Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-14-57725

kaudu,

registrikood

75008485)

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Esialgse hageja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal hagiavalduse kohaselt 13.03.2014 toimus Kalda 10-25, Narva korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga, poliis nr 499758646 . Hageja palus oma koostööpartneril, Roheline Laine OÜ-l, kahjustatud korter üle vaadata. Roheline Laine OÜ teostas korteri nr 25 ülevaatuse, koostas vara ülevaatuse akti, kahjustatud ruumide skeemi ja võttis korteri nr 25 omanikult seletuskirja. Veekahju toimumise ja kahju põhjuste kohta andis selgituse KÜ Kalda 10 juhatuse liige N. Petrukova. Selgituse kohaselt põhjustas veekahju korteris aadressil Kalda 10-28, Narva toimunud veeavarii – köögi veesegisti painduva vooliku purunemine. Samuti kinnitab KÜ Kalda 10 juhatuse liige N. Petrukova korterile nr 25 põhjustatud veekahju. Korteri nr 25 omanik esitas omapoolse kalkulatsiooni veekahjustuste likvideerimiseks summas 1154,20 eurot. Roheline Laine OÜ leidis, et kalkulatsioon summas 1 154,20 eurot ja 2(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

kalkulatsioonis esitatud tööd on põhjendatud. Korteri omaniku poolt esitatud kalkulatsioon on väiksem, kui korter taastada ehitusettevõtte kalkulatsiooni alusel. Hageja hüvitas veekahju summas 1 054,20 eurot. Omavastutus summas 100,00 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Roheline Laine OÜ esitas hagejale kahjukäsitluse kokkuvõtte ja kahju kindlaks tegemise arve nr 150023 summas 75,00 eurot. Hageja hüvitas nimetatud arve. Hagiavaldusele on lisatud fotod kahjustatud korterist. Hageja on seoses veekahjuga hüvitanud 1 129,20 eurot (1054,20 + 75,00). Kinnistusraamatu andmetel on veekahju põhjustanud korteri aadressil Kalda 10-28, Narva omanik kostja. Hageja saatis kostjale tagasinõude 24.04.2014 nr 958. Kostja helistas hagejale, et ta tagasinõudega ei nõustu. Kirjalikult ei ole kostja hagejale vastanud. Samuti ei ole kostja tagasinõuet tasunud. Veekahju põhjustas korteris aadressil Kalda 10-28, Narva purunenud veevoolik. Kostja on veekahju põhjustanud korteri omanik. Kõigil kaasomanikel on kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks kahjustatud. Kostja vastutab ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutava üürniku käitumise eest. Korteriomanikuna peab kostja üürilepingut sõlmides arvestama riskidega, mis võivad tuleneda üürnike rikkumistest, ega saa vabaneda korteriomaniku kohustuse täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolne kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 24.04.2014. Hagi õiguslikuks aluseks nimetab hageja VÕS § 115 lg 1, 128 lg 3, 492 lg 1, § 113, § 1131, 94, KOS § 11 lg 1, 2 ja 3, AÕS § 72 lg 5 ja TsMS § 367. Tuginedes eeltoodule palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitatud kahju summas 1 129,20 eurot; viivis hagi esitamise seisuga, võla sissenõudmiskulu summas 40,00 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni; kõik hagi läbivaatamisega seotud kulud palume jätta kostja kanda. Viru Maakohus 20.10.2014 määrusega võttis hagi menetlusse (kd 1, tl 50-51). 24.09.2015 määrusega (kd 1, tl 98-99) lubas kohus UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaalil (registrikood 12378577) astuda esialgse hageja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali asemel tsiviilasja nr 2-14-57725 menetlusse hagejana. 29.09.2015 määrusega (kd 1, tl 139) lubas kohus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) astuda UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali asemel tsiviilasja nr 2-1457725 menetlusse hagejana.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. 3(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõudeks on: põhinõue on 1 129,20 eurot; viivis hagi esitamise päeva seisuga, s.o 22.09.2014 (periood 24.04.2014-21.09.2014 (k.a)) 38,28 eurot ((1 129,20 eurot * 68 päeva (võlaperiood 24.04.2014-30.06.2014) * 0,022603% päevas) + (1 129,20 eurot * 83 päeva (võlaperiood 1.07.2014-21.09.2014) * 0,022329% päevas)); viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale 92,03 eurot (1 129,20 eurot * 365 päeva * 0,022329% päevas) ja võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, seega hagihind on 1 299,51 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi õigeks ei võta (kd 1, tl 63-64). Kahjujuhtumi toimumise ajal oli korteri asukohaga Kalda 10-28, Narva, suhtes sõlmitud üürileping ning korter asus üürniku otseses valduses. Sõlmitud üürilepingu kohaselt on üürniku kohustuseks teostada omal kulul eluruumi hooldust ning harilikuks kasutamiseks ja säilitamiseks vajaliku remonti, sh:

