Katri OÜ hagi VX Hold OÜ ja VV vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.04.2016 määrus kaja rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Katri OÜ (registrikood 10028382, asukoht Pärnu tn 66, 72718 Paide) Kostja I: VX Hold OÜ (registrikood 12379128, asukoht veerenni 56a, 11313 Tallinn) Kostja II: VV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.04.2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Katri OÜ (hageja) esitas 22.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse VX Hold OÜ (kostja I), RV ja VV (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 21.09.2015 õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldati hagi RV suhtes.
3.Harju Maakohtu 18.01.2016 tagaseljaotsusega rahuldati hagi kostjate I ja II vastu ning mõisteti kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevus 203 000 eurot, viivis 100 400 eurot, täiendav viivis 0,1 % päevas summalt 200 000 eurot alates 23.07.2015, kuid mitte rohkem kui 46 600 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 3060 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.18.03.2016 esitas kostja II tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus kaja rahuldada ja menetluse taastada. Samuti palus kostja II peatada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/432 ja tühistada täitetoimingud samas täiteasjas. Kaja kohaselt ei ole kostja II hagiavaldust kätte saanud 22.09.2015. Kostja II sai tagaseljaotsuse kätte advokaadi vahendusel 17.02.2016 e-toimikust, mil advokaat sisenes kostja II paroolidega e-toimikusse. Kostja II ei ole antud süsteemis hagiavaldust saanud ega sellega tutvunud ega osanud seda teha. Kostja suhtles kohtuga detsembris 2015 ja jaanuaris 2016, et hagiavaldust kätte saada. Maakohus on pärast väidetavat kättetoimetamist teinud toiminguid hagiavalduse kättetoimetamiseks, sh saatnud hagiavalduse tähtkirjaga nädal aega hiljem väidetavast kättetoimetamisest, leppinud kostjaga 08.01.2016 kokku hagiavalduse kättetoimetamiseks sobiva aja. Kui selgus, et kohus on teinud hagiavalduse kättetoimetamise asemel kohtuotsuse, pöördus kostja II advokaadi poole. Käesoleval juhul esinevad TsMS § 415 lg 1 p-des 1 ja p 3 toodud alused kaja esitamiseks. Kostja II ei ole e-toimikus enne 17.02.2016 käinud, mistõttu ei ole menetluse taastamiseks mõjuv põhjus vajalik. Samas esineb ka mõjuv põhjus, kuna sisulist kättetoimetamist ei toimunud. Kui kohus sellega ei nõustu, siis asjaolu, mis takistas kostjal II hagile vastamast, on hagiavalduse valele isikule kättetoimetamine ja hagi kostjale II kättetoimetamata jätmine. TsMS § 417 lg 6 kohaselt võib kohus enne kaja lahendamist määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. Kaja lahendamise hetkeks on hageja asunud nõuet suures ulatuses
sundtäitma. TsMS § 418 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Juhul kui täitemenetlus viiakse lõpule, ei ole võimalik menetluse negatiivseid tagajärgi kostjale II taastada. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohtu 26.04.2016 määrusega jäeti kaja rahuldamata ja menetlus tsiviilasjas 2-15-10954 taastamata ning kostja II taotlused täitemenetluse peatamiseks ja täitetoimingute tühistamiseks täiteasjas nr 022/2016/432 rahuldamata.
6.TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
7.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostjale II on hagiavalduse menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 01.09.2015 ja hagiavaldus 22.09.2015. Kaja puuduste kõrvaldamise tähtajal esitas kostja II Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastuse, millest nähtub, et kostja II on kinnitanud dokumendi 2-15-10954/1 (hagiavaldus) kättetoimetamist 22.09.2015 kell 9:36. Kostja II on loginud sisse eelnimetatud kellajal e-toimikusse ning kinnitanud, et dokument on kätte saadud nupuga „võtan vastu“ ilma, et oleks avanud dokumendi faili ning seega on dokument loetud kostjale II kätte toimetatuks e-toimiku vahendusel. Esmakordselt on kostja II dokumendi faili avanud e-toimikus 17.02.2016.
