A.Z hagi H.P vastu abieluvaralepingust tuleneva võlgnevuse nõudes ning H.P vastuhagi A.Z vastu abieluvaralepingust tuleneva ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks või alternatiivselt selle vähendamiseks Hagi hind 54 325,20 eurot Vastuhagi hind 23 008,32 eurot
Hagi hind
Hageja: A.Z (isikukood XXX, e-post XXX) Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kostja: H.P (isikukood XXX); lepinguline esindaja: jurist Aivar Olli
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
05.04.2022.a Hageja ja hageja nõustaja ning kostja ja kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
Kohus otsustas:
1.Rahuldada A.Z hagi osaliselt ja H.P hagi täielikult.
2.Välja mõista H.Plt A.Z kasuks poolte vahel XXX.a sõlmitud abieluvaralepingust tuleneva ülalpidamiskohustuse võlgnevuse katteks perioodi 1.jaanuar 2018.a kuni 30.aprill 2022.a ehk 52 kuu eest 33 234 eurot 24 senti.
Lugeda A.Z ja H.P vahel XXX.a sõlmitud lahutatud abikaasale igakuise ülalpidamise andmise leping lõppenuks alates 01.05.2022.a.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.Hageja A.Z esitas 30.08.2021.a hagiavalduse H.P vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmiti XXX.a H.P ja A.Z abielu. H.P ja A.Z sõlmisid notar S. O. büroos XXX.a abieluvaralepingu. Lepingu punkt 4 kohaselt H.P kohustus alates abielu lahutamisele järgnevast kalendrikuust maksma A.Zle igakuiselt summa suuruses 10 000 krooni ülekandega või sularahas. Rahvastikuregistris oleva abielulahutuse kande nr XXX kohaselt lahutati H.P ja A.Z abielu XXX.a. Tallinna notar S. O., notaribüroo asukoht XXX, tõendas A.Z abieluvaralepingu järgse rahalise nõudeõiguse sissenõutavust 17.06.2021.a. A.Z esitas 02.07.2021.a e-posti teel ja tähitud kirjaga H.Ple abieluvaralepingu rikkumise lõpetamise nõude, milles palus XXX.a sõlmitud abieluvaralepingu punkt 4 kohustus täita tähtajaks 02.08.2021.a. Hageja teisendas Eesti Panga ametliku keskkursi alusel kroonid eurodeks (1 EUR = 15,6466 EEK) ning igakuiselt ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks makstav summa on 639,12 eurot. H.P kinnitas e-posti teel abieluvaralepingu rikkumise lõpetamise nõude teatise kättesaamist 05.07.2021.a. A.Z poolt määratud tähtajaks, 02.08.2021.a, pole H.P abieluvaralepingu punkt 4 kohast võlaõiguslikku kohustus täitnud. Eelkõige H.P tahe oli enne abiellumist sõlmida notariaalne abieluvaraleping nr XXX sh punktist 4 tulenev kohustus abielu lahutamise järgnevast kalendrikuust endisele abikaasale igakuiselt makstav ülalpidamine summas 10 000 EEK, mis tänases eurovääringus on 639,12 eurot. XXX.a sõlmitud abielu lahutamist nõudis samuti eelkõige H.P, sest leidis endale uue naise, kellega hakkas koos elama. Kostja jättis 2011.a hageja maha kahe alaealise lapsega: K.M (sünd XXX.a) ja (sünd XXX.a). Pärast abielu lahutamist XXX.a jäid vallas- ja kinnisasjad kostjale ning kostja soov oli, et hageja koliks koos lastega pärast lahutust välja nende tavapärasest elukohast. Lahutuse ajal ning pärast lahutust hageja on korduvalt ja järjepidevalt kostjale meelde tuletanud hageja suhtes ülalpidamiskohustuse mitte täitmist. Kostja oli teadlik, et kolimise käigus hagejal läks kaduma paberkandjal abieluvaraleping nr XXX ning eeldatavalt seetõttu ei tasunud kostja hagejale ülalpidamiskohustuses ette nähtud igakuist summat. Hageja leidis 2021.aastal kolimise käigus Tallinna notar S. O. poolt kinnitatud abieluvaralepingu nr XXX paberikandjal üles. 17.06.2021.a kinnitas Tallinna notar S. O., et hagejal on kehtiv abieluvaralepingu järgne rahaline nõudeõigus. Sissenõutavuse kinnituse edastas hageja viivitamatult kostjale kirjalikult teatises „Abieluvaralepingu rikkumise lõpetamise nõude“ tähitud kirjadega ja kostja e-posti aadressile. Hageja palub oma nõudele kohaldada 10 aastast aegumistähtaega, kuna kostja on teadlikult ja tahtlikult ülalpidamise lepingut rikkunud.
