11. september 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-61401
Tsiviilasi
AS-i XXXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus Eesti Vabariigi vastu
Menetlustoiming
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (hageja)
AS XXXX(registrikood xxxx, aadress xxxx) Lepingulised esindajad vandeadvokaat Britta Oltjer (elektronpost [email protected]) ja vandeadvokaat Anneli Aab (elektronpost [email protected])
Asjast puudutatud isik (kostja)
Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, aadress Endla 13, 15006 Tallinn) Lepinguline esindaja Silvi Xxxx (elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt AS-i XXXX(registrikood xxxx) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
2.Määrata AS-i XXXX(registrikood xxxx) menetluskulude suuruseks 3318,40 (kolm tuhat kolmsada kaheksateist koma nelikümmend) eurot.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt AS-i XXXX(registrikood xxxx) kasuks menetluskulud 3318,40 (kolm tuhat kolmsada kaheksateist koma nelikümmend) eurot.
4.Välja mõista Eesti Vabariigilt AS-i XXXX(registrikood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 3318,40 (kolm tuhat kolmsada kaheksateist koma nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata AS-i XXXX(registrikood xxxx) avaldus menetluskulude 179,60 (ükssada seitsekümmend üheksa koma kuuskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 1 (4)
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu 01.07.2016 otsusega (jõustunud 27.01.2017) rahuldati hagiavaldus ja jäeti menetluskulud Eesti Vabariigi (kostja) kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2016 otsusega (jõustunud 27.01.2017) jäeti Harju Maakohtu 01.07.2016 otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ning jäeti apellatsioonimenetlusega seonduvad menetluskulud kostja kanda. Eelnevalt AS XXXX(hageja) esitas 08.12.2016 ringkonnakohtule menetluskulude tervikliku nimekirja ning hiljem täiendavalt õigusabi arve nr 20170092. Kohus küsis 01.02.2017 kostjalt seisukohta hageja menetluskuludele. Kostja esitas 08.02.2017 seisukoha hageja menetluskuludele, milles muuhulgas vaidles hageja menetluskuludele vastu ning palus hageja menetluskulud kindlaks määrata üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Jõustunud kohtuotsustega jäeti menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus lahendab seetõttu käesolevas määruses hageja menetluskulude kindlaksmääramise küsimuse maakohtus ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude osas.
3.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude suurus on menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud õigusabi arvete kohaselt 3358 eurot, millele lisandub õigusabi arvest nr 20170092 nähtuvalt 140 eurot (ilma käibemaksuta) (kokku 3498 eurot). Hageja ei nõua kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja on põhjendanud lepingulise esindaja kulude suurust menetluskulude nimekirjas järgmiselt: -
Arvest nr 20141696 nähtub, et 24.11.2014 õigusabi osutati 2 tundi 8 minutit (2,13 tundi). Arvest nr 20150184 nähtub, et ajavahemikul 15.12.2014 kuni 04.02.2015 õigusabi osutati 4 tundi 40 minutit (4,67 tundi). Arvest nr 20160697 nähtub, et ajavahemikul 12.05.2016 kuni 13.05.2016 õigusabi osutati 2 tundi. Arvest nr 20160945 nähtub, et ajavahemikul 20.05.2016 kuni 21.06.2016 õigusabi osutati 6 tundi 14 minutit (6,23 tundi). Arvest nr 20161205 nähtub, et ajavahemikul 22.06.2016 kuni 29.08.2016 õigusabi osutati 4 tundi 37 minutit (4,62 tundi). Arvest nr 20170092 nähtub, et ajavahemikul 08.12.2016 kuni 12.12.2016 õigusabi osutati 1 tund 10 minutit (1,17 tundi).
4.Kokku on maakohtus ja ringkonnakohtus hagejale õigusabi osutatud 20,82 tundi (2,13+4,67+2+6,23+4,62+1,17). Hagejale osutati kohtus õigusabi tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esitas 08.02.2017 seisukoha hageja menetluskuludele, milles muuhulgas 2 (4)
vaidles hageja menetluskuludele vastu ning palus hageja menetluskulud kindlaks määrata üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19).
6.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos arvetega. Kohtuasja materjalidest nähtuvad hagejale menetluskulude tekkimine ja menetluskulude olemasolu. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja vandeadvokaadist esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on ajakulu 20,82 tundi põhjendatud 19,32 tunni ulatuses (20,82 tundi – 0,7 tundi – 0,8 tundi). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjast ja arvest nr 20160945 nähtuv õigusabi ajakulu 0,7 tunni ulatuses. Võttes sealhulgas arvesse asja õiguslikku keerukust ja hageja 22.06.2016 seisukohas esitatut ning asjaolu, et seisukoha koostamiseks oli eelnevalt materjalidest nähtuvalt põhjalikult kujundatud õiguslikku positsiooni (sh hagi koostamiseks), analüüsitud ja materjalidega tutvutud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjast ja arvest nr 20161205 nähtuv õigusabi ajakulu 0,8 tunni ulatuses. Võttes sealhulgas arvesse asja õiguslikku keerukust, hageja apellatsioonkaebuses esitatut (sh apellatsioonkaebuse vastuse sisulist teksti 2 lehel) ja asjaolu, et maakohtus eelnevalt materjalidest nähtuvalt põhjalikult kujundatud õiguslikku positsiooni, analüüsitud ja materjalidega tutvutud ning advokaadilt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi, sh kohtupraktika tundmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja märgitud õigusabist 20,82 tundi hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud ja vajalik 1,5 tunni ulatuses vähem (0,7+0,8). Muus osas on hageja õigusabi kulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei nõua kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele) ning lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele. Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik 3 (4)
120 eurot 19,32 tunni ulatuses. 19,32 tunni ulatuses tööühiku hind 120 eurot on kokku 2318,40 eurot (19,32 * 120). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja menetluskulu 2318,40 eurot.
7.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot. Hagilt tasuti riigilõivu õigesti. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu riigilõiv 1000 eurot.
8.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse maakohtus ja ringkonnakohtus kokku 3318,40 eurot (ilma käibemaksuta) (2318,40+1000=3318,40). Kohus mõistab menetluskulud 3318,40 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
9.Hageja taotles kostjalt menetluskulude 3498 eurot välja mõistmist hageja kasuks. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude välja mõistmise nõude kostjalt 179,60 euro (3498-3318,40) ulatuses.
10.Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Anne Käärid (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.