8.Seega on kostja II või muu isik, kellel kostja II võimaldas infosüsteemis dokumente näha, dokumentide vastuvõtmist kinnitanud ning vastavalt TsMS § 3111 lg-le 3 loetakse menetlusdokumendid kätte toimetatuks. Kostja II väide valele isikule kättetoimetamisest on põhistamata.
9.Menetlusdokumentide kättetoimetamine e-toimiku vahendusel on võrreldav kättetoimetamisega tähitult posti teel, kus saaja annab väljastusteatele dokumentide kättesaamise kohta allkirja, millega loetakse menetlusdokumendid kätte toimetatuks. Asjaolu, kas ja millal vastuvõtja ka saadetud dokumentide sisuga tutvub, ei oma asjas tähtsust.
10.Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjatele kasutabki kohus erinevaid teadaolevaid sidekanaleid kas üheaegselt või erinevatel aegadel. Erinevate sidekanalite kasutamisest ei saa teha järeldust, et dokumentide kättetoimetamine on teiste sidevahendite kaudu ebaõnnestunud.
11.Asjaolu, et kostja II võttis asja menetleva kohtuistungi sekretäriga ühendust menetlusdokumentide saamiseks tõendab, et kostja II oli kursis tema suhtes käimasoleva kohtumenetlusega. Menetlusosalisel on õigus igal ajal toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju (TsMS § 59 lg 1).
12.Samuti ei esine TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud aluseid, millest tulenevalt ei võinud kohus tagaseljaotsust teha - kostjale II anti hagile vastamiseks 30 päeva, mida võib pidada antud tsiviilasja asjaoludele ja kohtupraktikast lähtuvalt piisavaks ajaks; menetlusse võtmise määruses hoiatati kostjat II, et hagile vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (taotlus on esitatud hagis); kostja II ei taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; kohus ei ole hagi ebaõigesti menetlusse võtnud ning kostja II ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.
13.Tulenevalt eeltoodust on kaja rahuldamise eelduseks TsMS § 417 lg-s 2 ja § 415 lgs 1 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis tingis hagiavaldusele tähtaegselt
vastamata jätmise. Kajas ei ole kostja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Kohus on 31.08.2015 kohtumääruse ja hagiavalduse kätte toimetanud kostjale II e-toimiku vahendusel vastavalt 01.09.2015 ja 22.09.2015. Asjaolud, et kostja II kinnitas ise menetlusdokumentide vastuvõtmist või võimaldas seda teha muul isikul ning ta saadud menetlusdokumentidega väidetavalt sisuliselt ei tutvunud, ei ole mõjuvad põhjused hagile mittevastamiseks. Samuti nähtub Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastusest, et dokumentide vastuvõtmiseks on vaja teha lisatoiminguid, ainult etoimikusse sisse logimisest ei piisa. Juhul, kui kostja II hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta ja selleks puudusid objektiivsed takistused, on kohtul õigus lugeda hageja poolt esitatud faktilised asjaolud kostja II poolt omaksvõetuks ning teha asjas õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsus.
14.Tulenevalt eeltoodust jättis kohus TsMS § 417 lg 2 alusel kaja rahuldamata ja menetluse asjas taastamata, kuna kostjal II puudus mõjuv põhjus hagile kohtu poolt määratud tähtpäevaks vastamata jätmiseks. Kuivõrd kohus jättis kaja rahuldamata, siis jättis kohus rahuldamata ka taotluse täitemenetluse peatamiseks ja täitetoimingute tühistamiseks täiteasjas nr 022/2016/432. Määruskaebus
15.Kostja II palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, kaja rahuldada ja taastada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Lisaks palub kostja II peatada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/432 ja tühistada täitetoimingud samas täiteasjas.
16.Kostja II on mobiil-ID-ga 22.09.2015 kell 9:36 loginud e-toimikusse ning sellel ajal on vajutatud või puudutatud (tahtlikult või tahtmatult) „võtan vastu“ ilma, et oleks avatud dokumendi fail. Esmakordselt on kostja II dokumendi faili avanud 17.02.2016. Seega ei toimunud sisuliselt kättetoimetamist enne 17.02.2016. Kui kohus sellega ei nõustu, siis ei saanud kostja II hagiavaldusele vastata, sest hagi on kätte toimetatud valele isikule.