2.Hageja nõue Hageja palub mõista H.Plt A.Z kasuks abieluvaralepingu järgne võlg hagiavalduse esitamise aja seisuga 54325,2 eurot ja kokku 91 kalendrikuu eest summas 58159,92 eurot.
Kostja vastuväited
3.Kostja H.P vaidleb hagile vastu. Eestis reguleerib ülalpidamist nii perekonnaseadus kui ka võlaõigusseadus. Kahe lepingu suurimaks erinevuseks on see, et perekonnaseadusest tulenev ülalpidamisleping on ühepoolne, ehk ühel poolel on õigused ja teisel poolel kohustused. Võlaõigusseadusest tulenevat lepingut saab lugeda kahepoolseks lepinguks. Kostja on seisukohal, et nende ülalpidamisleping on reguleeritud perekonnaseadusest tulenevalt, kuna ainult kostjal on kohustused ja hagejal on õigus ülalpidamist saada. Kostja on abieluvaralepingu punktis 4 kohustused täitnud täies ulatuses ning on hagiavalduses esitatud nõude suurust summas 54325,20 eurot ületanud mitmekordselt. Nimelt veel abielu kestel 2012.aasta maikuus palus hageja vormistada ta ametlikult kostja ettevõttesse R OÜ tööle, kuna vajas haigekassat. Kostja tuli hagejale vastu ning vormistas hageja tööle. Kuid juba tol ajal oli poolte abielulised suhted lõppenud ja nad ei elanud koos. Kostja ja hageja leppisid suuliselt kokku, et makstav töötasu läheb arvesse kui osa ülalpidamiskohustusest, mis tuleneb abieluvaralepingust. Hageja oli sellega nõus. Hageja vormistati kostja ettevõttesse tööle alates maist 2012.a ning esimene töötasu kanti hageja arveldusarvele 01.06.2012.a summas 391,24 eurot. Hageja oli kostja ettevõttes arvel kui töötaja alates mai 2012 kuni 01.11.2018.a. Kokku on hageja saanud enda isiklikule arvelduskontole 30595,16 eurot. Eelmainitud perioodi jooksul ei ole hageja ettevõttes ühtegi päeva tööd teinud ning seda kinnitab ka ettevõtte pearaamatupidaja 03.01.2022.a allkirjastatud selgitus. Kostja kandis hagejale abielu kestel erinevates summades rahalisi vahendeid, kuna hageja tööl ei käinud ega soovinud tööd teha ning kostja jätkas seda ka peale ametliku abielu lõppu ehk siis peale XXX.a. Seda tõendavad kostja arvelduskonto väljavõtted, kust nähtub, et ülalpidamiseks teostatud maksed on olnud regulaarsed ning esitatud perioodi jooksul on kostja teinud väljamakseid summas 49 934 eurot. Poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingu punkt 4 ei sätesta makseselgituse konkreetset sõnastust, seetõttu tasuski kostja hagejale ülalpidamist sõnastusega „lastetoetus“. Hageja on mitmel korral küsinud kostjalt ka laenu ning kostja on teinud hagejale järgnevad ülekanded: 21.09.2013.a summas 400 eurot, hageja on tagastanud ainult 200 eurot 07.12.2013.a; 16.03.2015.a summas 600 eurot 3 kuuks, hageja ei ole endiselt raha tagastanud; 11.06.2017.a summas 1000 eurot, hageja ei ole raha tagastanud; 09.10.2018.a summas 1000 eurot, hageja ei ole raha tagastanud; 05.11.2018.a summas 300 eurot, hageja ei ole raha tagastanud; 30.11.2018.a summas 450 eurot, hageja ei ole raha tagastanud; 24.01.2020.a summas 2000 eurot, hageja ei ole raha tagastanud. Kokku on hageja saanud kostjalt laenu summas 5550 eurot, millised on käesolevaks hetkeks kostjale tagastamata. Kostja on seisukohal, et eelmainitud summa on tasaarveldatav ülalpidamiskohustuse täitmisega. Lisaks 16.04.2013.a soetati kostja rahaliste vahenditega hagejale ligi 140m2 suurune korter koos parkimiskohaga uues majas maksumusega 117200 eurot. Makse tehti Tallinna notar R. T. arveldusarvele, selgituses XXX ja XXX. Sellele ostule eelnes kostja ja hageja vahel suuline kokkuleppe, et ostetav korter läheb ülalpidamiskohustuse katteks ühekordse summana. Hageja nõustus sellega. Kuna korteris puudus köögimööbel ja vajalikud riidekapid, soetas kostja sularahas köögikomplekti summas 4499,78 eurot ja riidekapid summas 1935,20 eurot. Hageja on eelmainitud kinnisvara koos parkimiskohaga müünud 04.09.2017.a. Seega on
