Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
01.07.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-5120
Tsiviilasi
HHL Rühm OÜ, First Telekom Trading OÜ, Silma LK Saunja SA, Mühlberg Mööbel OÜ, Artis Holding OÜ, Akron OÜ, E.V.I. OÜ, AM ja Element Ehitus OÜ avaldus TH pankroti esmase maksejõuetusmenetlusena või alternatiivselt teisese maksejõuetusmenetlusena väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.04.2016 määrus pankrotihalduri kaasamise taotluse lahendamiseks ja avalduse osaliseks läbivaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HHL Rühm OÜ, First Telekom Trading OÜ, Silma LK Saunja Sihtasutuse, Mühlberg Mööbel OÜ, Artis Holding OÜ, Akron OÜ, E.V.I. OÜ, AM ja Element Ehitus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I HHL Rühm OÜ (registrikood 10743222) Avaldaja II First Telekom Trading OÜ (registrikood 10620229) Avaldaja III Silma LK Saunja SA (registrikood 90008637) Avaldaja IV Mühlberg Mööbel OÜ (registrikood 11168331) Avaldaja V Artis Holding OÜ (registrikood 10423345) Avaldaja VI Akron OÜ (registrikood 10520462) Avaldaja VII E.V.I OÜ (registrikood 11402492) Avaldaja VIII AM (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja IX Element Ehitus OÜ (registrikood 10238607) Avaldajate/võlausaldajate esindaja v/adv Madis Vinni
Harju Maakohtu 20.04.2016 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata avalduse TH põhimaksejõuetusmenetluse alustamiseks Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1346/2000 artikli 3 lõike 1 tähenduses (resolutsiooni punkt 2). Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Tühistatud osas saata tsiviilasi tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel.
5.Määrus kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu (PankrS § 5 lõiked 1 ja 2, TsMS § 660 lõige 1). Asjaolud ja avaldus
1.01.04.2016 esitasid avaldajad maakohtule avalduse TH pankroti väljakuulutamiseks. Mh toodi avalduses esile, et võlgniku suhtes on Läti Vabariigis jõustunud pankrotiotsus ei ole käsitatav maksejõuetusmenetluse algatamisena Euroopa Liidu Nõukogu 29.05.2000 määruse nr 1346/2000 (edaspidi EL-i määrus) art 3 lõike 1 mõttes. Lahendi asjaoludest nähtub, et võlgnik on avaldusse märkinud, et maksejõuetusmenetlusele ei saa kohaldada viidatud määrust. Seega on võlgnik teadlik, et tema põhihuvide kese ei asu Läti Vabariigis ning võlgnik on selliselt taotlenud iseseisva territoriaalse maksejõuetusmenetluse algatamist, millisena tuleb algatatud menetlust ka käsitada.
2.EL-i määrus võimaldab algatada enne põhimaksejõuetusmenetlusi ka teiseseid ja iseseisvaid maksejõuetusmenetlusi. Olukorras, kus maksejõuetusmenetluse algatamisel on soovitud avaldusega välistada EL-i maksejõuetusmenetluste algatamise kriteeriumite hindamine ning kohus ei ole seda ka teinud, ei ole vastastikuse usalduse põhimõttega vastuolus vastava otsuse käsitamine iseseisva territoriaalse tähendusega maksejõuetusmenetlusena.
3.Käesolevas asjas esinevad ka erandlikud asjaolud, mis annavad aluse EL-i määruse art 26 kohaldamiseks. Võlgnik esitas avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks samal päeval, mil talle toimetati kätte kohtukutse tsiviilasjas nr 2-15-4191, kohustamaks teda koostama enda vara nimekiri ja seda vandega kohtuistungil kinnitama. See ja võlgniku üldine tegevusmuster viitab, et võlgnik ei soovi koostada enda varalisest olukorrast ülevaadet viisil, mida võlgnik peaks vandega kinnitama ning mis võib omakorda muude eelduste esinemisel tuua võlgnikule kaasa täiendava kriminaalõigusliku vastutuse. Kuna Läti Vabariigis puudub võlgnikul vara, siis päädib sealne menetlus võlgadest vabastamise menetlusega, mille regulatsioon on võlgnikule võrreldes Eesti omaga soodsam (lühem ajaperiood ning erinevalt Eesti õigusest ei ole võimalik ka vastava menetluse toimumist välistada).
