Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-123074
Tsiviilasi
AS XXX hagi XXXvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
231 eurot 13 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalikus menetluses
2-15-123074 põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AS XXX nõuab 26. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXvastu 115 euro 59 sendi suuruse põhivõlgnevuse ja 115 euro 54 sendi suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 17. augustil 2010 sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja seadme kasutamise lepingust. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 alusel
2-15-123074 hageja piiritlenud sissenõutavaks muutunud viiviste summa ning Riigikohtu lahend nr 3-2-125-16 on tehtud 10. mail 2016, lepingud kostjaga aga sõlmitud juba 2010. aastal. Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). AS XXX teenuste kasutamise üldtingimuste ps 5.13 sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et tühist tüüptingimust ei muuda kehtivaks ka see, kui hageja on piisanud viivise summat ega nõua põhisummat ületava viivise tasumist. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgses suuruses viivis. Hageja on märkinud, et arvestas viivist alates viimase arve maksekuupäevale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Põhinõudelt 115 eurot 59 senti on viivis seadusjärgses määras ajavahemiku 26. detsembrist 2012 kuni 26. jaanuari 2016 eest 29 eurot 21 senti. Kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude seega 29 euro 21 sendi ulatuses. Ülejäänud (s.o 115,54-29,21) 86 euro 33 sendi osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja viiviste nõude summas 231 eurot 13 senti, mille kohus rahuldas 144 euro 80 sendi ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 159 eurot 78 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 147 eurot 91 senti. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3(4)
2-15-123074 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.