17.Maakohus on ka ise leidnud, et kostja II ei ole hagiavaldust kätte saanud. Kohus edastas lisaks hagiavalduse e-kirjaga 29.09.2015 ja tähtkirjaga 02.10.2015. 08.01.2016 leppis kohus kostjaga II kokku, et kostja II tuleb hagiavaldust kätte saama kohtusse 12.01.2016. 18.01.2016 tegi kohus juba tagaseljaotsuse. Kohus ei oleks hagiavaldust e-postiga või tähtkirjaga saatnud või leppinud selle kättetoimetamiseks kokku kohtumist, kui see oleks juba kättetoimetatud. Korduv menetlusdokumentide uuesti saatmine näitab seda, et kostja II ei olnud hagiavaldust kätte saanud ning et kohus ei lugenud talle ka dokumente kättetoimetatuks. Isik ei pea eeldama, et kohus teeb sellises olukorras tagaseljaotsuse. Maakohus ei saa sellises olukorras asuda seisukohale, et hagiavaldus saadi kätte 22.09.2015. Kui kohus sellises olukorras 4 kuu jooksul tagaseljaotsust ei tee, siis peaks kostjat II hoiatama või korraldama kohtuistungi, et tema õigused oleksid kaitstud. Kohtule oli teada, et kostja II soovib menetluses osaleda ja menetlusdokumente kätte saada. Kui menetlusdokumendiga ei saa sisuliselt tutvuda, ei ole õige lugeda see kättetoimetatuks.
18.TsMS § 3111 lg 3 on vastuolus kohtumenetluse eesmärkidega ning põhiseaduses sätestatud õigusega osaleda enda kohtuasja menetluses. Säte on vastuolus ka EIÕK art-ga 6 ja kaja rahuldamata jätmine EIÕK art-ga 13. Kui advokaadile võib esitada nõudmisi arvutiprogrammide tundmise ja selle nüansside teadmise kohta, siis igale kodanikule samade nõudmiste panemine, on selgelt ebaproportsionaalne ning mittevajalik.
19.TsMS § 3111 lg-s 5 sätestatud eeldused elektrooniliselt saadetud dokumentide (hagiavaldus koos lisadega) kättetoimetatuks lugemiseks ei ole täidetud. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 3111 lg 5 näeb ette, et menetlusdokumendi saab lugeda mh elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab mh elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, v.a juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei ole võimalik tuvastada millal ja millisel viisil toimetas maakohus kostjale kätte hagimaterjalid. On üksnes e-toimiku materjalid, mis on omavahel vastuolus. Tsiviilasja materjalides ei ole kostja kinnitust materjalide kättesaamise kohta.
20.Kaebaja ei nõustu maakohtuga, et menetlusdokumentide kättetoimetamine etoimiku vahendusel selliselt, et isik tegelikult menetlusdokumenti ei ava, on võrreldav kättetoimetamisega tähtkirjaga. E-toimiku süsteem on uus ja pidevas muutumises. Kui isikul ei ole kohtumenetlusi, siis ei ole ta ka selle süsteemiga puutumuses olnud. E-toimiku süsteem on pidevas arenduses. Süsteem ei ole veel töökindel ning pidevalt esineb probleeme ka kohtupraktikas, nt lisa failide puudumisega, kuigi tegelikult süsteem fikseerib ka selle kättesaamise. Seega omab asjas tähtsust, et menetlusdokument saadi avada alles 17.02.2016.
21.Riigikohus on olnud seisukohal, et kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Antud juhul lükkavad teised dokumentaalsed tõendid, sh infosüsteem ise kättetoimetamise ümber. Dokument on avatud alles 17.02.2016. Seni rääkis kostja enda vastuväidetest telefoni teel kohtuistungi sekretäriga, mis ei ole menetluslikult korrektne käitumine.
22.Füüsilised isikud ei pea olema ja kahjuks ka enamasti ei ole piisavalt kogenud kohtuinfosüsteemi kasutajad, et süsteemiga esmakordselt kokku puutudes, seal dokumendid alati kätte saada või saavutada tulemus, et nad ka dokumendi kätte saavad, mitte üksnes ei kinnita selle kättesaamist. Lisaks ei suuda isikud eristada selliste tegevuste õiguslikke tagajärgi. Ka on kohtuinfosüsteemi kasutamine nutiseadmest piisavalt väikses kirjas toimuv ja ebatäpne tegevus, et tahtmatud eksimused ja teadmatud nupuvajutused on kerged juhtuma. Menetlusdokumentide kättetoimetamine kui oluliste tagajärgedega menetlustoiming ei saa toimuda juhuslikult.