hageja saanud kasu korteri müügist, jättes rahalised vahendid endale. Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et hageja on peale eelmainitud kinnistu müüki ostnud erinevatel aegadel veel kaks korterit aadressil XXX korter XXX ja korter XXX. Kuid käesolevaks ajaks on ka need korterid müüdud ning hagejale ei kuulu ükski kinnisvara seisuga 03.01.2022.a. Seega olukorras, kus kostja on täitnud ülalpidamiskohustust ühe maksena kokkuleppes hagejaga ning hageja on rahalised vahendid korteri müükidest jätnud endale, on ilmselge hageja rahaline kasusaamine ülalpidamiskohustusena. Vale on hageja väide, et pärast abielu lahutamist XXX jäid vallas- ja kinnisasjad kostjale ning kostja soov oli, et hageja koos lastega pärast lahutust koliks välja nende tavapärasest elukohast. Vastavalt XXX.a abieluvaralepingu punktile 2 on pooled kokku leppinud ühisvara jagamise, millega kostja lahusvaraks jääb abielu kestel omandatav ja registrisse tema nimele registreeritav vara ja hageja lahusvaraks jääb abielu kestel omandatav ja registrisse tema nimele registreeritav vara. Vale on hageja väide, et ta on kostjale mitmel korral meelde tuletanud hageja suhtes ülalpidamiskohustuse mittetäitmist, sellekohaseid teateid pole kirjalikult või suuliselt hageja poolt tulnud. Kostja on ülalpidamiskohustuse täitnud regulaarselt. Vale on hageja väide, et kostja soovis laste väljakolimist kostja elukohast. Kostja oli nõus jätma lapsed enda elukohta elama, kuid lapsed tegid ise sellise valiku, et jäävad hagejaga. Pealegi oli kostja ostnud hagejale ja lastele uhiuue suure korteri elamiseks. Hageja on kostjale 05.07.2021 esitanud teate abieluvaralepingu rikkumise kohta, millele on kostja koheselt ka vastanud: From: H.P <XXX> Sent: Monday, July 5, 2021 9:37 To: A.Z <XXX> Tõlge soome keelest eesti keelde: Tere hommikust Kas tahad, et lisan auto ja korteri ostmise ja kontoülekannete kohta sinu kontole liited (manused, lisad)? Niisugusel juhul peaks olema ettemaksu 20 aastaks ette? Lisaks peaks veel olema võlga/laenu tagasi maksmata? Teata, mida teha? Ma ei räägi sellest midagi lastele ja teistele, kui oskad õigesti käituda. H.P Seega on kostja selgesõnaliselt hagejat teavitanud, et tema on ülalpidamiskohustust vastavalt abieluvaralepingule täitnud ning on suuteline esitama sellekohased tõendid konto väljavõtete ja muude dokumentide näol. Hageja ei ole kostja kirjale midagi vastanud. Kostja ja hageja olid suuliselt kokku leppinud, et laste, kes abielulahutuse jõustumisel olid XXX- ja XXX-aastased, ülalpidamine jääb kostja kanda. Ehk siis kõik peale toidu soetab ja maksab kostja. Seda tõendavad järgmised kostja konto väljavõtted, millede kohaselt on kostja tasunud laste õpingute eest XXX koolis, igakuiselt kandnud rahalised vahendid laste kontodele ning ostnud lastele kõik vajaliku (riided, saapad jne.). Koolitasusid on kostja alates 2012.a tasunud summas 25 573,26 eurot. Lastele on kostja abielulahutusejärgselt teinud ülekandeid K.Mle summas 49 061,86 eurot ja M.Mle summas 12 877,35 eurot. Kostja leiab, et tema on alates sõlmitud XXX.a notariaalse abieluvaralepingu nr XXX täitnud võetud kohustuse korrapäraselt abieluvaralepingu punkti 4 kohaselt, täites hageja ülalpidamiskohustust vastavalt kokkulepitule igakuiste osamaksetena ja ühekordsete maksetena (ostnud korteri, milles hageja elas ning mille on hageja hiljem
