AS-i XXXXhagi Eesti Vabariigi vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
35 713,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AS XXXX(registrikood XXXX, aadress XXXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Britta (elektronpost [email protected])
Oltjer
Kostja
Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, aadress Endla 13, 15006 Tallinn) Lepinguline esindaja Silvi XXXX (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 13.05.2016. a, pärast kohtuistungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS-i XXXX(registrikood XXXX) taotlus 13.05.2016. a kohtuistungi protokolli parandamiseks ja kanda parandused protokolli sisse vastavalt taotlusele.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt AS-i XXXX(registrikood XXXX) kasuks 35 713,19 (kolmkümmend viis tuhat seitsesada kolmteist koma üheksateist) eurot.
Välja mõista Eesti Vabariigilt AS-i XXXX(registrikood XXXX) kasuks viivis põhinõude 35 713,19 (kolmkümmend viis tuhat seitsesada kolmteist koma üheksateist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
6.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 (5)
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.AS XXXX(hageja) esitas 24.11.2014 hagiavalduse Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) (kostja) vastu 35 713,19 euro tasumise nõudes (I kd, tl 2). Kohus võttis hagi 01.12.2014 menetlusse (I kd, tl 26). Kostja vastas hagile 15.12.2014 (I kd, tl-d 30-34). Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostja vastuse esitamist on pooled korduvalt esitanud kohtule menetlusdokumente. Kohus arutas asja istungil 13.05.2016 (I kd, tl-d 81-82).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. XXXX, XXXXja AS XXXX sõlmisid 08.05.1996 erastamise ostu-müügilepingu, millega XXXX müüs AS-ile XXXX 100% XXXXaktsiatest. Lepingupooled leppisid lepingu punktis 3.1 kokku järgmises: „3.1 Müügihind. Aktsiate täielik müügihind (edaspidi „Müügihind“), mida müüakse vastavalt §-le 2.1, on 2 500 000 (kaks miljonit viissada tuhat) Eesti krooni rahas ja 2 500 000 (kaks miljonit viissada tuhat) Eesti krooni erastamisväärtpaberites (nimiväärtuses).“ Lepingupooled leppisid lepingu punktis 10.1 kokku järgmises: „10.1 Ostja on teadlik, et Aktsiaseltsi varade seas võib olla õigusvastaselt võõrandatud varasid, mis Omandireformi Aluste seaduse alusel võivad kuuluda tagastamisele omandireformi õigustatud subjektidele. XXXX ehitise õigustatud subjektile kompenseerimisotsuse seadusvastaseks tunnistamise ja objekti tagastamise puhul ostuhinda vähendatakse AS-le XXXX 1 900 tuh. kr. võrra.“ XXXX, AS XXXX ja hageja sõlmisid 12.10.1999 lepingu, millega loovutati hagejale kõik 08.05.1996 lepingust tulenevad õigused ja kohustused. XXXX ehitisest tagastati 29,41% õigusjärgsetele omanikele. 25.11.2011 kanti XXXX XXXX XXXXsuuruse omanikuna ehitisregistrisse. XXXXsai mõttelise osa omanikuks 25.11.2011. Sellega realiseerus 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 ettenähtud kohustus. 08.05.1996 lepingus ei olnud kokku lepitud kohustuse täitmise aega. Kohustus tuli täita mõistliku aja jooksul. Raha tagasi maksmise tähtaeg ei saa olla vähem kui üks kuu. Hageja nõuab kostjalt 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 nimetatud summa tasumist 29,41% ulatuses.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. 