Tsiviilasi nr 2-14-57725

Tuginedes kõikidele ülalnimetatud asjaoludele, leiab kostja, et hagiavaldus on alusetu, põhjendamatu ja esitatud hea usu vastaselt, mistõttu tuleb hagiavaldus rahuldamata jätta.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (kd 1, tl 69 pöördel-70) poolte vahel puudub vaidlus, et:  13.03.2014 toimus XXX, Narva korteris veekahju, mis sai alguse korterist XXX, Narva  Korter XXX, Narva kuulub kostjale  Veekahju põhjustas kostja korteris toimunud köögi veesegisti painduva vooliku purunemine. Kostja väidab, et kahjujuhtumi toimumise ajal oli korter XXX, Narva suhtes sõlmitud üürileping ja korter asus üürniku valduses. Kostja selline väide on hageja hinnangul paljasõnaline ja kostja ei ole oma väidet tõendanud. Isegi juhul, kui selline üürileping oli, ei vabasta see kostjat kahju hüvitamise kohustusest. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-129-13 p 33 järgi: Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürnike käitumise eest. Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Korteriomanikuna peab kostja üürilepingut sõlmides arvestama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike rikkumistest, ega saa korterit üürile andes vabaneda korteriomaniku kohustuste täitmisest. Üürilepingul on tähendus üksnes kostja ja üürniku vahelises suhtes. Kui üürnik rikkus VÕS § 276 lg-test 2 ja 3 tulenevat kohustust kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning arvestada majaelanike ja naabrite huvidega, võib kostjal üürileandjana olla üürniku vastu üürilepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kui üürnik ise vastutab VÕS § 1043 jj alusel teisele korteriomanikule tekitatud kahju eest ja üürileandja vastutab sama kahju eest VÕS § 115 lg 1 alusel, on üürnik ja üürileandja kahju hüvitamise kohustuse osas solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt. Sellisel juhul võib üürileandjal olla üürniku vastu hüvitisnõue VÕS § 137 lg 2 järgi. Hageja märkis hagiavalduses, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, kus purunes korteriomandi reaalosa hulka kuuluv painduv köögisegisti veetoru. Hageja osutas, et nõude aluseks on KOS § 11 lg 1 p 1 kirjeldatud kohustuse rikkumine. Kostja poolne kohustuse rikkumine seisneb selles, et ta ei hoidnud korteriomandi reaalosa korras, sh ei vahetanud õigeaegselt ära purunemisohtlikku veevoolikut. Kodust lahkudes on võimalik korterisse sisenev veekraan sulgeda, peale mida veekraanist korteri poole jäävad torud ja voolikud ei ole enam surve all, ja seega välistab veekraani sulgemine veetorude ja -voolikute purunemise ajal, mil omanik või valdaja ei viibi korteris. Kostja ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada või mis ei asunud tema mõjusfääris (vääramatu jõud). Painduva veevooliku õigeaegne asendamine on korteriomaniku mõjusfääris. Samuti on korteriomaniku mõjusfääris korterisse siseneva veekraani sulgemine kodust lahkudes. 5(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja peab tõendama kostjale etteheidetava teo. Kostjale etteheidetav tegu on KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustuse rikkumine. Selle üle, et veetoru purunes ja põhjustas korterile nr 25 kahju, poolte vahel vaidlus puudub. Sellest tuleneb ka põhjuslik seos – kui kostja korteris ei oleks veetoru purunenud, ei oleks korter nr 25 veeuputuse tõttu kahjustada saanud. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seega rikkumise vabandatavuse peab tõestama kostja. Kostja ei ole seda teinud. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-129-13 p 33 järgi: Kostja ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu (st ei toonud esile asjaolusid, et ummistus ega veeavarii ei olnud välditav) ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-129-13 p 22 järgi: Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15; 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11; 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10313, p 10). Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-129-13 p 49 järgi: Seejuures tuleb kolleegiumi arvates jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha (vt ka otsuse p 25). Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. 21.10.2015 KOHTUEELISTUNG (kd 1, tl 147-149) 21.10.2015 kohtueelistungil hageja toetas haginõuded ja põhjendusi. Kostja esitas uued vastuväited hagile. Kuna hageja ei saanud kostja uute vastuväidete kohta kohe oma arvamust esitada, andis kohus kostjale aega vastuväidete esitamiseks kirjalikult.

KOSTJA TÄIENDAVAD VASTUVÄITED HAGILE

Kostja täiendavate vastuväidete kohaselt (kd 1, tl 154-155) nõude esitamisel kahju hüvitamiseks peab õigustatud isik tõendama: kohustatud isiku poolt tema kohustuste rikkumise fakti, põhjusliku seose olemasolu kohustuste rikkumise ja saabunud tagajärgede vahel ja kahju suuruse. Kostja arvamusel ei ole hageja poolt kõik eelmainitud komponendid piisaval määral tõendatud. Hageja viitab sellele, et kahju tekkimise põhjuseks oli juhtum, mis eeldatavasti toimus 13.03.2014.a korteris aadressil XXX, Narva. Kirjelduse kohaselt on tegemist veeavariiga. Veeavarii fakti tõendatakse kahjustatud korteri aadressil XXX, Narva omaniku poolt 20.03.2014.a (so 1 nädal hiljem peale juhtumit) kindlustusandjale esitatud seletusega ja samal 6(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