müünud, saades kogu korteri müügist saadud raha enda kätte) ning hageja on saanud kostjalt peale poolte abielulahutust ülalpidamist summas 209 714,14 eurot, mis teeb ümberarvestatuna kuudes 328 kuud ning see on 27 aastat. On ilmselge, et kostja on täitnud rohkem, kui seda on abieluvaralepingus sätestatud. Käesolevas menetluses ei ole hageja ümber lükanud ega ka vastu vaielnud asjaolule, et kostja on teostanud aastate jooksul rahalisi ülekandeid hagejale, mis kinnitab, et kostja on täitnud oma abieluvaralepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt ja seda suuremas rahalises summas kokku, kui seda on lepinguga ette nähtud. Kostja ei nõustu hageja taotlusega kohaldada 10-aastast aegumistähtaega, kuna kostjal puudus tahtlus käituda õigusvastaselt ning hageja pole tahtlust ka kuidagi tõendanud, tegemist on paljasõnalise väitega. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11; 22. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 37). Seega ei ole ainuüksi kohustuse rikkumine piisav TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks (vt nt Riigikohtu 25. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-1614644/50, p 20, Riigikohtu 22. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081/178, p 21). Hageja väide, et kostja on rikkunud kohustusi tahtlikult, on jäänud paljasõnaliseks ning seepärast palub jätta TsÜS § 146 lg 4 säte kohaldamata. Kostja seisukohalt kohaldub käesolevale asjale TsÜS § 146 lg 1, mis sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastuhageja nõue
4.Kostja H.P esitas 04.01.2022.a vastuhagi. Vastuhagi kohaselt XXX.a sõlmisid H.P ja A.Z notariaalse abieluvaralepingu nr XXX, millega hageja on võtnud endale kohustuseks maksta abieluvaralepingu punkti 4 kohaselt A.Zle ülalpidamiskohustust summas 10 000 EEK, mis on 639,12 eurot ülekandega või sularahas. Hageja on täitnud ülalpidamiskohustust alates abielu lõppemisest kuni 2020.aasta lõpuni summas 209714,14 eurot, mis on tõendatud kostja seisukohas hageja hagiavalduses toodud lisadega. Kostja esitab vastuhagi ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks või alternatiivselt kohustuse vähendamiseks. Riigikohus on 3-2-1-61-16 kohtulahendis märkinud, et PKS § 78 lg 3 järgi lõpeb lahutatud abikaasa ülalpidamisleping õigustatud või kohustatud isiku surmaga. Lahutatud abikaasa seadusjärgne ülalpidamiskohustus lõpeb, kui õigustatud isikult saab endale sissetuleku hankimist eeldada, vastavas ulatuses (PKS § 73 lg 2); · õigustatud isik abiellub uuesti (PKS § 79); · õigustatud või kohustatud isik sureb (PKS § 79). Hageja on seisukohal, et kostja on suuteline endale sissetulekut hankima, on teovõimeline, suuteline enda eest hoolitseda ning terviseseisundist tingitud abivajadus kostjal puudub. Kostja töötab ilusalongis XXX, mis asub aadressil XXX ning nende ametlikul kodulehel on märgitud, et kostja (valdab vene ja soome keelt) peab küünetehniku, maniküüri ja pediküüri ametit https://XXX. Seega saab kostja igakuist stabiilset palka. Kostja ei ole enda tõendanud, et tema sissetulekud ja vara ei ole piisavad tema tavapäraste vajaduste rahuldamiseks. Lähtudes olemasolevatest andmetest on hageja seisukohal, et kostjal on piisavalt vara ja rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks, arvestades kallihinnaliste korterite müügist saadud rahasid ning sotsiaalvõrgustikus facebook.com esitatud fotodest rikkaliku elustiili kohta https://XXX.