23.Maakohus pidi kaja lahendamise määruses mh kirjeldama tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ning esitama tagaseljaotsuse põhjendused (RKTKm 3-2-1-12914, punkt 11). Vaidlustatud määruses maakohus otsuse põhjendusi ei esitanud. Kohus peab tulenevalt TsMS § 415 lg 1 p-st 3 ning § 413 lg-st 1 kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile (RKTKm nr 3-2-1-60-12, p 12; RKTKm nr 3-2-1152-06, p 15; RKTKm nr 3-2-1-143-07, p 16). Seega ei saa maakohus jätta hagi
põhjendatust kaja lahendamisel hindamata üksnes põhjusel, et asi on lahendatud tagaseljaotsusega. Menetluse edasine käik
24.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS § 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
27.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kostjale II on menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 01.09.2015 ning hagiavaldus 22.09.2015. Kostja II on sisenenud e-toimikusse ning kinnitanud seal dokumentide kättesaamist. Kostja II on kohtu ette toonud tõendid selle kohta, et kohtudokumentide e-toimikus kättetoimetatuks lugemise kuupäevad ja dokumentide avamise kuupäev erinevad (tl 76). Ringkonnakohtu arvates omab õiguslikku tähendust vaid kättetoimetamise aeg, kuivõrd Harju Maakohus sidus 31.08.2015 määruses hagile vastamise tähtaja menetlusdokumentide kättetoimetamisega ning mitte avamisega (sama on sätestatud ka TsMS § 394 lg-s 5). Samuti on vastuolus TsMS § 3111 lg-ga 3 kaebaja seisukoht, et menetlusdokumente ei saa lugeda kättesaaduks, kui neid ei ole saaja poolt avatud. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohtute Infosüsteemis ja e-toimiku süsteemi vahendusel dokumendi kättetoimetamisega tekibki saajal võimalus dokumendiga tutvuda. See, kas ja millal menetlusosaline dokumendi avab, ei oma õiguslikku tähendust.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlusdokumentide kättetoimetamine e-toimiku vahendusel on võrreldav kättetoimetamisega tähitult posti teel (kui saajale antakse ümbrik koos menetlusdokumendiga üle ning võetakse kinnitus kättesaamise kohta, siis ei tähenda see seda, et saaja peab ka ümbriku hiljem avama – see on juba saaja enda mõjusfääris). Ka e-toimikus kinnitab menetlusosaline dokumendi kättesaamise ning tal on võimalik dokumendiga tutvuda. Kas ja millal menetlusosaline seda teeb, on ta enda otsustada. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi asjaolule, mis takistas tal e-toimikus dokumente avamast (nt tehniline tõrge). Samuti on elektrooniline kättetoimetamine kaja esitamise seisukohalt alates 01.01.2013 loetud TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel samaväärseks isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
29.Kaebaja ei ole välja toonud, kuidas on käesolevas asjas asjakohased tema väited selle kohta, et e-toimiku süsteemis esineb tõrkeid ning e-toimiku süsteem ei ole veel töökindel, kuivõrd kaebaja ei ole tuginenud sellele, et menetlusdokumentidega sisulist tutvumist takistas tal e-toimikus esinev tehniline tõrge.