03.11.2011 koostati XXXX asuva vara üleandmise akt. 25.11.2011 kanti XXXX ehitisregistrisse vallasasja XXXX XXXX suuruse mõttelise osa omanikuna. XXXX läks omandiõigus üle vara üleandmise akti koostamise päeval 03.11.2011. Nõue muutus sissenõutavaks 03.11.2011, kui mõlemad 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 sätestatud tingimust: kompenseerimisotsuse tegemine ja objekti tagastamine. Mõistlik aeg nõude täitmiseks oli kohe, alates 03.11.2011. Hageja teadis kaks kuud alates 20.09.2011, et objekt tagastatakse 03.11.2011. Hagi esitati 24.11.2014. Eeltoodust tulenevalt on nõue aegunud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja esitas protokolli parandamise taotluse. Taotlus esitati õigeaegselt. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Kohus rahuldab taotluse vastavalt selles märgitule ja viib taotluses väljatoodud parandused protokolli sisse. 2 (5)
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: XXXXi, RAS-i XXXX ja AS-i XXXX vahel 08.05.1996 erastamise ostu-müügilepingu sõlmimine ja 08.05.1996 lepingu punktide 3.1 ja 10.1 sõnastus; 08.05.1996 lepingust tulenevate AS-i XXXX õiguste ja kohustuste üleminek hagejale; XXXX ehitise õigustatud subjektile kompenseerimisotsuse osaliselt seadusvastaseks tunnistamine; 03.11.2011 vara üleandmise akti tegemine XXXX XXXX mõttelise osa XXXX asuvast varast üleandmiseks; Harry Kuusiku kandmine 25.11.2011 ehitisregistrisse XXXX XXXX suuruse omanikuna. Kokkuvõtvalt ei vaidle pooled selle üle, et 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 sätestatud raha tasumise kohustus on tekkinud.
6.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: XXXX omandi XXXX mõttelisele osale XXXX asuvast varast üleminemise aeg; 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 nimetatud raha tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg.
7.Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 17 lg 2 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vara tagastamisel vara maksumust kindlaks ei määrata, kui seadusest ei tulene teisiti. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra (kord) punkt 441 sätestab, et kui vara üleandmiseks määratud ajal keeldub vara üleandmiseks kohustatud isik vara üle andmast või kui õigustatud subjekt vara vastu ei võta, koostab valla- või linnavalitsuse esindaja selle kohta akti, millele kirjutavad alla valla- või linnavalitsuse esindaja, üleandmiseks kohustatud isik või õigustatud subjekt ning üleandmise juurde kutsutud isikud. Korra punkt 48 sätestab, et omandiõigus tagastatud varale läheb õigustatud subjektile üle vara üleandmise akti või punktis 441 näidatud vara üleandmisest keeldumise akti koostamise päevast, kui vara tagastamise korralduses ei ole ette nähtud või kui seadusest ei tulene teisiti. Vallasasja omandiõiguse üleminekuks ei ole vajalik vastava kande tegemine ehitisregistrisse (vt asjaõigusseaduse (AÕS) §-d 92, 93 ja 94). Ehitise kui vallasasja osas seadus eriregulatsiooni ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt ei tulene seadusest regulatsiooni, mille kohaselt ehitise kui vallasasja omandiõiguse üleminekuks õigustatud subjektile on vajalik ehitisregistri või mõne muu registri kande tegemine. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et XXXX sai XXXX asuvast varast XXXX suuruse mõttelise osa omanikuks 03.11.2011, kui koostati vara üleandmise akt. 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 kokkulepitud raha tasumise kohustuse eeldused esinesid seega 03.11.2011.