4.Võlgnikule kuulub Eestis vara – arvelduskontod ja kohtutäiturite arestitud väärtpaberid. Võlgnikul puudub Läti Vabariigis igasugune vara. Samuti on võlgnikul arvukalt kehtivaid seoseid Eesti äriühingutega. Kõik võlgniku kohustused kolmandate isikute ees on seotud kriminaalasjas nr 1-12-5921 kannatanute nõuetega või Eesti äriühingutega. Lisaks on Eestis võlgniku pereliikmed. Seega on võlgniku põhihuvide kese Eestis.
5.Kuigi avaldajad leidsid, et esinevad alused maksejõuetusmenetluse algatamiseks põhimaksejõuetusmenetlusena, esitasid nad alternatiivselt taotluse algatada teisene menetlus. Võlgnikul on Eestis tegevuskoht. Võlgnik on mitmete äriühingute juhtorgani liige ning see viitab selgele ja püsivale äritegevusele Eestis. Need on objektiivsed kriteeriumid, mis paistavad selliselt välja ka kolmandatele isikutele. Euroopa Kohtu otsuse nr C-369/09 kohtujuristi ettepanekus on sedastatud, et ajutise iseloomuga tegevused ei ole samastatavad tegevuskohaga ning oluline on see, kuidas paistab tegevus väljapoole, mitte see, milliseid eesmärke võlgnik sellega taotleb. Euroopa Kohus on otsuses nr C-327/13 välja toonud, et määruse artiklis 29 b sätestatut tuleb hinnata selle liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, mille territooriumil menetluse algatamist taotletakse. Võlgniku seisukoht
6.Võlgnik esitas maksejõuetusmenetluse algatamisele vastuväite. Euroopa Kohus on otsuse nr C-341/04 resolutsiooni punktis 2 märkinud, et teiste liikmesriikide kohtutel ei ole õigust kahelda põhimaksejõuetusmenetluse algatanud liikmesriigi kohtu pädevuses. Võlgniku pankrot on Läti Vabariigi kohtulahendiga välja kuulutatud. Võlgnik ei ela Eestis ega elanud Eestis juba enne seda, kui end Läti Vabariigi rahvastikuregistris arvele võttis. Võlgnikul puudub Eestis sissetulek ja ta maksab makse Läti Vabariigis. Eestis tal vara praktiliselt puudub. Võlgnik külastab võimalusel Eestit. Võlgnikul on Läti Vabariigi ID-number, töövõtulepingud, autojuhtimisõigus ning ta on registreeritud sealses maksuametis, sotsiaalametis, terviseametis, perearstisüsteemis jne. Võlgnik on juba 13.02.2015 avaldanud soovi enda tagasikutsumiseks Eesti äriühingute organitest. Tagasi ei ole teda kutsutud viie tegevuse lõpetanud juriidilise isiku organist. Kolmel juriidilisel isikul on aga tegevus/suhted Läti Vabariigis ja/või mujal maailmas, mistõttu ei näita neis tegutsemine seda, et võlgnik tegutseks Eestis. Võlgnikul on võlausaldajaid mitte ainult Eestist, vaid ka teistest riikidest. Eestis ei ole võlgnikul pereliikmeid. Esimese astme kohtu määrus
6.20.04.2016 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata Läti Vabariigi pankrotihalduri taotluse käesolevasse menetlusse kaasamiseks ja läbivaatamata avalduse võlgniku pankroti esmase maksejõuetusmenetlusena väljakuulutamiseks.
7.Võlgniku vastuväide pankrotiavaldusele seisneb selles, et Läti Vabariigi kohtu jõustunud otsusega on juba välja kuulutatud tema maksejõuetus ning alustatud on esmast maksejõuetusmenetlust kohas, kus on võlgniku põhihuvide kese EL-i määruse art 3 lõike 1 tähenduses.