Juhul, kui kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks ei ole piisavalt alust, palub hageja vähendada ülalpidamise summat 100 euroni, kuna kostja on suuteline endale sissetulekut hankima, on teovõimeline, suuteline enda eest hoolitseda ning terviseseisundist tingitud abivajadus kostjal puudub.
5.Vastuhageja nõue: lõpetada H.P kohustus XXX.a notariaalse abieluvaralepingu nr XXX kohaselt tasuda A.Z ́le igakuist ülalpidamiskohustust summas 639,12 eurot (10 000.- EEK) või alternatiivselt vähendada H.P kohustust tasuma igakuist ülalpidamiskohustust summale 100 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
6.Hageja A.Z palub jätta vastuhagi rahuldamata ja rahuldada hagi. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja on abieluvaralepingust tuleneva ülalpidamiskohustuse täitnud ja veel mitmekordselt. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut abieluvaralepingu punkt 4 ülalpidamiskohustuse täimiseks muul viisil, kui raha ülekannetega hageja pangakontole. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et hagejale kostja firmas makstav töötasu läheb arvesse kui osa ülalpidamiskohustusest. Hageja ei ole R OÜ-le esitanud suulist ja/või kirjalikku tahteavaldust, millest võiks välja lugeda õiguslike tagajärgede kaasatoomist pärast abielu lahutamist ja eelkõige abieluvaralepingu punktist 4 tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise sissenõudes. Hageja nõustub, et töötas R OÜ-s ja ka paljudes teistes ettevõtetes ning kõik tööandjad tasusid hagejale kui töötajale töötasu. Pärast abielu lahutamist kostja ei ole elanud lastega koos, kuid laste vajaduste katmisel väiksemal määral osaleva lapsevanemana. Kostja toetas laste ülalpidamist regulaarselt erinevas suuruses laste elatismaksetega. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et „lastetoetuse“ sõnastuses teostatud laste ülalpidamist toetavad regulaarsed maksed on nüüd käesolevas hagimenetluses muutunud abieluvaralepingu punkt 4 kohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja väidab, et hageja on saanud kostjalt laenu summas 5550 eurot, millised on käesolevaks hetkeks kostjale tagastamata ning et eelmainitud summa on tasaarveldatav ülalpidamiskohustuse täitmisega. Hageja ei ole isiklikuks tarbeks kostjalt laenu küsinud, kuid mitmeid kordi on küsitud raha kulude katmiseks, mis on seotud laste eluvajaduste katmisega. Kostja on valel arvamusel kui eeldab, et laste ülalpidamine, sh ka täiskasvanud ja koolis käiva lapse ülalpidamine eeldab peres üksnes koolile tasutud raha ja/või toiduraha kulusid. Igapäevased sh koolis käiva lapse kulud on veel eluasemekulud, riided, jalanõud, teater, kino, digivahendid, hammaste ravi, ja palju muud. Üksnes kostja tahe oli lõpetada 2011.aastal rohkem kui üksteist aastat kestnud kooselu. Kostja oli see, kes perekonna lõhkus. Hageja ja kahe alaealise lapse väljakolimine ühisest kodust oli kostja tahe. Ühise kodu (XXX ja XXX) rajamise ja sisustamise eesmärgil müüs hageja maha kõik oma isikliku kinnisvara XXX korter XXX (64,6m2) ja XXX korter XXX (33,4m2). Hageja oli teadlik, et abielu lahutuse korral kõik vara kuulub abikaasale, kuid ta saab tugineda abieluvaralepingu punkt 4 ülalpidamiskohustusele. Hageja nõustus abielu lõpetama tingimusel, et pärast abielu lahutamist ja pärast tavapärasest elukohast lahkumist laste elatustase ei muutu halvemaks, kui see oli olnud abielu jooksul. Seetõttu oli kostja sunnitud ostma seadusliku abielu kestel (16.04.2013.a) oma lastele korteriomandid XXX ja XXX, milles puudus laste eluks vajalik korterisisustus, sh köök, magamisasemed, riidekapid jmt mööbel. Kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud suulist kokkulepet, et eelnimetud
