nende Hageja: K K (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: T K (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: M K (isikukood xxx; elukoht: xxx).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista M Kilt välja K Ki kasuks igakuine elatis summas 277,50 eurot alates 01.08.2024 kuni K Ki täisealiseks saamiseni.
3.Määrata, et M K kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks T K arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatis K K“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
2-24-17141 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja jäi pärast vanemate kooselu lõppemist elama seadusliku esindajaga.
2.Hageja igakuised keskmised kulud kokku on 635 eurot: -
3.Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot.
4.Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 01.08.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda T K arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatis K K“.
5.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja pangakonto väljavõttel ei nähtu ühtegi ülekannet lapsele isa poolt. Hageja ise ütles, et kooli alguses sai 10 eurot ja oktoobris, kui vaheaeg algas, sai 10 või 20 eurot sularaha. Kostja on maksnud 450 eurot (oktoober, november, detsember, 150 eurot kuus) laste ülalpidamiseks, kuna see on kahe lapse eest kokku, jääb selgusetuks palju sellest summast on Kle ja palju teisele lapsele. Riideid on ostetud teisele lapsele, Kle ei meenu peale sokkide muid riideid ja jalanõusid, mis isa oleks talle ostnud. Lisaks ei soovinud toetada isa lapse sünnipäeva pidamist ja lapse klassiekskursiooni. Autod on soetatud abielu ajal, mis peaks olema ühisvara ja kuuluma jagamisele.
KOSTJA VASTUS
6.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja märgib, et ei soovi elatisnõuet, vaid võrdselt koos teise lapsevanemaga lapsi kasvatada. On maksnud alates oktoobrist lapse emale 150 eurot elatist ning andnud lapsele taskuraha. T K ei soovinud elatist, vaid lapse peale kulunud kulude hüvitamist. Sel hetkel, andis lapse ema mõista, et lapse peale ei kulu reaalselt rohkem kui 300 eurot kuus. Lisaks on kostja ostnud lastele vajalikke riideid, jalanõusid. Samuti on jätnud emale oma auto, et ta saaks tööl käia, lapsi transportida ning lisatööd teha.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude 2(5)
2-24-17141 põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja elab emaga.
9.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise seadusjärgses miinimummääras alates 01.08.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust täitnud.
10.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 635 eurot kuus. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Kostja ei ole hageja kulude suurust vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 635 eurot kuus (PKS § 99). Kui võtta arvesse ka riiklikku peretoetust summas 80 eurot, tuleb kummalgi vanemal kanda hageja kulusid 277,50 eurot kuus (635 – 80 = 555; 555 / 2 = 277,50).
11.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
12.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse 3(5)
2-24-17141 kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1). Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Kohus on ülal leidnud, et kummagi vanema osakaal hageja kulude kandmisel on 277,50 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellises ulatuses ülalpidamiskohustust täitnud, mistõttu esineb ülalpidamiskohustuse rikkumine.
13.Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid ja tõendeid, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks. Kostja on viidanud, et soovib hagejaga rohkem aega koos veeta ja selle raames kulusid vahetult kanda, kuid käesoleva vaidluse ajal sellist elukorraldust ei olnud. Olukorras, kus poolte suhtlust asub reguleerima mõni leping või kohtulahend, on kostjal võimalik pöörduda kohtu poole elatise muutmise hagiga (TsMS § 459).
14.Kostja ei ole ka tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt on kostjal kui lahuselaval vanemal õigus elatist tasuda muul viisil kui elatisraha ülekandmisega teisele lapsevanemale.
15.Võttes aluseks PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneks hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) käesoleval ajal 287,72 eurot kuus. Samas on kohus ülal leidnud, et hageja igakuised kulud ei ole sedavõrd suured, et õigustaks seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmist. Seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmisel rikastuks hageja alusetult. Seega mõistab kohus kostjalt välja fikseeritud summas elatise 277,50 eurot kuus alates 01.08.2024.
16.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt.
17.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.
18.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude 4(5)
2-24-17141 rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
21.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.