8.Riia Linna Vidzeme Eeslinna kohtu 18.02.2016 otsuse (t I kd lk 154-157) kohaselt esitas võlgnik kohtule 25.01.2016 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt võib füüsilise isiku maksejõuetuse subjektiks olla iga isik, kes viimase kuue kuu jooksul on olnud Läti Vabariigi maksumaksja ja kellel esinevad finantsraskused. Kohus on märkinud, et võlgnik sai Läti Maksuameti andmetel perioodil 02.04.2015– 31.12.2015 Lätis tulu 1720 eurot, sh 1000 eurot muust majandustegevuse ettevõttest SIA City24 ja 720 eurot mikroettevõttest. Samuti tuvastas kohus, et võlgnik on tõendanud maksejõuetuse tunnuste olemasolu ning leidis, et tuleb algatada võlgniku maksejõuetusmenetlus.
9.Läti Vabariigi kohtu otsus maksejõuetusmenetluse algatamiseks on käsitatav piiriüleseid pankrotimenetlusi reguleeriva EL-i määruse järgse
põhimaksejõuetusmenetluse algatamise otsusena. EL-i määruse art 2 punkti a kohaselt on maksejõuetusmenetlus art 1 lõikes 1 nimetatud menetlus, mis hõlmab kõiki võlgniku võlakohustusi. Need menetlused on loetletud määruse A lisas. Läti Vabariigi puhul on lisast A nähtuvalt art 2 punktis a nimetatud menetluseks mh fiziskās personas maksātnespējas process, mis nähtub ka asjaomasest kohtuotsusest. Art 2 punkti e kohaselt käsitleb otsus EL-i määruse tähenduses maksejõuetusmenetluse algatamist või likvideerija määramist. Läti Vabariigi kohus on 16.02.2016 teinud otsuse maksejõuetusmenetluse algatamise kohta ja art 2 punkti b kohase likvideerija määramise kohta. Otsus ei ole edasikaevatav, seega on see jõustunud.
10.EL-i määruse art 16 lõige 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust, mille on teinud art 3 alusel otsustamiseks pädev liikmesriigi kohus, tunnustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menetluse algatanud riigis. Seda sätet kohaldatakse ka juhul, kui võlgniku suhtes ei saa tema vara arvesse võttes algatada menetlust teises liikmesriigis. Määruse preambuli punktis 22 rõhutatakse, et teised liikmesriigid peavad vastastikuse usalduse põhimõttel tunnustama selle kohtu otsust, kes menetluse esimesena algatas ilma, et neil oleks õigus kõnealuse kohtu otsust kontrollida. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud (nt 02.05.2006 otsuses nr C-341/04, punktid 43, 44), et teise liikmesriigi kohus peab tunnustama esimesena põhimaksejõuetusmenetluse algatanud kohtu otsust ja juhul kui huvitatud isik leiab, et menetlus algatati riigis, kus võlgnikul põhihuvide kese puudub, tuleb tal kasutada selles riigis ettenähtud õiguskaitsevahendeid algatamise otsuse vaidlustamiseks. Kuna Läti Vabariigi kohus on teinud jõustunud lahendi, millega on kuulutanud välja võlgniku maksejõuetuse, tuleb Eesti kohtul seda aktsepteerida esmase maksejõuetusmenetluse algatamise määrusena art 3 lõike 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei saaks seetõttu ka juhul, kui võlgniku põhihuvide kese oleks Eestis, algatada Eestis esmast maksejõuetusmenetlust. Võimalik eksimus põhihuvide keskme määratlemisel ei ole vastuolu avaliku korraga määruse art 26 tähenduses. Samuti ei ole kohus tuvastanud muid asjaolusid, mis võiksid täita art 26 kohaldamise eeldusi.
11.Kohus ei pidanud määrusest tulenevate piirangute tõttu võimalikuks, et Lätis oleks algatatud teisene maksejõuetusmenetlus vastavalt EL-i määruse art 3 lõikele 2. Määruse art 3 lõike 4 kohaselt võib enne põhimaksejõuetusmenetluse algatamist teiseseid maksejõuetusmenetlusi algatada ainult juhul, kui a) lõike 1 alusel ei saa maksejõuetusmenetlust algatada selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimuste tõttu, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese või b) teisese maksejõuetusmenetluse algatamist taotleb võlausaldaja, kelle alaline elu- või asukoht või registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kelle territooriumil tegevuskoht asub või kelle nõue tuleneb selles tegevuskohas toimuvast tegevusest. Kohtule ei ole teada piiranguid, mis välistaksid EL-i määruse kohase põhimaksejõuetusmenetluse algatamise võlgniku suhtes Läti Vabariigis (nt ei ole seal välistatud määruse kohaldamine füüsilisest isikust võlgnikele). Samuti ei ole käesoleval juhul Läti Vabariigis toimuvat maksejõuetusmenetlust algatanud võlausaldajad. Seega ei saa toimuvat maksejõuetusmenetlust pidada teiseseks või iseseisvaks territoriaalseks maksejõuetusmenetluseks.