30.Ringkonnakohus leiab, et süsteemi mittetundmine ei vabasta kaebajat süsteemis tehtud toimingute õiguslikest tagajärgedest. Kaebaja pidi e-toimikus nupule „Võtan vastu“ vajutades aru saama, et loetakse, et ta on kohtudokumendi kätte saanud ja selle saab lugeda talle kättetoimetatuks. Justiitsministeerium on kohtuasjas nr 3-4-
1-56-14 avaldanud seisukoha TsMS § 3111 lg 3 kohta. Justiitsministeerium on välja toonud, et märge ei teki infosüsteemi iseenesest, vaid selleks peab saaja või tema esindaja infosüsteemis tegema toimingu. Infosüsteemis dokumendi vastuvõtmine on üles ehitatud nii, et vastuvõtja saaks aru, et toimingut tehes loetakse dokument seaduse järgi kätte toimetatuks ja sellega kaasnevad menetlusõiguslikud tagajärjed. Automaatne kätte toimetatuks lugemine välistab kättetoimetamise andmetega manipuleerimise ja soodustab eesmärgi saavutamist. Eraldi kinnituse saatmine võimaldaks kinnitada kättesaamist hilinenult või sellest hoiduda, mis pikendaks menetlusaega. Märked tekivad infosüsteemi üksnes menetlusdokumendi saaja või tema esindaja poolt infosüsteemis toimingute tegemise tulemusena. Vastuvõtjale ei jää arusaamatuks, et asjakohaste toimingute tegemisel loetakse dokument seaduse kohaselt kättetoimetatuks. Süsteem kuvab teavitused dokumentide vastuvõtmise ja menetlustähtaegade kulgema hakkamise kohta. TsMS § 306 lõike 1 kohane võimalus õigeaegselt tutvuda dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks on tagatud. Ringkonnakohus leiab, et kui kaebajal tekkisid lisaküsimused selle kohta, milliseid tagajärgi tema tehtud toimingud võisid kaasa tuua, siis oleks heas usu tegutsev menetlusosaline pöördunud koheselt kohtu poole selgituse saamiseks. Kaebaja külastas e-toimikut septembris 2015 ning kohtutoimikust nähtub ja ka kaebaja ise väidab, et ta on suhelnud kohtuga alles detsembris 2015 ja jaanuaris 2016. Seega ei nähtu, et kaebaja oleks koheselt midagi ette võtnud selleks, et teada saada, milliseid dokumente on talle püütud e-toimiku vahendusel kätte toimetada. Kui isikule saadetakse e-toimiku vahendusel menetlusdokument, peab ta ise tegema kõik mõistliku, et järgida menetlustähtaegu. Seega ei saa väidetav teadmatus olla käesoleval juhul menetlusosalise kasuks tõlgendatav.
31.Üldsõnalised ja põhistamata on kaebaja väited selle kohta, et TsMS § 3111 lg 3 on vastuolus kohtumenetluse eesmärkidega, PS § 24 lg-ga 2 (igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures), EIÕK art-ga 6 ja EIÕK art-ga 13. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik nimetatud väitele vastata.
32.Samuti ei ole antud juhul asjakohased kaebaja väited selle kohta, et TsMS § 3111 lg-s 5 sätestatud eeldused elektrooniliselt saadetud dokumentide kättetoimetatuks lugemiseks ei ole täidetud. TsMS §-s 3111 on sätestatud erinevad alternatiivid elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Maakohus on määruses sealjuures tuginenud TsMS § 3111 lg-le 3 (kättetoimetamine infosüsteemi kaudu), mitte TsMS § 3111 lgle 5 (muu elektrooniline kättetoimetamine).
33.Põhjendamata ja arusaamatu on kostja II väide selle kohta, et hagi on kätte toimetatud valele isikule. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik nimetatud väitele vastata.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutab kohus erinevaid teadaolevaid sidekanaleid kas üheaegselt või erinevatel aegadel. Hilisem kohtuga suhtlemine ja dokumentide edastamine e-kirja ja tähitud kirja teel ei anna alust väita, et kostja II ei ole menetlusdokumente kätte saanud. Menetlusdokumendid on talle kätte toimetatuks e-toimiku kaudu. Asjaolu, et kostja II menetlusdokumentidega e-toimikus sisuliselt ei tutvunud, ei anna alust väita, et kättetoimetamist ei ole toimunud.
35.Seega ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud, kui leidis, et kaebajale tuleb lugeda hagiavalduse menetlusse võtmise määrus kättetoimetatuks 01.09.2015 ja hagiavaldus 22.09.2015.
36.Kuivõrd kaja jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kostja II taotlus täitetoimingute osaliseks tühistamiseks täitemenetluses 022/2016/432.
37.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
38.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
39.Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile 160 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 2 tundi, tunnihinnaga 80 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
40.Kostja II ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
41.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 160 eurot tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista.
42.Arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja esindaja tasu 2 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Ka hageja esindaja tunnitasu 80 eurot ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.