päeval OÜ Roheline Line poolt koostatud vara ülevaatuse aktiga. Kahjustatud korteri omanik esitab väite, et ta avastas kahju tekkimise fakti koju naastes, so korteris asukohaga XXX, Narva 13.03.2014.a. Üheaegselt 20.10.2014.a seletuskirjas teatab kahjustatud korteri omanik sellest, et ta elab aadressil XXX, Narva. Kahju tekkimise põhjuste tõendamiseks esitab Hageja KÜ Kalda 10, Narva juhatuse poolt väljastatud tõendid. Tõendid on allkirjastamata. Tõendites pole märgitud tõendite väljaandmise kuupäev. Tõendite kohaselt leidis juhtum aset 14.03.2014.a, kuid mitte 13.03.2014.a, nagu seda väidab kahjustatud korteri omanik. Esitatud dokumentidest ei selgu, kes nimelt tuvastas kahju tekkimise põhjused. KÜ Kalda 10, Narva poolt allkirjastamata tõendis on märgitud, et korterisse asukohaga XXX, Narva oli kutsutud AS-i Elamuvaldus esindaja. Äriregistri andmete kohaselt eksisteerib OÜ Narva Elamuvaldus, kuid puudub juriidiline isik ärinimega AS Elamuvaldus. Pole selge, kes konkreetselt viibis kohal ja tuvastas kahju tekitamise põhjused. Ainult see fakt, et toimus korteri üleujutamine ei tähenda seda, et antud üleujutamine toimus pealasuvast korterist või selle korteri elaniku süül. Esitatud dokumentidest pole võimalik järeldada, et korteriühistu esindaja ise kontrollis kahju tekkimise põhjuseid. Seega tõendid, mille pinnalt soovib hageja tõendada, et üleujutamise põhjuseks oli korteri asukohaga XXX, Narva elaniku süü või korteriomaniku hooletuse olemasolu, on ebapiisavad. Korteriühistu poolt vormistatud tõendite osas tekib ka järgmine arusaamatus: tõendites on märgitud, et korteriühistu registrikood on 18265072, mis ei vasta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris märgitud korteriühistu registrinumbrile 80265072. Vale registrinumber on märgitud kaks korda mõlemas tõendis. Antud viga tekitab kahtlusi mainitud tõendite ehtsuses. Seega tuleb asuda seisukohale, et puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et korteri asukohaga XXX, Narva toimus pealasuvast korterist ja selle korteri elaniku või omaniku süül. Esitatud tõendid kahju tekkimise põhjuste kohta on esitatud kolmanda isiku poolt (KÜ juhatuse poolt), allkirjastamata, sisaldavad valeandmeid ja viitavad kolmandale isikule, keda ei eksisteeri (remondifirma „Elamuvaldus“). Seega pole võimalik väita, ei kahju tekkimise põhjus on piisaval määral tõendatud. Tekib segadus ka kahju ulatusega. Hageja esitas kolm dokumenti, mis kirjeldavad kahju tagajärgi: 20.03.2014.a õigustatud isiku seletuskiri, OÜ Roheline Line poolt koostatud ülevaatuse akti ja OÜ Roheline Line poolt 02.04.2014.a koostatud Kahjukäitluse kokkuvõte seisuga 02.04.2014.a. Antud dokumentides esitatakse väide selle kohta, et kahjustatud olid lagi ja elutoa sein, lagi ja sein WC-s ja lagi ja sein köögis. 20.03.2014.a ülevaatuse akti juurde on lisatud kahjustatud korteri osade asukoha skeem ja antud korteri osade mõõtmed, mis võimaldavad anda hinnangu toimunule ja kahju suurusele. Kahjusumma oli määratud tundmatu isiku poolt vastavalt koostatud eelarvele. Antud dokumentidega tutvumisel tekib mulje, et eelarves pole tegemist 20.03.2014.a ja 02.04.2014.a dokumentidega tuvastatud kahju hüvitamisega (korteri kordategemisega). Eelarve sisaldab põrandkatte vahetamist pinnal 16 m2. 20.03.2014.a ülevaatuse aktist, seletuskirjast ja 02.04.2014.a kokkuvõttest ei tulene, et põrand oli üldse kahjustatud. Ei ole selge põrandakatte vahetamise tegemise põhjused ja alused. Lisaks sellele on korteri üldpind 32,5 m2 (antud andmete tõendamiseks esitab kostja väljavõtte kinnistusraamatust). Lähtudes sellest ja arvestades toimikusse kogutud tõendites esitatud andmetest pole selge antud remonditöö tegemise põhjus ja maht. Samuti on eelarves märgitud, et köögis vahetati plaadid. Pole selge, kas tegemist on seinaplaatidega või põrandaplaatidega. Juhul, kui tegemist on seinaplaatidega, siis 02.04.2014.a aktis olemasolevatel pilditel ei ole kajastatud, et köögis oli seinaplaadid. Juhul, kui tegemist on põrandaplaatidega, siis puuduvad viited sellele, et põrandakate köögis oli kahjustatud. Plaadid 7(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

olid vahetatud pinnal 3 m2. Arvestades 20.03.2014.a koostatud skeemil kajastatud köögi mõõtmeid on võimalik järeldada, et köögis on kahjustatud seina pind oluliselt väiksem, kui vahetatud plaatide pind. Eelarvest tuleneb, et lagesid olid remonditud pinnal 29,4 m2. Arvestades korteri üldpinda on võimalik asuda seisukohale, et korteris remonditi lagesid terve korteri ulatuses. 20.03.2014.a koostatud skeemist tuleneb, et seinakate oli kahjustatud toas, köögis ja WC-s. Skeemil on määratud kahjustatud osade suurused. Seinakate oli kahjustatud osaliselt. Eelarvest tuleneb, et seinad olid loodud, pahteldatud ja tapeeditud pinnal 90 m2, lisaks sellele oli eraldi tehtud vannitoa seinte remont pinnal 5 m2. Arvestades korteri üldpinda on võimalik asuda järeldusele, et seinad olid remonditud selles mahus, mis on praktiliselt võrdne kogu korteri seinte pinnaga. Arvestades 02.04.2014.a kokkuvõttes viidatud kahjustatud kohtade pilte ja 20.03.2014.a skeemil kajastatud kahjustatud kohtade suurust on võimalik järeldada, et tundmatu isiku poolt koostatud eelarve kajastab kogu korteris teostavat remonti. Lähtudes sellest pole võimalik väita, et eelarve kajastab ainult need kulud, mis on suunatud status quo taastamiseks. Riigikohus toonitas korduvalt seda, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei või olla isiku rikastumine. Muuhulgas tähendab antud järeldus seda, et kahju hüvitamise ulatus peab olema proportsionaalne kahju suurusega. Kostja on selle arvamuse juures, et antud juhul hüvitise summa ei ole põhjendatud ja eelarves esitatud remonditööde maht oluliselt ületab status quo taastamiseks vajaliku tööde mahtu. Esialgses vastuses hagiavaldusele kostja viitas ka sellele, et korter asukohaga Kalda 10-28, Narva on koormatud üürilepinguga ja kasutatakse kolmanda isiku poolt. Eluruumi üürilepingu nr. 1031/M03 kohaselt mainitud korter on V T kasutuses alates 11.12.2013.a. Sellest, et korteris elab konkreetne isik, olid teadlikud nii korteriühistu kui ka naabrid. 13(14).03.2014.a juhtumi tekkimisel nii korteriühistu juhatus kui ka kahjustatud korteri omanik ei pöördunud ei korteri elaniku ega ka korteriomaniku poole. Samuti puuduvad igasugused dokumendid, mis tõendavad kahjustatud korteri isiku väidet selle kohta, et kahju tekkis korteri asukohaga XXX, Narva elaniku või omaniku tegevuse/tegevusetuse tõttu. Eelmainitud põhjustel pole võimalik korteriühistu juhatuse nimel ilma kuupäevata vormistatud dokumente käsitleda dokumentidena, mis kajastab toimunut. Kostja oli ka jätkuvalt selle arvamuse juures, et hageja ei tõendanud üldõigusjärgluse olemasolu. Kohus jätab selles osas kostja väited otsusest välja, kuna samad vastuväited olid esitatud ka varem ja see küsimus oli lahendatud 24.09.2015 määrusega (kd 1, tl 98-99) ja 29.09.2015 määrusega (kd 1, tl 139). Kostja soovib toonitada ka järgmist: hageja jättis esialgselt esitamata kahju hüvitamiseks vajalikud dokumendid. Hageja esitab koos käesoleva täiendusega hageja nõude kujul, millisena see oleks esialgselt esitatud kostjale. On nähtav, et hageja ei esitanud nõude esitamisel osa dokumentidest, mis ta esitas hiljem kohtule. Dokumentidest, mis olid esitatud hageja poolt esialgse nõude esitamisel, pole võimalik järeldada, et kahju tekkis kostja süül ja puuduvad võimalused kontrollida kahju suuruse põhjendatust. Nimelt esitatud dokumentide puudumine põhjendas kostja loobumist hüvitise väljamaksmisest. Kokkuvõttes on kostja on selle arvamuse juures, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et praegune hageja on esialgse hageja üldõigusjärglane. Pole tõendatud, et kahjujuhtum tekkis korteri asukohaga XXX, Narva elaniku või omaniku poolt nende kohustuste rikkumise tõttu. Üldse ei ole tõendatud, et kahju tekkis seoses korteris XXX, Narva toimunuga. Puuduvad tõendid selle kohta, et on olemas põhjuslik seos korteris XXX, Narva toimunu ja korteris asukohaga XXX, Narva avastatud kahju vahel. Esitatud kahju suurus 8(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

ei ole tõendatud. Arvestades eeltoodut on kostja selle arvamuse juures, et hagi ei kuulu rahuldamisele. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA TÄIENDAVATE VASTUVÄIDETE KOHTA Hageja seisukoha kohaselt (kd 1, tl 198-199):

Tsiviilasi nr 2-14-57725

KOSTJA ARVAMUS HAGEJA SEISUKOHA KOHTA

Kostja arvamuse kohaselt (kd 2, tl 2) poolte vahel on olemas vaidlus selle kohta, kas kahju hüvitamise eeldused on olemas. Kostja esitas vastuväite selle kohta, et hageja tõendab kahju tekkimist põhjustanud asjaolusid allkirjastamata jäetud korteriühistu liikme kirjade pinnalt. Käesoleval päeval esitas hageja varem esitatud korteriühistu juhatuse liikme kirjad allkirjastatuna. Kirjad on kinnitatud juhatuse liikme digitaalse allkirjaga, mis oli tehtud vahetult enne viimase hageja arvamuse esitamist. Üheaegselt palub hageja teostada juhatuse liikme Niina Retukova ülekuulamist. Kostja ei vaidle antud taotlusele vastu ja toetab Niina Retunkova ülekuulamist selleks, et tuvastada, millisel viisil olid avastatud tema poolt tema kirjades kajastatud faktid ja kirjade allakirjutamise asjaolud. Hageja viitab sellele, et remondi kalkulatsioon on koostatud kahjustatud korteri omaniku poolt. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kalkulatsioon oli kontrollitud põhjalikult sõltumatu isiku poolt ja kalkulatsioonis esitatud andmed vastavad tõele. Samuti juhib kostja veel kord hageja ja kohtu tähelepanu sellele, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja poolt makstud hüvitist kasutati nimelt remondi tegemiseks. Riigikohus leidis mitmekordselt, et Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kahju hüvitamise tulemuseks ei või olla kannatanu rikastumine. Arvestades seda, et antud juhul seisnes kahju hüvitamine selles, et kannatanu korter pidi olema korda tehtud, so korteri seisund hüvitise arvel tehtud remondi tagajärjel peab olema sama, nagu oli enne kahjujuhtumi tekkimist. Seniajani ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et see oli tehtud. Teiste sõnadega toimus kahju summa väljamaksmine ainult korteriomaniku poolt deklaratiivselt avaldatud andmete pinnalt. Kostja on jätkuvalt selle arvamuse juures, et korteriomaniku poolt koostatud ja sõltumatu isiku poolt kontrollimata eelarve võib olla kahju hüvitamise aluseks. Hageja ei esitanud uues arvamuses ühtegi seletust selle kohta, mis põhjusel vaatamata sellele, et esitatud piltidest on näha, et oli kahjustatud ainult üks korteri nurk, remont oli tehtud terves korteris. Lisaks sellele oli varem olemasolev põrandakate vahetatud parema põrandakatte (parketi) vastu. Antud osas jääb kostja varem esitatud vastuväidete juurde.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil (kd 2, tl 50-53) jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täiendavalt seletas, et kahjustatud objekt ei ole võimalik taastada nii, et parandatakse ainult ühe nurga või ühe seina, see ei oleks kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 ja VÕS § 132 lg-s 3 sätestatud mõttega. Kohus kuulas tunnistajana üle KÜ Kalda 10 esinaine N. Retukova.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistaja ütlused, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

10(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud veekahju hüvitis seoses 13.03.2014 Narvas, XXX asuvas korteris, mis oli kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga, poliis nr 499758646, toiminud kahjujuhtumiga, ning viivised. Kostja hagi ei võta õigeks ja vaidleb hagile vastu. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:  Narvas, XXX asuvas korteris toimus 13.03.2014 kahjujuhtum (veega üleujutus)  Narvas, XXX asuva korteri omanik nii 13.03.2014 kui ka käesoleval ajal on N S (k 1, tl 163)  Narvas, XXX asuv korter oli 13.03.2014 kindlustatud hageja poolt (kd 1, tl 6-7)  hageja hüvitas kindlustatud korteri omanikule 1 054,20 eurot (kd 1, tl 16)  hageja seoses veekahju käsitlusega ja kahju kindlakstegemisega on hüvitanud Roheline Laine OÜ-le 75 eurot (kd 1, tl 15)  kostja nii 13.03.2014 kui ka käesoleval ajal on Narvas, XXX asuva korteri omanik (kd 1, tl 17)  kostja korterit kasutas kahjujuhtumi ajal üürnik (k 1, tl 165-169)  korter XXX asub korteri XXX all. Poolte vahel on vaidlus selle üle:  kas hageja on UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal ja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal õigusjärglane  kes ja/või mis põhjustas veeavarii ja hageja poolt kindlustatud korteri üleujutuse (veekahju)  kas kostja rikkus mingit kohustust  kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest  kas kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju  kas kahju suurus on põhjendatud ja tõendatud  kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga  kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja on jätkuvalt selle arvamuse juures, et hageja ei tõendanud õigusjärgluse olemasolu. Kohus leiab, et 24.09.2015 ja 29.09.2015 määrustes (kd 1, tl 98-99 ja tl 139) on piisavalt põhjendanud hageja õigusjärgluse olemasolu ja ei näe vajadust neid põhjendusi kohtuotsuses korrata. Kohus leiab, et ei ole õige kostja väide, et tsiviilasi nr 2-14-57725 ei olnud üleantud Üleandjalt (UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal) Ülevõtjale (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal). Vastavalt Tallinna notari Robert Kimmeli poolt 29.05.2015 tõestatud lepingu (kd 1, tl 133-135) alapunktile 1.1 (teine alapunkt 1.1) Üleandja ja Ülevõtja kinnitavad, et Ülevõtjale üle minevate õigustega seonduvate täitemenetluste, maksekäsu kiirmenetluste ja hagimenetluste numbrid on loetletud käesolevas lepingu lisaks olevas nimekirjas. Nimekirja punktis 3 on märgitud (kd 1, tl 135 pöördel), et seoses kindlustusettevõtte üleminekuga Üleandjalt Ülevõtjale kehtivad Ülevõtja 11(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

suhtes nimetatud hagide menetlustes Üleandjale välja antud täitedokumendid, s.h 2-14-57725 (rida 11). TsMS § 238 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Sama paragrahvi lg 5 esimese lause kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel, käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel, tõendi arvestamata. Kostja oma vastuväidete tõendamiseks esitas muuhulgas:  PZU 07.07.2015 tagasinõue nr 2016, mis puudutab 16.02.2015 Narvas, XXX asuvas korteris toimunud kahjujuhtumit (kd 1, tl 110-111)  OÜ LonStrong 16.02.2015 akt (kd 1, tl 112, tõlge kd 2, tl 42)  Politsei- ja Piirivalveameti 11.05.2015 vastus päringule (kd 1, tl 112 pöördel)  SA Narva Linnaelamu 2.03.2015 teatis (kd 1, tl 113, tõlge kd 2, tl 42 pöördel)  Natalja Horohordina avaldused (kd 1, tl 113 pöördel, tõlge kd 2, tl 43; 114 ja 114 pöördel)  Heatööd OÜ pakkumine (kd 1, tl 115, tõlge kd 2, tl 43 pöördel, tõlge kd 2, tl 43-44)  Pro Power OÜ eelarve (kd 1, tl 115 pöördel, tõlge kd 2, tl 44 pöördel-45)  Brevanor OÜ hinnapakkumine (kd 1, tl 116-116 pöördel)  Brevanor OÜ 2.06.2015 akt (kd 1, tl 117)  Brevanor OÜ arve nr 125 (kd 1, tl 118)  OÜ Plastikes hinnapakkumine (kd 1, tl 118 pöördel)  OÜ Kahjuhaldus arve 345/2015 (kd 1, tl 119)  maksekorraldused (kd 1, tl 119 pöördel-120 pöördel)  kirjavahetus (kd 1, tl 123). Kohus jätab ülalnimetatud kostja tõendid asja lahendamisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 lause 1 alusel, kuna nendel ei ole asjas tähtsust, nad puutuvad Narvas, XXX asuvas korteris 16.02.2015 toimunud kahjujuhtumit, käesoleva asja esemeks on aga Narvas, XXX asuvas korteris 13.03.2014 toimunud kahjujuhtum. Võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tulenevalt VÕS § 1 lg-st 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Vastavalt VÕS § 171 lg-le 1 võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega seoses kostja vastuväidetega hagile hageja nõude ja hüvitise väljamõistmise põhjendatuse otsustamiseks peab kohus tuvastama, kas on täidetud eelkõige järgmised eeldused:  kostja on kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);  hageja poolt kindlustatud korterile on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 12(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

 kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esmalt kohus tuvastab, kes ja/või mis põhjustas veeavarii ja hageja poolt kindlustatud korteri üleujutuse (veekahju). Hageja väidab, et Narvas, XXX asuva korteri veekahju põhjustas korteris XXX, Narva, mille omanik on kostja, purunenud veevoolik. Vastavalt N S (kannatanud korteri omanik) seletuskirjale (kd 1, tl 8, tõlge tl-l 59) nädal enne sündmust viibis ta kodust ära ja koju tagasi saabus 13.03.2014 kell 20:00. Avastas, et ülemisel korrusel elavad naabrid korterist nr XXX on tema korterit uputanud. Kahjustatud on lagi ja toa sein, köögi sein ja vannitoa sein. Peale seda ta teatas kahjust korteriühistu esimehele. Ta registreeris juhtumi ja sulges vee teisel korrusel. Vastavalt Niina Retukova, kes on KÜ Kalda 10 Narva juhatuse esimees, tõendile (kd 1, tl 10, tõlge tl-l 59) 14.03.2014.a kahjustatud korteri, aadressil XXX, Narva 20103, valdaja Linnaelamu (V.T) ülevaatusel oli avastatud alljärgnev: 14.03.2014 aastal oli antud korterisse kutsutud teenindav ettevõtte Elamuvaldus AS. Kontrollimise tulemusena tuvastati: antud korteris toimus avarii - köögi veesegisti painduva veevooliku purunemine.

Tsiviilasi nr 2-14-57725

Kohus leiab, et 2.06.2016 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud KÜ Kalda 10 Narva esimees N. Retukova oma vande all antud ütlustega tõendas tema poolt välja antud tõendite õigsust. KÜ esimees on hiljem tõendi digitaalselt allkirjastanud (kd 1, tl 202-203). Mis puudutab korteriühistu registrikoodi, leiab kohus, et see viga ei tekita kahtlust dokumendi ehtsuses, kuna dokumendis märgitud registrikoodi ja äriregistris KÜ Kalda 10 Narva märgitud (kd 1, tl 201) registrikoodi viimased 6 numbrid langevad kokku, langevad kokku ka KÜ ärinimi ja asukoha aadress. Dokumendis selle koostamise kuupäeva puudumine ei ole kohtu arvates rikkumine, mis tingiks dokumendi ehtsuses kahtluse tekkimist. Veeavarii toimumise eksliku kuupäeva märkimine ka ei ole kohtu arvates rikkumiseks, mis tekitab kahtlust dokumendi ehtsuses, kuna veeavarii toimumise kuupäeva kohta on esitatud ka teised tõendid. Eksimus firma Elamuvaldus õiges nimetuses on inimlikult ka arusaadav, kuna Narva linnas kõik teavad, et Narva linnas aastaid eksisteerib firma Elamuvaldus, äriühingu õiguslik vorm ja õige ärinimi ei oma kohtu arvates antud asja arutamisel tähtsust, kuna on arusaadav mis firmaga on tegemist. Loomulikult korteriühistu esimees peab hoolikam ja tähelepanelikum olla, välja andes korteriühistu nimel tõendeid. Kohus leiab, et KÜ Kalda 10 Narva esimehe N. Retukova poolt välja antud tõend vastab dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 tähenduses ning sellisena kohus seda ka käsitleb. Edasi kohus tuvastab, kas kostja on rikkunud mingit kohustust, kohustuse rikkumise eest, või kohustuse rikkumine oli vabandatav.

ja kas ta vastutab

Korteriomandiseaduse (edaspidi lühend KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (lühend AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on ka kostjal kui kaasomanikul kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks kahjustatud. Kostja ei vaielnud vastu, et purunenud veevoolik oli kostja korteriomandi sees. Seega veevoolik asus kostja mõjualas, tegemist oli kostja korteriomandi reaalosa esemega, mille korrashoiu kohustus oli KOS § 11 lg 1 p 1 alusel kostjal. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Kostjapoolne kohustuse rikkumine seisneb selles, et ta ei hoidnud korteriomandi reaalosa eset korras, nt. ei vahetanud õigeaegselt ära veevoolikut. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. 14(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

Tulenevalt VÕS § 103 lg-st 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Asjaolu, et kahjujuhtumi ajal kostja korteriomand oli antud üürile ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest. Kohtu arvates ei ole tegemist asjaoluga, mis välistaks kostja vastutuse KOS § 11 lg 3 alusel. Tegemist ei ole vääramatu jõu asjaoluga. KOS § 11 lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Seega üürilepingul on tähendus vaid kostja ja üürniku vahelises suhtes. Kohustuse rikkumise vabandatavust peab tõendama kostja, mida ta ei teinud. Kostja ei tõendanud, et rikkumise (veevooliku purunemise) põhjustas väline, kostjast mittesõltuv mõjutus, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, et ta vastutab kohustuse rikkumise eest ning et kohustuse rikkumine ei olnud vabandatav. Edasi kohus kontrollib kas hageja poolt kindlustatud korterile on tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg-test 1-3 tulenevalt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt N S (kannatanud korteri omanik) seletuskirjale (kd 1, tl 8, tõlge tl-l 59), nädal enne sündmust viibis ta kodust ära ja koju tagasi saabus 13.03.2014 kell 20:00. Avastas, et ülemisel korrusel elavad naabrid korterist nr XXX on tema korterit uputanud. Kahjustatud on lagi ja toa sein, köögi sein ja vannitoa sein. Vastavalt Niina Retukova, kes on KÜ Kalda 10 Narva juhatuse esimees, tõendile (kd 1, tl 11, kd 1, tl 204-205, tõlge tl-l 59) 14.03.2014.a kahjustatud korteri aadressil XXX Narva 20103 valdaja N S ülevaatusel oli avastatud alljärgnev: Korterile nr XXX, aadressil XXX Narva 20103 on põhjustatud kahju. Üle on ujutatud 2 seina - üks toas ja teine köögis. Tapeet on üle ujutatud. Kahju on tekitatud köögis ja toas. N. Retukova poolt väljastatud tõendi kohta kostja poolt esitatud etteheidetele kohus on juba vastanud analüüsides korteriga 28 seonduvat tõendit ja ei hakka kordama oma põhjendusi, mis on samad.

15(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

2.06.2016 kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel seletas N. Retukova, et nägi korteris XXX, et mööda seina, mis eraldab köögi ja elutuba, olid nii toas kui ka köögis märjad tapeedid. Tunnistaja ei saanud nii öelda, et vett oli palju. Korteri XXX omanik ütles, et korter on kindlustatud ja nad ise kõik korraldavad, pildistavad. Kui tunnistaja teistkordselt külastas korterit XXX, astus ta korterisse sisse, seinad olid märjad, kui suur plekk oli ei osanud tunnistaja öelda. Seinad olid märjad, tapeedid olid kohal, kuid vesi voolas seina peale. Tunnistaja ei mäleta, kas põrandal oli vesi, laest ka ei mäleta. Roheline Laine OÜ vara ülevaatuse 20.03.2014 akti (kd 1, tl 9) ja kahjukäsitluse kokkuvõte kohaselt seisuga 02.04.2014 (kd 1, tl 13) 20.03.2014 toimus kindlustusobjekti asukohaga XXX, Narva (kindlustusvõtja N S), ülevaatus. Kahju toimumise kuupäev on 13.03.2014 kell 20.00. Korter XXX toimunud veeavarii tõttu (veetoru purunemine köögis), sai kannatada kindlustusvõtja korteri viimistlus. Kahjude ülevaatusel avastati veekahjud lael ja seintel elutoas, WC-s ja köögis. Oli koostatud ka vara ülevaatuse akt-skeem (kd 1, tl 8 pöördel), kus on kajastatud veekahjustuste asukohad. Hageja esitas ka kahjustatud korteri fotod (kd 1, tl 29-46). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja korterist alguse saanud veelekke tõttu sai hageja poolt kindlustatud korter veekahjustusi, seega tekkis hageja poolt kindlustatud korteril VÕS § 128 lg 3 mõttes otsene varaline kahju ja tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Põhjuslik seos Kohus on juba tuvastanud esitatud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendite põhjal, et hageja poolt kindlustatud korteril tekkinud kahju põhjuseks oli kostja korteriomandis purunenud veevooliku tõttu tekkinud veeläbijooks hageja poolt kindlustatud korteriomandisse. Ilma veevooliku purunemiseta ei oleks kostja korterist vesi hageja poolt kindlustatud korterisse tunginud. Seega oli kostja rikkumise ja hageja poolt kindlustatud korterile tekkinud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, seega kuulub kahju hüvitamisele kostja poolt. Kostja vaidleb hagile vastu ka kahju suuruse osas, seega kohus peab tuvastama kahju suuruse põhjendatust. Kahju suuruse kohta on esitatud aadressil XXX, Narva asuva korteri remondieelarve (kd 1, tl 12, tõlge tl 59 pöördel), mis hageja seletuste kohaselt oli esitatud kindlustusvõtja poolt. Remondi eelarve kohaselt vajalikeks töödeks on:  seinte ja lagede viimistlus 29,4+90 m2 ulatuses, milleks on vaja krunti Akvastop koguses 31, kokku maksumusega 52,50 eurot;  lagede tasandus 29,4 m2 ulatuses, milleks on vaja krohvi Rodband koguses 1 kott 25 kg, maksumusega 11,90 eurot;  lagede pahteldus 29,4 m2 ulatuses, milleks on vaja Vetonit LR+ koguses 25 kg, maksumusega 11,90 eurot;  seinte pahteldus 90 m2, milleks on vaja Vetonit LR+ 3 kotti * 25 kg, kokku maksumusega 44,70 eurot;  seinte tasandamine 90 m2 ulatuses, milleks on vaja krohvi Rodband 3 kotti * 25 kg, kokku maksumusega 35,70 eurot; 16(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

 tapeetide kleepimine 90 m2 ulatuses, milleks on vaja tapeet 14 rulli, liim 3 tk, kokku maksumusega 163,60 eurot;  lae värvimine 29,4 m2 ulatuses, milleks on vaja isoleeriv värv

tk, kokku maksumusega 86 eurot;  vannitoa seinte värvimine 5 m2 ulatuses, milleks on vaja Akritl2 1 tk ja maalriteipi 3 tk, kokku maksumusega 33,60 eurot;  (köögi) plaatimine 3 m2 ulatuses, milleks on vaja keraamiline plaat 3m2, plaadiliim 1 kott 15 kg, vuugisegu 1 tk, kokku summas 48,10 eurot;  põrandakatte vahetamine toas

