb hagi rahuldamisel jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. 31.05.2016 avalduses kinnitas kostja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12.Kohus edastas 26.05.2016 hagejale ja kostjale nõude menetluskulude nimekirja esitamiseks. Teise poole menetluskulude osas seisukohavõtuks määras kohus 3 päeva.
13.Kostja esitas 31.05.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on see summas 349,44 eurot (lisandub käibemaks). Kostja on käibemaksukohustuslane. Menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-15-3701 menetlemisega Harju Maakohtus.
14.Hageja on kostja menetluskulude nimekirja kätte saanud kohtute infosüsteemi kaudu 03.06.2016, seisukohta selles osas ta kohtule esitanud ei ole.
15.Hageja esitas 01.06.2016 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kulust 1 600 eurot. Hageja kinnitab, et menetluskulud on hagejal tekkinud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Hageja palub menetluskuludelt välja mõista ka viivise.
16.Kostja 03.06.2016 hinnangul on hageja menetluskulud üle paisutatud. Kohtumääruse põhjendused
17.Kohus leiab, et XXXhagi korteriühistu XXXvastu üldkoosoleku otsuste tühistuse tuvastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
18.Hageja taotleb, et kohus tuvastaks 04.09.2015 ja 21.09.2015 otsuste tühisust. Pooled on nõustunud, et kostja 30.01.2016 üldkoosolekul võeti vastu seaduslikud otsused täpselt samades küsimustes, mis 04.09.2015 ja 21.09.2015 üldkoosolekutel (vt hageja 20.04.2016 seisukohad). Samuti kinnitab hageja 20.04.2016 seisukohtades, et hageja ei pea (sarnaselt kostjaga) edasist menetlust otstarbekaks. Kohus nõustub pooltega selles, et tsiviilasja edasine menetlemine on ebaotstarbekas ning ei kanna hageja soovitud eesmärki: tühiste otsuste (hageja arvates) asemel on vastu võetud samades küsimustes uued otsused, mida hageja ei ole vaidlustanud. Kui ühes ja samas küsimuses on vastu võetud mitu otsust, siis eeldatakse, et kehtiv on viimasena vastu võetud otsus. (Uue otsuse vastuvõtmisega ei muutu varasem tühine otsus kehtivaks. Uue samasisulise otsuse vastuvõtmisel on õiguslik mõju uuel otsusel ning vana otsus on jätkuvalt tühine /vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-08, p-s 12; nr 3-2-1-155-12./) Seega on pooled oma sisulise käitumisega möönnud minetusi hagi esemeks olevate üldkoosolekute kokkukutsumisel. Samas ei ole menetluslikult ökonoomne asuda sisuliselt
2-15-3701 analüüsima vaidlustatud otsuste kehtivust. Seda eriti olukorras, kus üldkoosoleku kokkukutsumise korda koosolekust etteteatamise osas on rikutud väheolulisel määral. Riigikohus on oma lahendites jaatanud seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalust, see tuleneb ka Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 2 ja laieneb ka korteriühistute otsustele (Korteriühistuseaduse § 1 lg 2). Vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14. Samuti on Riigikohus aktsepteerinud tühise otsuse asemel uue, sisuliselt samasuguse otsuse vastuvõtmist, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12.) Kuigi kostja on oma käitumisega sisuliselt haginõudeid aktsepteerinud, ei ole kostja siiski TsMS § 440 kohast sõnaselget tahteavaldust hagi õigeks võtu kohta esitanud ning kuigi hageja on pidanud edasist menetlust mõttetuks, ei ole ta hagist loobunud ega seda tagasi võtnud. Samuti pole pooled esitanud kohtule (vaatamata korduvatele täiendavatele tähtaegadele) kompromisskokkulepet, kuna pooled ei ole üksmeelel menetluskulude jaotuse osas.