korter ja ostetud korterisisustus läheb ülalpidamiskohustuse katteks ühekordse summana. Hageja pole saanud rahalist kasu korterite võõrandamistehingutest, sest pärast laste sündimist hageja pole elanud endale, vaid hageja elab koos lastega, sh ka täiskasvanud laste- ja lapselapsega. Hageja emana toetab oma lapsi täna ja ka edaspidi moraalselt ja materiaalselt. M.M on XXX-aastane, kuid käib koolis ning elab koos hagejaga. Kostja isana maksis hagejale viimast korda lastetoetust 01.12.2019.a, kuigi ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega hageja nõude aegumisest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu tsiviilkolleegium 2-20-331/47 - 22.12.2021: „Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 11). (p 13.1)“. Kostja on loonud hagejale enne seadusliku abiellu astumist usaldusel põhineva ettekujutuse, et pärast abielu lahutamist abieluvaralepingu punkt 4 kohaselt kehtib kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmises. Tegelikult aga pärast abielu lahutamist kostja keeldub eelnimetatud kohustuse täitmisest. Hageja leiab, et kostja on käitunud enne abiellumist ja pärast abielu lahutamist vastuoluliselt ning seega vastuolus hea usu põhimõttega ja tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja palub kohtul kohaldada seaduslikuks aegumistähtajaks 10 aastat TsÜS § 146 lg 4, sest kostja on käitunud hageja suhtes tahtlikult õigusvastaselt ja tahtlikult heade kommete vastaselt. Kohtu põhjendused ja järeldused
7.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab osaliselt hagi ja täielikult vastuhagi.
8.Poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja lahutatud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis.
9.Perekonnaseaduse (PkS) § 78 lg 1 kohaselt võivad abikaasad notariaalselt tõestatud kokkuleppega lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata erinevalt perekonnaseaduses sätestatust. Pooled on kooskõlas § 78 lõikega 1 sõlminud XXX.a abieluvaralepingu (lk 4), mille p 4 kohaselt H.P kohustub alates abielu lahutamisele järgnevast kalendrikuust maksma A.Zle igakuiselt summa suuruses kümme tuhat (10 000) krooni ülekandega või sularahas.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Pooled ei ole lepingusse märkinud, et punktis 4 märgitud 10000 krooni on ülalpidamise andmine lahutatud abikaasale. Siiski ilmneb mõlema poole väidetest ning kohtumenetluses esitatud tõenditest, et nii hageja kui ka kostja arusaamine oli, et
10000 krooni on summa, mida H.P hakkab tasuga A.Zle ülalpidamisena abielu lahutamise järel.
11.Kuna poolte abielu lahutati XXX.a, siis tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale igas kuus 10000 krooni ehk 639,12 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud hagejale ühtegi makset otseselt selgitusega, mis viitaks XXX.a sõlmitud abieluvaralepingule.
12.Kostja on esitanud väiteid ja kirjalikke tõendeid selles, et ta on abielu lahutamise järel teinud hageja kasuks kulutusi. Kostja väidab, et on lepingust tuleneva kohustuse mitmekordselt täitnud ning alates abielu lõppemisest kuni 2020.aasta lõpuni summas 209714,14 eurot. VÕS § 89 lg 1 kohaselt võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Hageja on väitnud, et ta pole andnud nõusolekut kohustuse mõnel muul viisil täitmiseks. Kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et tal oli hageja nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil, kui abieluvaralepingus kokku lepitu.