12.Avaldajate väitel on võlgnik kasutanud forum shoppingut, valides endale pankrotimenetluseks sobivama õigussüsteemiga riigi. Euroopa Kohus on 17.01.2006 otsuses asjas nr C-1/04 (punktis 29) nentinud, et olukorras, kus võlgnik viib pärast maksejõuetuse algatamise taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist oma
põhihuvide keskme üle teise riiki, rikutakse määruse eesmärke ning art 3 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese võlgniku poolt maksejõuetusmenetluse algatamise taotluse esitamise ajal, säilib pädevus nimetatud menetlust algatada, kui võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist oma põhihuvide keskme üle teise liikmesriigi territooriumile. Otsuse põhjenduste kohaselt seaks see halba olukorda võlausaldajad, kes võlgniku asukohavahetusega uue riigi kohtus enda huve kaitsma peaksid. Antud juhul on aga võlgnik esitanud avalduse maksejõuetusmenetluse algatamiseks samas kohas, kus ta väidab enda põhihuvide keskme olevat, ega ole enda asukohta (põhihuvide keset) menetluse vältel vahetanud. Läti Vabariigi kohtulahendis on tuvastatud, et võlgnikul oli eelmisel aastal Lätis maksustatavat tulu, mis annab alust eeldada, et võlgnik tegi Läti Vabariigis 2015.a tööd. Samuti on võlgnik juba pea aasta enne avalduse esitamist, so alates 13.04.2015, registreerinud rahvastikuregistris elukohaks Läti Vabariigi aadressi. Eesti võlausaldajad on pankrotiavalduse esitanud võlgniku avaldusest ca kaks kuud hiljem. Seega ei saa kohus tuvastada, et EL-i määruse eesmärki vältida forum shoppingut oleks rikutud sedavõrd selgelt, et see võtaks Läti Vabariigi kohtult pädevuse põhimaksejõuetusmenetluse läbiviimiseks. Arvestada tuleb ka EL-i määruse preambuli punkti 22, mille kohaselt peaks liikmesriikide otsuste tunnustamine lähtuma vastastikuse usalduse põhimõttest ja mittetunnustamise põhjusi peaks olema võimalikult vähe.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb Eesti kohtul Läti Vabariigi kohtuotsust maksejõuetuse väljakuulutamiseks tunnustada esmase maksejõuetusmenetluse algatamisena ning avaldajate taotlust esmase maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks ei ole võimalik rahuldada. Avaldajate taotlus esmase maksejõuetusmenetluse algatamiseks tuleb TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel jätta läbi vaatamata.
