nende Hageja: X (isikukood: XXX; elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood: XXX; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post: xxx) Kostja: Y e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
(isikukood:
XXX;
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Yilt (Y) välja Xe (X) kasuks elatis summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 11.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni.
3.Punktis 2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Määrata, et Y kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXX selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 1(5)
2-24-15451 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Hageja jäi pärast vanemate kooselu lõppemist elama seadusliku esindajaga. Koos elati perena ühises eramus aadressil xxx. Hageja seaduslik esindaja katab üksinda lapsega seotud kulud. Kostja keeldub ülalpidamiskohustuse täitmisest ega ole elatist maksnud. Kuigi seaduslik esindaja on korduvalt elatist nõudnud, pole kostja seda tasunud.
2.Hageja igakuised keskmised kulud kokku on 880,45 eurot: -
3.Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot.
4.Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 11.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda C arvelduskontole nr XXXXXXXX iga jooksva kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu eest.
5.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ema katab lapsega seotud kulud. Lapsevanemate omavaheline suhtlus on konfliktne, mistõttu hageja seaduslik esindaja leiab, et kostja peab maksma elatist regulaarselt ja kindlas summas, et tagada lapse huvide kaitse.
6.Kostja ei ela koos hagejaga. Hageja elab koos emaga vanemate ühisvarana kuuluva majas. Kostja elab uue perega mujal ja käib majas vaid ebakorrapäraselt.
7.Kostja väide, et ta katab lapse kulutusi, ei pea paika. Kostja tasus lapse lasteaia ja huviringide kulud viimati enne hagi esitamist (augustis ja septembris). Sellest ajast alates 2(5)
2-24-15451 on kõik lapsega seotud kulud kandnud ema. Kostja ja hageja kohtumised toimuvad harva, mõned korrad kuus ja need on lühiajalised, mis ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid väidetavalt lapsele tehtud kulutuste kohta.
8.Kostja majanduslik olukord on hea. Kostja on varakas ja töövõimeline ega ole kohustatud ülal pidama teisi isikuid. Seega on tal võimalik tasuda nõutud elatist.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja märgib, et kostja, hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad koos aadressil xxx.
10.Kostja osaleb aktiivselt lapse igapäevaelus, kattes lapsega seotud kulutusi, sealhulgas toidu ja riiete ostmist ning huvitegevuste korraldamist. Kostja katab lapse elamiskulud, sh eluasemega seotud kommunaalkulud, kuna laps elab kostja omandis olevas majas. Lisaks viib kostja lapse lasteaeda ja huviringidesse. Kostja leiab, et kindlas summas elatise nõue ei ole põhjendatud, kuna ta katab olulise osa lapse kulutustest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; kostja ei ole hagejale rahas elatist tasunud.
13.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise seadusjärgses miinimummääras alates 11.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elab hagejaga ühes majapidamises ning on hageja ülalpidamiskohustust täitnud. 3(5)
2-24-15451
14.Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 880,45 eurot kuus. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Kostja ei ole hageja kulude suurust vaidlustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 880,45 eurot kuus (PKS § 99),.
15.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
16.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1). Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Kostja ei ole tõendanud, et pooled jagavad ühist eluaset aadressil xxx) ning hageja on nimetatud väite vaidlustanud. See, et kostjal on rahvastikuregistri kohaselt viidatud aadressile sissekirjutus, ei tähenda, et kostja ka faktiliselt seal elab – rahvastikuregistri andmetel puudub õiguslik tähendus. Samuti ei oma tähtsust see, et hageja vanemad on jätkuvalt abielus. Abielusolek ei anna alust arvata, et pooled tingimata ühist eluaset omavad. Ühtlasi ei anna kostja väitele kinnitust ülekannete tegemine kolmandatele isikutele (dtl 70).
17.Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid ja tõendeid, mis annaks aluse PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks. Seega on tõendamata, et kostja elaks koos hageja ja hageja seadusliku esindajaga või et kostja osaleks vahetult hageja kulutuste kandmisel.
18.Kostja ei ole ka tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt on kostjal kui lahuselaval vanemal õigus elatist tasuda muul viisil kui elatisraha ülekandmisega teisele lapsevanemale.
4(5)
2-24-15451
19.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev: -
Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot.
-
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine brutokuupalk 1832 eurot.
-
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hagiavalduse kohaselt saab hageja eest lapsetoetust hageja seaduslik esindaja. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud.
Võttes aluseks hagiavalduses esitatud asjaolusid ja PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise aluseid, kujuneb hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) käesoleval ajal 287,72 eurot kuus.
20.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus.
21.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt poolte taotlustele.
22.Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
25.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.