8.Kohus on seisukohal, et 08.05.1996 lepingu punkt 10.1 ei sisalda poolte kokkulepet kohustuse täitmise aja kohta. Kohtu hinnangul ei tulene lepingust tervikuna ega võlasuhte olemusest kohustuse täitmise aega. Kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud kohustuse täitmise ajas, kohaldub kohustuse täitmise aja kindlaksmääramise osas seadus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 lause 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. 3 (5)
Hageja on avaldanud, et kohustuse täitmiseks vajalik mõistlik aeg on mitte vähem kui üks kuu kohustuse tekkimisest, arvestades bürokraatiat, mis kaasneb asjaolude kontrollimisega, maksekorralduste ettevalmistamisega. Hageja leiab, et mõistlik tähtaeg ei saanud lõppeda enne, kui hagejal oli võimalik teada saada XXXX ehitise omaniku muudatusest ega olla ebamõistlikult lühike. Kostja on leidnud, et mõistlik aeg kohustuse täitmiseks oleks olnud kohe, s.t alates 03.11.2011. Kostja leiab, et arvestada tuleb sellega, et hageja teadis ette asja tagastamise toimumisest 03.11.2011. Kohus on seisukohal, et ebaõige on kostja käsitlus, mille kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks kohustuse tekkimise aluseks olevate eelduste esinemisel. Kohus leiab, et kohustuse tekkimist ei saa samastada kohustuse sissenõutavaks muutumisega. Kohus on seisukohal, et VÕS § 82 lg-ga 3 ei ole kooskõlas kostja seisukoht, et kohustus muutus sissenõutavaks koheselt kohustuse eelduseks olevate asjaolude esinemisel, s.t 03.11.2011. Sellise käsitluse kohaselt oleks mõistlik aeg kohustuse täitmiseks null päeva, mida ei saa lugeda mõistlikuks. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kostja oleks olnud võimeline täitma 03.11.2011 jooksul 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 sisalduva kohustuse. Selliseid asjaolusid ei ole kostja menetluses ka välja toonud ega nendele tuginenud. Kohus on seisukohal, et VÕS § 82 lg 3 alusel kohustuse täitmise aja kindlaksmääramisel ei saa lähtuda sellest, kas ja millal sai hageja teada 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 kokkulepitud eelduste esinemise võimalikkusest. VÕS § 82 lg 3 kaitseb eelkõige võlgnikku, annab talle kohustuse täitmiseks vajalikku aega ja takistab võlausaldajat nõudmast kohustuse täitmist koheselt. Kui kumbki võlasuhte pooltest teab ette kohustuse täitmise aega, ei lühenda see mõistlikku aega nullini, kuid annab eelkõige võlausaldajale võimaluse tugineda sellele, et kohustuse täitmine peaks toimuma kiiremini võlgniku soovitust, sest kohustuse täitmise vajadus oli ette teada (poolte huvidega arvestamine). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 kokkulepitud kohustus ei muutunud sissenõutavaks 03.11.2011 ning kohustuse täitmiseks oli vajalik mõistlik aeg arvestatuna alates 03.11.2011. Kostja ei ole oma õiguslikult positsioonist lähtudes avaldanud kohtule asjaolusid, mille põhjal kohus saaks määrata kindlaks kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja. Seetõttu lähtub kohus hageja avaldatud põhjendustest ja hageja avaldatud mõistlikust ajast üks kuu. Seejuures arvestab kohus, et riigiasutusel võib kuluda asjaolude kontrollimiseks ja maksekorralduste ettevalmistamiseks ligikaudu üks kuu. Arvestades analoogia korras haldusmenetluse läbiviimiseks kuluvat mõistlikku aega ei ole üks kuu ebamõistlikult pikk aeg kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal tekkis õigus kostjalt nõuda (nõue muutus sissenõutavaks) 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 kokkulepitud kohustuse täitmist kõige varem 03.12.2011.
9.Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohustus muutus sissenõutavaks kõige varem 03.12.2011. Seega pidi hageja esitama hagiavalduse nõude aegumise vältimiseks kuni 03.12.2011. Hageja esitas 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 kokkulepitud kohustuse täitmise nõudes hagiavalduse 24.11.2014, s.t enne aegumistähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud.
10.Pooled ei ole vaielnud raha tasumise kohustuse ja selle aluseks olevate asjaolude üle. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 kokkulepitud kohustuse täitmist ja kostjal puudub õigus kohustuse täitmisest keelduda. Kohus 4 (5)
rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 35 713,19 eurot (XXXX1 900 000 kroonist on 558 790 krooni, mis on ekvivalente 35 713,19 euroga).
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt seaduses sätestatud määras viivise tasumist põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest. Lepingupooled ei ole kokku leppinud viivisemääras ega viivise maksmise välistamises. Kohus peab eeltoodut arvestades hageja nõuet põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise põhinõude tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi seega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine takistab asja lahendamist otsusega. Seetõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.