14.EL-i määruse art-st 27 tuleneb, et kui liikmesriigi kohus on algatanud art 3 lõikes 1 osutatud menetluse, mida teine liikmesriik tunnustab, võib art 3 lõike 2 alusel pädev teise liikmesriigi kohus algatada teisese maksejõuetusmenetluse ilma, et selles riigis oleks võlgniku maksejõuetust kontrollitud. Art 3 lõike 2 kohaselt on teise liikmesriigi kohus võlgniku vastu maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev ainult juhul, kui kõnealusel võlgnikul on tegevuskoht selles riigis. See menetlus mõjutab ainult selliseid võlgniku varasid, mis asuvad viimati nimetatud liikmesriigi territooriumil.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul teisese maksejõuetusmenetluse algatamiseks kontrollida, kas võlgnikul on Eestis tegevuskoht. EL-i määruse art 2 punkti h järgi käsitatakse võlgniku tegevuskohana kohta, kus toimub võlgniku alaline majandustegevus, mis hõlmab tööjõudu ja materiaalseid vahendeid. Määruse definitsioon ei anna eriti infot füüsilise isiku tegevuskoha määratlemiseks. Kohtule on teadmata, millega võlgnik täpsemalt tegeleb. Läti Vabariigi kohtuotsuse järgi on võlgnik saanud eelmisel aastal Läti Vabariigis suhteliselt väikeses ulatuses maksustatavat tulu, samal ajal puudub võlgnikul seal igasugune vara ning kehtivad seosed võlgniku ja sealsete äriühingute vahel. Võlgnik ei ole selgitanud, kas ta on Läti Vabariigis tööl või tegeleb ettevõtlusega vms. Ainuüksi Läti Vabariigi rahvastikuregistris elukoha registreerimine ei tähenda, et võlgnik Lätis tegutseks. Tegevusele Eestis viitavad aga eri staatused Eestis registreeritud äriühingutes: nõukogu liige AS-is Kinnisvaraportaal, nõukogu liige OÜ-s Group One Entertainment, nõukogu liige Roheline Elekter AS-is, prokurist Kalapojad OÜ-s, juhatuse liige Põlevkivi Innovatsiooni Agentuuri OÜ-s, nõukogu liige Energiaressursside Efektiivse Kasutamise
Tehnoloogiate Arenduskeskus OÜ-s, juhatuse liige Eesti Rs Feva ha 9er Klasside liidus, juhatuse liige Tuuletehnoloogia Liidus. Kohus ei pidanud oluliseks, kas tegemist on äriühingu või mittetulundusühinguga, sest ka Eestis mittetulundusühingus osalemine viitab sellele, et võlgnik on tegev Eestis. Arvestades seda, et võlgniku vara ja arvelduskontod on seoses eri kohtumenetlustega olnud arestitud, on kohtu hinnangul võimalik, et võlgnik on küll Eestist seoses eri äriühingutes tegutsemisega tulu saanud, kuid ei ole seda deklareeritud. Võlgnik ei ole tõendanud, et temaga seotud äriühingud oleksid vastu võtnud otsused võlgniku tagasikutsumiseks, mistõttu tuleb eeldada, et võlgnikul tuleb täita seadusega vastavalt nõukogu liikmele, juhatuse liikmele või prokuristile pandud kohustusi. Võlgniku esitatud 13.02.2015 kiri (t II kd lk 64) ei ole esitatud kohtule ega tõenda võlgniku väidet, et ta on palunud äriregistris enda seosed äriühingutega katkestada. Ka juhul, kui ettevõtetel on rahvusvahelised seosed (sh seos Läti Vabariigiga), ei tähenda see seose puudumist Eestiga.
16.Maksejõuetuse määruse loogikat silmas pidades on võimalik otsustada, et võlgniku tegevuskoht võib olla ka mujal kui võlgniku põhihuvide kese, ning õiguskirjanduses on sedastatud, et võlgnikul võib olla mitu tegevuskohta, st et algatada võib võlgniku tegevuskohtade arvule vastava arvu teiseseid menetlusi (Viimsalu, S. „Piiriülese maksejõuetusmenetluse õiguslikud küsimused.“ Juridica IV; 2008, lk 416). Seega, isegi kui võlgnik on viimasel ajal tegutsenud ka Lätis, viitavad arvukad kehtivad seosed Eesti äriühingutega siiski sellele, et võlgnik on tegev ka Eestis. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks menetleda avaldust teisese maksejõuetusmenetluse algatamiseks.
17.Lähtudes kohtumenetluse otstarbeka läbiviimise põhimõttest teeb kohus edasised menetlustoimingud teisese maksejõuetusmenetluse asjas pärast käesoleva määruse jõustumist. Määruskaebus
18.05.05.2016 esitatud määruskaebuses paluvad võlausaldajad tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti läbi vaatamata võlausaldajate avaldus võlgniku esmase maksejõuetusmenetluse väljakuulutamiseks ja teha selles osas uus määrus, millega algatada võlgniku esmane maksejõuetusmenetlus.