13.Kostja on palunud kohaldada hageja nõudele aegumist, kuna tehingutele kohaldatav 3aastane aegumistähtaeg on möödunud. Hageja arvates nõue aegunud ei ole, kuna käesoleval juhul tuleb kohaldamisele 10-aastane aegumistähtaeg. Kostja palus kohaldada TsÜS § 146 lõiget 1, mis sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja palus kohaldada TsÜS § 146 lg 1 ja 4, mis sätestavad, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning tehingust tuleneva nõudes aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
14.Kohtu arvates ei käesoleval juhul tegemist tehingust tuleneva nõudega § 146 lg 1 mõttes. Tegemist on korduvate kohustuste täitmise nõudega, mitte ühekordse tehingu täitmisega.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
16.Kohus peab võtma seisukoha selles, kas käesoleval juhul kohaldub aegumisele korduvate kohustuste tehingu aegumistähtaeg või perekonnaõigusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg. Kohtu arvates ei ole tegemist perekonnaõigusest tuleneva nõudega, vaid selgelt lepingust tuleneva nõudega. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsÜS §-st 154 tulenev korduvate kohustuste lepingu aegumistähtaeg.
17.Kostjal tekkis kohustus ülalpidamist anda abielu lahutamisele järgnevast kuust alates juunist 2013.a, hageja pöördus kohtusse 30.08.2021.a. Kuna TsÜS § 154 tekstist
tulenevalt aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, oli hagi esitamise ajaks 3-aastane aegumistähtaeg möödunud nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks hiljemalt detsembris 2017.a.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS §
100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita selle tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on kohustus tasuda hagejale abieluvaralepingu punktist 4 tulenevaid makseid igas kuus 639,12 eurot alates jaanuarist 2018.a.
19.Poolte väited selle kohta, kes soovis kooselu ja abielu lõpetada, kes seda ei soovinud ning kes ühisest kodust lahkus, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna ei ole seotud ülalpidamiskohustuse täitmisega. Samal põhjusel ei oma asjas tähtsust poolte väited laenu andmise, laenu saamise, laenu kasutamise ja laenu tagastamise ning mittetagastamise kohta. Samal põhjusel ei oma asjas tähtsust laste eest hoolitsemine sh laste ülalpidamiskohustuse täitmine kummagi vanema poolt. Samuti ei oma asjas tähtsust poolte väited selles, et hageja töötas kostja juures, et ta tegi või ei teinud tööd ja et ta sai või ei saanud töötasu.
20.Kostja on esitanud vastuhagi ülalpidamiskohustuse andmise lõpetamiseks või alternatiivselt vähendamiseks. Kohtu seisukoht on, et kuna kostja ülalpidamiskohustus tulenes lepingust, siis ei ole ei hageja ega kostja esitatud nõuete lahendamisel kohaldatav PkS § 76, mis reguleerib lahutatud abikaasa seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse piiramist või tasumisest vabastamist.
21.Kostjal on õigus poolte vahel sõlmitud kestvusleping korraliselt üles öelda. VÕS § 195 lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).
22.Kostja on 04.01.2022.a esitanud vastuhagi nõudega lõpetada H.P kohustus tasuda XXX notariaalse abieluvaralepingu nr XXX alusel A.Zle igakuist ülalpidamiskohustust summas 639,12 eurot (10 000.- EEK). Kohus käsitleb vastuhagi kostja teatena leping üles öelda. Hageja on vastuhagiavalduse kätte saanud 09.02.2022.a. Hageja oli õigustatud kostjalt elatist saama ning oma kulude planeerimisel oli hagejal õigus arvestada kostja poolt makstava korduva toetusega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et mõistlik etteteatamisaeg lepingu lõpetamisest on 2 kuud ja 21 päeva ning pooltevaheline ülalpidamiskohustuse andmise leping on lõppenud alates 01.05.2022.a. Kohus rahuldab vastuhagi nõude ning loeb ülalpidamise andmise kohustuse lõppenuks.
23.Kostjal tuleb seega tasuda hagejale 639,12 eurot iga kuu eest perioodi 1.jaanuarist 2018.a kuni lepingu lõppemiseni 30.aprillil 2022.a kokku 52 kuu eest 33234 eurot 24 senti. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud käesolevas asjas on kummagi poole tasutud riigilõiv ning kostja õigusabikulud. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.03.2025 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.