19.Kohus on seisukohal, et menetluslikult on pooltele soovidele lähim ja menetluslikult kõige ökonoomsem jätta hagi läbivaatamata, sest hageja soovitud eesmärki pole võimalik kostja uue, 30.01.2016 üldkoosoleku ja sama sisuga otsuste vastuvõtmise tõttu, saavutada. Hageja pole kostja 30.01.2016 koosolekul vastu võetud otsuseid vaidlustanud. Eeltoodu alusel jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbivaatamata.
Menetluskulude jaotus ja kindaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega tuleks jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole see aga käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades õiglane. Kohus arvestab sellega, et praegusel juhul ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (vt ka RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Käesoleval juhul on hagiavalduse läbi vaatamata jätmise aluseks asjaolu, et kostjal on 30.01.2016 üldkoosolekul vaidlustatud otsustega samasisulised otsused vastu võtnud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud. Enamgi veel, sisuliselt on tegemist olukorraga, kus kostja pärast hagi esitamist, hageja nõude rahuldab. Kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu lähtub kohus TsMS § 168 lg 5 ja jätab menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab
2-15-3701 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja 01.06.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud: a) Riigilõivust 300 eurot; b) Õigusabikuludest : Nr
Toiming ja ajakulu taotluses
Hagi materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja kohtu nõudel täiendamine
Vastaspool e Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku vastuväite ajakulu kohta d Ülemäära Kohus ei pea seda Põhjendatud suur põhjendatuks, sest 11.01.2016 kulu 3 h/ vastuses kostja a 100 eurot kompromissettepanekule, et hageja märkinud oma menetluskulude hulgas esindajatasu 600 eurot. Selleks ajaks oli hagi esitatud ja sisulised menetlustoimingud lõppenud – pooled on sellest ajast arvates väidelnud vaid menetluskulude jaotuse üle. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ning kostjaks on mittetulundusühing, mille liige hageja ise on. Ülemäära Kostja on 11.05.2015 esitanud 0,5 h suur hagile vastuse ühel lehel (t lk 60) taotledes vaheotsuse tegemist ning hageja on 21.05.2015 sellele vastanud. Sisulisi seisukohti pooled ei esita – küsimus on vaid selles, kas nõue on aegunud ning kas on esitatud tühistamis- või tuvastushagi. Tegemist ei ole keeruka või aeganõudva toiminguga. Ülemäära Esindajal on vajalik kohtu 0,5 h suur otsustustega tutvuda ja neid kliendile selgitada. Samas on tegemist lühikese ja sisult lihtsa vaheotsusega. Peale Vaheotsuse tegemisest 1h vaheotsuse 12.11.2015 pole asjas sisulist tegemist menetlust toimunud – pooled pole on kohtu juhendamisel ja sisulist kostja initsiatiivil pidanud menetlust kompromissläbirääkimisi, mis
2-15-3701
Nr
Toiming ja ajakulu taotluses 20.04.2016 arvamus komrpromissi võimalustest ja edasisest menetlusest (2,5 h)
Vastaspool e Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku vastuväite ajakulu kohta d toimunud, on seisnenud seisukoha 11.01.2016 andmises, kas hageja nõustub esi men kostja ettepanekuga, et dok on 7 menetluskulud jäävad poolte real, kanda. See ei nõua juriidilisi 20.04.2016 eriteadmisi ning neid kulusid esit dok oleks pooled saanud ühel lehel, kompromissi korral ka vältida. seega ajakulu on põhjendam atu
23.Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja märgitud õigusteenuse tunnihind 100 eurot on kooskõlas Riigikohtu varasema praktikaga ning õigusteenuse turu üldise tasemega Eestis. Käibemaksu lisamist hageja esitatud avaldusest ei nähtu.
24.Riigilõivule kui menetluskulule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot (t lk 46). TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Seetõttu pole alust riigilõivu menetluskuluna kostjalt välja mõista.
25.TsMS § 144 p 1 ja TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna lepingulise esindaja tasu kokku 500 eurot (s.o 5 h x 100 eurot).
26.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus hageja taotluse alusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).