Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-16-6878 f) Äriühingu kasumi jaotamine. g) Nõukogu ja juhatuse liikmetega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses äriühingu esindaja määramine.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on XXXX hagi XXXX vastu kinkelepingu alusel üle antu väljaandmise nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja kinnitas ja toetas hageja loobumise avaldust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse

2(4)

2-16-6878

Kohus otsustas hageja taotlusel arestida 04.05.2016 määrusega kostjale XXXX kuuluvad 34 aktsiaselts „XXXX“ (ISIN kood: XXXX) aktsiat ja seada aresti alusel käsutamise keelumärge Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse ning keelata kostjal XXXX talle 34st aktsiaselts „XXXX“ aktsiast tulenevate järgmiste aktsionäri pädevusse kuuluvate otsuste vastu võtmine või nende osas hääletamine: a) Äriühingu põhikirja muutmine. b) Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine. c) Vahetusvõlakirjade väljalaskmine. d) Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine. e) Äriühinguga ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. f) Äriühingu kasumi jaotamine. g) Nõukogu ja juhatuse liikmetega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses äriühingu esindaja määramine. Kuivõrd hageja on hagist loobunud ja taotleb hagi tagamise tühistamist, tühistab kohus eeltoodud 04.05.2016 määrusega kehtestatud, ülal toodud hagi tagamise abinõud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja väitis loobumise avalduses, et loobub hagist seoses sisuliselt kohtuvälise kompromissini jõudmisega kostjaga, ning kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus edastas hageja loobumise avalduse kostjale seisukoha avaldamiseks. Kostja toetas hagist loobumise avaldust, kinnitas hageja väiteid ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

3(4)

2-16-6878 Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kindlaksmääramiseks põhjust.

poolte

endi

kanda,

ei

ole

menetluskulude

TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on esitanud taotluse hagejale poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja on hagist loobunud, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel kuulub tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Hageja on palunud tagastada pool hagi tasutud riigilõivu summas 1 971.63 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamise eest 3 943.25 eurot. Kohus märgib, et antud hagiavalduse esitamise eest nõutava riigilõivu suuruseks oli 2 100 eurot (kuivõrd hagihind on 217 300.80 eurot, millelt tuleb vastavalt RLS tasuda riigilõivu summas 2 100 eurot ja mitte 3 943.25 eurot), mistõttu on kohus antud asja juurde hagiavalduse eest nõutava riigilõivukohustuse täitmiseks sidunud hageja poolt tasutud 3 943.25 eurost ainult 2 100 eurot. Kuivõrd antud hagi esitamise eest nõutava riigilõivu suuruseks oli üksnes 2 100 eurot, ei olnud kohtul õigust suuremas ulatuses hageja raha asja juurde võtta. Eeltoodust tulenevalt saab kohus antud asjas loobumise tõttu tagastada pool riigilõivu asja juurde kuuluvalt summalt 2 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.