19.Maakohus on käesolevas asjas lähtunud sellest, et kuna Läti Vabariigi kohtuotsusega on välja kuulutatud võlgniku maksejõuetus, tuleb Eesti kohtul seda aktsepteerida esmase maksejõuetusmenetluse algatamisena EL-i määruse art 3 lõike 1 tähenduses. Võlausaldajate käsitluse aluseks olid eelkõige asjaolud, et Läti Vabariigi kohtuotsuse kohaselt tõi võlgnik sealses menetluses ise välja, et EL-i määrus ei kohaldu ning samuti ei nähtu EL-i määruse kohaldamist kohtuotsusest endast. Läti Vabariigi kohus ei hinnanud, kas otsusega algatati põhimaksejõuetusmenetlus või mitte.
20.Läti pankrotiseaduse kohaselt ei saa füüsilisest isikust võlgniku puhul esitada pankrotiavaldust võlausaldajad (§ 133), vaid üksnes võlgnik ise. Lisaks on oluline rõhutada, et kui sealne menetlus on mh EL-i määruse art 3 lõike 1 järgne põhimaksejõuetusmenetlus, siis tuuakse see välja ka sellekohases registris (Läti Vabariigi pankrotiseaduse § 132 lõige 6), muudel juhtudel viidatakse, mis menetlusliigiga on tegemist Läti õiguse kohaselt (sama sätte lõige 7). Viidatud registris ei ole tehtud märget selle kohta, et võlgniku suhtes oleks algatatud menetlus EL-i määruse art 3 lõike 1 järgi, vaid viidatud on üksnes Läti õiguse alusel läbiviidavale menetlusliigile. Seega on võimalik järeldada, et toimuvale menetlusele EL-i määruse
art 3 lõike 1 järgse tähenduse omistamine võlgniku poolt on meelevaldne ega tulene kohtuotsusest. Eelneva tõttu on äärmisel juhul võimalik käsitada toimuvat iseseisva territoriaalse maksejõuetusmenetlusena.
21.Võlausaldajate poolt esitatud hinnangu andmine ei saa olla ka EL-i määrusega vastuolus, kuivõrd kohtute vastastikuse usalduse põhimõtte rakendamine eeldanuks Läti Vabariigi kohtu poolt hinnangu andmist, kas tegemist on põhimaksejõuetusmenetlusega. Tuginedes Euroopa Kohtu lahendis nr C-341/04 punktides 41 ja 44 toodud selgitustele, leidsid võlausaldajad, et situatsioonis, kus menetluse algatamisel on soovitud välistada vastava avaldusega EL-i määruse järgsete maksejõuetusmenetluste algatamiste kriteeriumite hindamine ning kohus ei ole seda teinud, ei ole vastastikuse usalduse põhimõttega vastuolus vastava otsuse käsitamine iseseisva territoriaalse tähendusega maksejõuetusmenetlusena. Selle hinnanguga ei seata kahtluse alla Läti Vabariigi kohtu pädevust. Viidatu tõttu oleks välistatud ka teisese maksejõuetusmenetlusena käsitatavate iseseisvate territoriaalsete menetluste algatamine enne põhimaksejõuetusmenetlust, sest sellistele menetlustele oleks võimalik alati anda esmase maksejõuetusmenetluse tähendus.
22.Võlausaldajad jäid oma seisukoha juurde, et võlgniku põhihuvide kese paikneb Eestis, mistõttu on alus põhimaksejõuetusmenetluse väljakuulutamiseks Eestis. Samuti jäid võlausaldajad varasema seisukoha juurde, et isegi kui Läti Vabariigi kohtuotsus oleks käsitatav põhimaksejõuetusmenetluse algatamisena, esinevad alused selle Eestis tunnustamata jätmiseks vastuolu tõttu Eesti avaliku korraga. Vastustaja seisukoht
23.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
24.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 20.04.2016 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata avalduse võlgniku esmase pankrotimenetluse algatamiseks (resolutsiooni punkt 2) menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Resolutsiooni punkti 1 osas on maakohtu määrus jõustunud.
26.Maakohus jättis avalduse TH põhimaksejõuetusmenetluse alustamiseks EL määruse art 3 lõike 1 tähenduses läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata, kui see ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et võlgniku põhimaksejõuetusmenetlusena tuleb tunnustada Läti Vabariigis alustatud menetlust.
