lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-123074/7

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 08.07.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-123074/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.07.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1248
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-123074

Tsiviilasi

AS XXX hagi XXXvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

231 eurot 13 senti

Menetlusosalised esindajad

ja

Asja läbivaatamine

nende Hageja AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XXX välja AS-i XXX kasuks põhivõlgnevus 115 eurot 59 senti ja 26. jaanuari 2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 29 eurot 21 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata 86 euro 33 sendi suuruse viivise nõudes.
4.Menetluskulud jätta 37% ulatuses hageja ja 63% ulatuses kostja kanda.
5.Mõista XXXAS-i XXX kasuks välja menetluskulu kokku 147 eurot 91 senti. XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (147 eurot 91 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

2-15-123074 põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

AS XXX nõuab 26. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXvastu 115 euro 59 sendi suuruse põhivõlgnevuse ja 115 euro 54 sendi suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 17. augustil 2010 sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja seadme kasutamise lepingust. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 alusel

2.juunil 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist lepingute alusel 115 euro 59 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt määraga 0,15% päevas. Hageja on tuginenud viivise 0,15% päevas nõudel AS XXX teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 5.13. Hageja on 28. juuni 2016 vastuses kohtule selgitanud, et lepingujärgne viivisemäär 0,15% kalendripäevas ei kahjusta tarbijat ebamõistlikult ning tegemist ei ole tühise tüüptingimusega. Teenuseosutaja huvi on tagada, et maksmiseks kohustatud isikul ei esineks ka lühiajalisi makseviivitusi. Kui pikemaajalisel makseviivitusel kujuneb viivisesumma arvestatavalt suureks ei tähenda, et tegemist oleks tühise viivisemääraga. See, kas isik satub makseviivitusse ja kui kaua ta on viivituses, on raha maksmiseks kohustatud isiku mõjusfääris. Kostja on olnud arvete tasumisega viivituses alates 2012. aastast ning ei ole sellest ajast alates teinud ühtegi makset võlgnevuse katteks. Hageja leiab, et viivis 115 eurot 54 senti on igati õigustatud ja põhjendatud. Lisaks on 2(4)

2-15-123074 hageja piiritlenud sissenõutavaks muutunud viiviste summa ning Riigikohtu lahend nr 3-2-125-16 on tehtud 10. mail 2016, lepingud kostjaga aga sõlmitud juba 2010. aastal. Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). AS XXX teenuste kasutamise üldtingimuste ps 5.13 sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et tühist tüüptingimust ei muuda kehtivaks ka see, kui hageja on piisanud viivise summat ega nõua põhisummat ületava viivise tasumist. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgses suuruses viivis. Hageja on märkinud, et arvestas viivist alates viimase arve maksekuupäevale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Põhinõudelt 115 eurot 59 senti on viivis seadusjärgses määras ajavahemiku 26. detsembrist 2012 kuni 26. jaanuari 2016 eest 29 eurot 21 senti. Kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude seega 29 euro 21 sendi ulatuses. Ülejäänud (s.o 115,54-29,21) 86 euro 33 sendi osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja viiviste nõude summas 231 eurot 13 senti, mille kohus rahuldas 144 euro 80 sendi ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 159 eurot 78 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 147 eurot 91 senti. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3(4)

2-15-123074 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja