K. S. hagi A. A. (A.) vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind
540 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K. S. (isikukood: XXX; elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: Y. S. (isikukood: XXX; elukoht XXX; tel XXX; e-post: XXX); Kostja: A. A. (isikukood: XXX; aadress XXX; telefon: +XXX; e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: O. V.-K. (e-post XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Muuta Harju Maakohtu 25.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-1489 kostjalt A. A. hageja K. S. kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt A. A. välja hageja K. S. kasuks elatis summas 290 eurot kuus alates 04.07.2024 kuni hageja K. S. täisealiseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja A. A. kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks Y. S. arvelduskontole EEXXX selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud
2-24-10193 tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja on oma seadusliku esindaja ja kostja laps. Hageja elab emaga.
2.Harju Maakohtu 25.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-1489 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 230 eurot. Hagi eesmärgiks on suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist, kuna võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aja seisuga on faktilised asjaolud muutunud ehk suurenenud on oluliselt kostja igakuised vajadused. Hageja vajadus suurema elatise järele tuleneb peamiselt hageja tervisliku seisundi muutumisest, täpsemalt märkimisväärselt kuluka hambaravi vajadusest. Hagi esitamise seisuga on hageja igakuised vajadused suurusjärgus 795.70 eurot ning moodustuvad järgmistest kuludest: eluasemekulud (korteri laenumakse, kommunaalkulud, elekter ja kindlustus) 139 eurot, toidukulud 200 eurot, riietus (sh jalanõud) 80 eurot, sidekulud (koduinternet, mobiilne internet, telefoniside ning telefoni, arvuti ja tahvelarvuti järelmaks) 50 eurot, koolikulud (sh iga kooliaasta alguses ostetavad koolitarbed) 18 eurot, tervishoiu- ja hügieenikulud 25 eurot, hambaravi igakuine järelmaks 88,70 eurot, kohustuslik hambaarsti visiit iga 2 kuu tagant ehk keskmiselt 65 eurot kuus, ujumine ja ujumistarbed 85 eurot, meelelahutus ja taskuraha (raamatud, sünnipäevad, isiklikud ostud) 50 eurot. Perekonnaseaduse kohaselt on kostja kohustatud tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 212,69 eurot (272.76 + 54.96 - 37.50 - 40 - 37.533) kuus. Tulenevalt asjaolust, et varasema kohtulahendiga välja mõistetud 230 euro suurune elatis ei ole enam piisav hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks, on hagi eesmärgiks suurendada kostjalt välja mõistetud igakuist elatist 230 eurolt 290 euroni ehk summani, mille arvelt oleks võimalik rahuldada hageja igakuised vajadused.
3.Hageja seaduslik esindaja rahuldab hageja vajadusi vahetult, sh igakuise töötasu (keskmiselt 1362,02 eurot), lastetoetuse (80 eurot) ja lasterikka pere toetuse (450 eurot) arvelt. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on nii hageja kui ka hageja seadusliku esindaja vajadusi arvestades ebapiisav.
4.Eeltoodust tulenevalt palus hageja: -
suurendada hageja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 25.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-1489 välja mõistetud igakuist elatist, mis oli 230 eurot ja mõista välja kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 11.02.2029) igakuine elatis 290 eurot.
-
Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Y. S. arvelduskontole EEXXX, selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 2(8)
2-24-10193
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja poolt märgitud PKS-i alusel arvutatud elatis ei ole korrektne, sest kostja ei ole arvutuskäigu koostamisel võtnud arvesse hageja seaduslikule esindajale laekuvat lasterikka pere toetust.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja ei võtnud hagi õigeks ja vaidles hagile vastu. Kostja täidab ülalpidamiskohustust igakuiselt vastavalt kohtuotsusele.
7.Hageja seaduslik esindaja saab toetust kolme lapse eest. Hagejal on õigus PKS-i kohaselt nõuda kostjalt elatist summas 244,56 eurot.
8.Kostjal on teisest abielust ülalpidamisel kolm alaealist last – M. A. (sündinud XXX), S. A. (sündinud XXX) ja R. A. (sündinud XXX).
9.Kostja ainsaks kinnisvaraks on talu aadressil Mõisa tee 1-9, Laheküla, Saaremaa vald. Kostja omanduses olev vana taluhoone vajab ulatuslikke parendustöid. Hoones puudub kanalisatsioon, küttesüsteem on ahikütte põhine, katus on vana ja soojustus kehv. Selline seisukord põhjustab: kõrged küttekulud, kuna ahiküte ei ole efektiivne, mis tõstab talveperioodil kulutusi; kõrged elektrikulud, kuna kehva soojustuse tõttu on energiatarve märkimisväärselt suurem. Maja elamiskõlblikuks muutmine on hädavajalik, kuna peres kasvab viis last, kellest kolm on eelkooliealised, ning seda tuleb teha hiljemalt 2025. aasta juuniks. Selleks ajaks lõpetab kostja abikaasa M.A. vanemahüvitise saamise ning ei saa tööle asuda, kuna pere vajab pidevat hoolt raske puudega lapsele, M. A.le. M. A. erivajadused toovad kaasa igakuiseid lisakulutusi: regulaarne sõitmine erikeskusesse, mis asub linnas. Täiendavad meditsiini- ja hoolduskulud. Kostja peres kasvab viis last, mistõttu on hädavajalik kahe auto (reg nr XXX - Mini Cooper Clubman ja reg nr XXX – Volkswagen Multivan) olemasolu: suurem pereauto, kuhu mahub kogu pere. Väiksem auto, mida kasutatakse igapäevasteks sõitudeks, sealhulgas erivajadustega lapse ja teiste laste vedamiseks. Autode kasutamine toob kaasa järgmised kulud: Kütusekulud, kuna elukoht asub maapiirkonnas. Hoolduskulud, mis on vältimatud sõidukite korrashoiuks. Kostja töötab kodus arendajana, mis nõuab pidevat internetiühendust ja sidevõimalust. Kuna maapiirkonnas puuduvad odavamad internetilahendused, on kostja sunnitud kasutama satelliit-internetti, mis on küll kulukas, kuid ainus võimalik lahendus töö tegemiseks ja pere sissetuleku tagamiseks. Sissetuleku d Palk Elatisabi
Esto Külmik + nõudepesumasin Õhksoojuspump Elektripaigaldus ja väike auto (Bigbank) Suur-auto liising (Bigbank) Autod + Elukindlustus + Kodukindlustus Elisa mobiilside + koduinternet
Starlink varuinternet Valveandurid Valvekaamerad Elekter Reoveemahuti tühjendus iga kuu Joogivesi (Saku läte vesi veeautomaadi rent) Kütus Auto-remont ja hooldus
+
Lasteaiad Jalgpall Riided Hügieenitarbed (mähkmed ja muu) Üritused Mänguasjad Lastetoad, vesi, elekter, katus, muu hädavajalik
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud 4(8)
2-24-10193 Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
11.Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: hageja on oma seadusliku esindaja ja kostja alaealine laps; hageja elab koos emaga; Harju Maakohtu 25.10.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-1489 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 230 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni; kostja täidab varasemat kohtuotsust.
12.Hageja palub muuta varasema kohtulahendiga kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis 290 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) tema majanduslik seisund on halb; (ii) tal on teisigi ülalpeetavaid.
13.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud nõude eeldused on täidetud. Hageja on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu 25.10.2019 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning lapsele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus.
14.Hageja on kohtuni toonud, et tema igakuised kulud on keskmiselt ca 795.70 eurot kuus. 5(8)
2-24-10193
PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Riigikohus on märkinud, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas määras, on tal kohustus kulude suurust tõendada. Hageja ei ole hagis välja toodud kulude kohta tõendeid esitanud (välja arvatud ravikulu). Samas ei ole kostja hageja kulude suurust vaidlustanud. Seega leiab kohus, et vaatamata tõendite esitamata jätmisele on hageja välja toodud kulud põhjendatud ja vajalikud ning kohus lähtub neist elatise suuruse määramisel. Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on 795.70 eurot kuus, millest kostja osa oleks 397,85 eurot (795.70 / 2).
15.Osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Lapsele riikliku lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse maksmise fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määr on 80 eurot ja lasterikka pere toetuse määr on 450 eurot (toetuse saajaid on 3) ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleks kostjal kanda tema kulusid 357,85 euro (397,85 – 40 = 357,85) ulatuses ning lasterikka pere toetuse mahaarvamise järgselt 320,35 euro (357,85 - (225/2) / 3 = 290,22) ulatuses. Hageja nõuab elatise suurendamist 290 euroni, mistõttu kulude kontekstis on hageja nõue põhjendatud.
16.Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kostja keskmine töötasu on 4500 eurot kuus. Kostjale kuulub ühisomandina kinnisvara talu aadressil XXX (registriosa nr XXX). Kostja ei ole esile toonud, et ta tegutseks ettevõtluses, kuid äriregistrist nähtub, et kostja on 20.01.2025 registreeritud A. X OÜ (rk XXX) juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja. Kostja suhtes on algatatud 3 täitemenetlust elatise sissenõudmiseks. Kostjale ei kuulu sõidukeid, kuid kostja abikaasa omandis ning sellest johtuvalt kostja kasutuses on sõidukid reg nr XXX - Mini Cooper Clubman ja reg nr XXX – Volkswagen Multivan. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Kostja väited seoses talumaja parendamisega ei ole asjakohased. Elukohaks oleva hoone renoveerimise vajadus ei kaalu üles kostja alaealiste laste vajadust saada kohast ülalpidamist. Samuti on asjakohatud kostja viited kahe sõiduki kasutamise vajadusele – tegemist on mugavusvalikuga, mitte hädavajadusega. Kostja on esile toonud, et tema pere 6(8)
2-24-10193 igakuised kulud on 7520 eurot, samas on osa kulusid seotud kostja abikaasaga ega ole konkreetselt kostja kulud (nt sõidukid). Samuti on kostja viidanud liisingukuludele, kuid sõidukiregistrist nähtub, et mõlemad sõidukid on kostja abikaasa omandis, mistõttu ei ole võimalik liisingulepingu olemasolu (liisinguleping on kasutusleping ning tavapäraselt on sel puhul omanikuks pank). Kostja kulu tabelis oli ka üks 800 euro suurune kulurida, millel puudus selgitus. Kostja ei ole esile toonud, kui pikalt tuleb kostjal tasuda väidetavaid järelmakse jms krediidikohustusi. Samuti on kulud tõendamata, kuivõrd kostja ei ole esitanud kulude suuruse kohta tõendeid, samuti ei ole kostja iga kulu juures nõuetekohaselt viidanud, milline tõend kulu suurust peaks kinnitama. Kohus ei saa ise kostja arvelduskonto väljavõttelt hakata väidetavatele kuludele kinnitust otsima, kuivõrd see ei ole kooskõlas hagimenetluse põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale elatise tasumiseks piisavalt hea.
17.Kostja on viidanud, et tema ülalpidamisel on veel kolm alaealist last - M. A. (sündinud XXX), SX A. (sündinud XXX) ja RX A. (sündinud XXX). Kohus on 05.12.2024 määruses selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, millised on kostja teiste laste vajadused (igakuised ülalpidamiskulud) ja kostja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kostja ei ole selgesõnaliselt väitnud, et hagi rahuldamine (s.o elatise suurendamine 60 euro võrra kuus) asetaks kostja teised ülalpeetavad ebavõrdsesse olukorda. Kostja on esitanud Exceli tabeli (dtl 164jj) ja konto väljavõtte, mis peaks kostja teiste laste ülalpidamiskulusid kajastama. Viidatud tabelis nähtub kostja perekonna igakuine kulude koosseis, kuid tabeli põhjal ei ole võimalik tuvastada, millised on kostja iga ülalpeetava kulude koosseis ja suurus ühes kuus. Seega leiab kohus, et kostja väide on tagajärjetu ning kohus asja lahendamisel sellega ei arvesta.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada. Kohus leiab, et tuleb muuta Harju Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 290 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
19.Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt juba tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
20.Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 täpsustab kohus ka otsuse täitmise korda. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 7(8)
2-24-10193 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.