laminaat 16 m2, kokku summas 163,20 eurot. Töödeks on demontaaž ja kõikide vanade ja kahjustatud materjalide eemaldamine seintelt, lagedelt ja põrandalt. Uute katete ja materjalide paigaldamine. Tööaeg 10 päeva, tasu 50 eurot päevas. Kokku 500 eurot. Hind koos töötasuga 1 154,20 €. Roheline Laine OÜ vara ülevaatuse 20.03.2014 akti (kd 1, tl 9) ja kahjukäsitluse kokkuvõte kohaselt (kd 1, tl 13) korteris 28 toimunud veeavarii tõttu (veetoru purunemine köögis) sai kannatada kindlustusvõtja korteri (XXX, Narva) viimistlus. Kahjude ülevaatusel avastati veekahjud lael ja seintel elutoas, WC-s ja köögis. Roheline Laine OÜ poolt koostatud vara ülevaatuse akt-skeemil (kd 1, tl 8 pöördel) on kajastatud veekahjustuste asukohad ja nad on pildistatud (kd 1, tl 29-46). Kohus leiab, et remondieelarves loetletud vajalikud tööd langevad kokku Roheline Laine OÜ poolt tuvastatud ja fikseeritud kahjustustega ja nende lokalisatsiooniga. Kohus nõustub hageja esindaja 2.06.2016 kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et kahjustatud korteris tuleb taastada enne kahju juhtumit olnud olukorda, ei ole võimalik remontida 4-st seinast 1 või 2, või värvida üks neljandik laest. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Hageja esitas tõendid oma nõuete tõendamiseks, kostja oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid ei esitanud ja ei taotlenud tõendite kogumist. Kohus arvestab ka seda, et Roheline Laine OÜ kahjukäsitluse kokkuvõttes sisalduva ettepaneku punkti 4 kohaselt (kd 1, tl 12 pöördel), kalkulatsioon üle vaadatud ja teostatavad tööd põhjendatud. RL-i hinnangul tuleks kallim, kui taastada ehitusfirma kaudu ehk korteri omaniku poolt esitatud kalkulatsioon on väiksem, kui korter taastada ehitusettevõtte kalkulatsiooni alusel. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ning leiab, et on hageja nõuded põhjendatud ja tõendatud. Hageja on seoses veekahjuga hüvitanud kahjustatud korteri omanikule 1 129,20 eurot, millest 1 054,20 eurot (kd 1, tl 16) on veekahju (100 eurot on kindlusvõtja omavastutus, mis jäi tema kanda) ja 75 eurot on Roheline Laine OÜ poolt kahjukäsitluse kokkuvõtte koostamisega ja kahju kindlaks tegemisega seotud kulud (kd 1, tl 13, 15). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks kantud kulusid ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamise kulusid. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega hagejal on õigus seoses veekahjuga kahjustatud korteri omanikule hüvitatud 1 129,20 eurot nõuda kostjalt. 17(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

Hageja saatis kostjale 24.04.2014 tagasinõude nr 958 (kd 1, tl 18). Kostja ei ole hagejale kirjalikult vastanud ega kostja tagasinõuet tasunud. 24.04.2014 tagasinõude nr 958 kohaselt hüvitise ülekandmiseks hagejale anti kostjale tähtaeg hiljemalt 25.05.2014, seega leiab kohus, et nõue muutus sissenõutavaks mitte 24.04.2014 nagu väidab hageja vaid 26.05.2014. Viivis ja muud kulud VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei hüvitanud hagejale kahjustatud korteriomanikule tasutud 1 129,20 eurot, seega viivise nõue on põhjendatud. Kohus on varem tuvastanud, et kohustus muutus sissenõutavaks alates 26.05.2014, seega viivist tuleb arvestada alates 26.05.2014 summalt 1 129,20 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seoses ülaltooduga rahuldab kohus hageja viivise nõuet ja arvestab viivise suurust ise ümber. 05.07.2016 seisuga (kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev) on viivise võlgnevus järgmine:  viivis ajavahemiku 26.05.2014-30.06.2014 eest 9,19 eurot (võlg 1 129,20 eurot, viivitatud päevi 36, viivise määr 8,25%)  viivis ajavahemiku 01.07.2014-31.12.2014 eest on 46,39 eurot (võlg1 129,20 eurot, viivitatud päevi 184, viivise määr 8,15%)  viivis ajavahemiku 01.01.2015-30.06.2016 eest on 136,10 eurot (võlg 1 129,20 eurot, viivitatud päevi 547, viivise määr 8,05%)  viivis ajavahemiku 01.07.2016-05.07.2016 (k.a) eest on 1,23 eurot (võlg 1 129,20 eurot, viivitatud päevi 5, viivise määr 8%) kokku viivise võlgnevus on 192,67 eurot. Lähtudes hageja nõudest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivist kindla summana 192,92 eurot ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõudeks on ka sissenõudmiskulude hüvitamine summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega ka selles osas hageja nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka Sissenõudmiskulud summas 40 eurot. 18(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

Lähtudes kõigest ülaltoodust on kõik hageja nõuded põhjendatud ja tõendatud ning kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks. Lähtuvalt TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda, seega hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Mõlemad pooled esitasid menetluskulude nimekirjad ja palusid menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja menetluskulude sisuks on muuhulgas tunnistajatasu. Kohus leiab, et käesolevas kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistab kohtuotsuse tegemist. 2.06.2016 kohtuistungil oli tunnistajana ülekuulatud N. Retukova. Vastavalt TsMS § 152 lg-le 1 tunnistajale makstakse tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu makstakse ka siis, kui tõendusküsimusele on vastatud kirjalikult. Tulenevalt TsMS § 160 lg-st 1 tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstakse tasu üksnes nõudmisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus teavitab tunnistajat nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. Seega 2.06.2016 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud N. Retukoval on õigus kuni 2.09.2016 nõuda tunnistajatasu maksmist ja tunnistajale kulude hüvitamist. Kohus teavitas tunnistajat TsMS § 160 lg-s 2 sätestatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest tunnistajale saadetud kohtukutses (kd 2, tl 39), mis tunnistaja sai isiklikult kätte (kd 2, tl 40), ja 2.06.2016 kohtuistungil (kd 2, tl 51 pöördel). Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus 19(20)

Tsiviilasi nr 2-14-57725

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Lähtudes eeltoodust määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.