27.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole TsMS § 465 lõike 2 punktis 8 ja § 442 lõikes 8 sätestatud ulatuses põhjendatud ning tuvastatud asjaolude alusel ei olnud põhjendatud avalduse läbivaatamata jätmine.
28.Esmalt nõustub kolleegium maakohtu käsitlusega, mille kohaselt puuduvad käesolevas asjas asjaolud, mis annaksid aluse mitte tunnustada Läti Vabariigi Riia linna Vidzeme Eeslinna Kohtu 18.02.2016 otsust, millega kuulutati välja TH pankrot. Kolleegium kaebuse esitajate vastupidise seisukohaga ei nõustu. EL-i määruse art 16 lõike 1 kohaselt tunnustavad kõik liikmesriigid maksejõuetusmenetluse algatamist käsitlevat otsust, mille on teinud art 3 alusel otsustamiseks pädev liikmesriigi kohus, alates selle jõustumisest menetluse algatanud riigis. Art 26 kohaselt võib iga liikmesriik keelduda teises liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetluse tunnustamisest, kui tunnustamine oleks selges vastuolus liikmesriigi riigikorraga, eelkõige selles sätestatud põhimõtete ning igaühe põhiseaduslike õiguste ja vabadustega. Avaldajate väited (Läti kohtule avalduse esitamine samal päeval, kui talle toimetati kätte kohtukutse tsiviilasjas, milles teda kohustati esitama varade nimekiri ja seda vandega kohtus kinnitama; võlgniku üldine tegevusmuster võlausaldajate huvide kahjustamiseks) ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks Läti Vabariigi kohtuotsus selges vastuolus Eesti riigikorraga.
29.Küll aga nõustub ringkonnakohus kaebuse esitajate etteheitega selles, et maakohus jättis tuvastamata võlgniku põhihuvide keskme EL-i määruse art 3 lõike 1 mõttes. Maakohus asus seisukohale, et isegi kui võlgniku põhihuvide kese asuks Eestis, ei saaks Eesti kohus algatada esmast maksejõuetusmenetlust, kuna Läti Vabariigi kohtuotsus on jõustunud. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Riia linna Vidzeme Eeslinna Kohtu 18.02.2016 otsusest ei nähtu, et kohus oleks pankroti algatanud EL-i määruse art 3 lõike 1 alusel. Samuti ei nähtu otsusest, et kohus oleks asunud seisukohale, nagu asuks võlgniku põhihuvide kese Läti Vabariigis. Seega ei saa selles pankrotiotsuses toodud asjaoludest järeldada võlgniku põhihuvide keskme asumist Läti Vabariigis. Pigem annavad otsusest nähtuvad asjaolud aluse asuda vastupidisele seisukohale, kuna otsuse kohaselt ei ole Lätis võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnistut, sõidukit, väikelaeva või sellele teisaldatava mootori omandiõigust; Läti Vabariigi ettevõtteregistri andmetel puuduvad aktuaalsed andmed ettevõtete (äriühingute), ettevõtjate ja vahekohtute kohta, kus võlgnik oleks omanik, FIE, täisühingu osanik, aktsiate omanik või asutaja; Läti maksuametil puuduvad andmed võlgniku sissetuleku kohta ajavahemikul alates 01.01.-01.04.2015. Lätis algatatud menetlusele EL-i määruse tähenduses õigusliku hinnangu andmisel tuleb seega lähtuda määruse art 3 lõigetest 1 ja 2 ning tuvastada konkreetse võlgnikuga seonduvate eluliste asjaolude kogumi alusel, kas Läti Vabariigis asus pankrotimenetluse algatamise ajal võlgniku põhihuvide kese. Jaatava vastuse korral tuleb sealset menetlust käsitleda põhimaksejõuetusmenetlusena. Kui aga võlgniku põhihuvide kese asub Eestis, võib olla alus 01.04.2016 avalduse rahuldamiseks ja TH põhimaksejõuetusmenetluse algatamiseks Eestis. Asjaolude tuvastamisel tuleb maakohtul mh lähtuda PankrS § 3 lõikest 3, mille kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. TsMS § 658 lõike 2 alusel ei tuvasta kolleegium faktilisi asjaolusid, kuna asja uuesti läbivaatavale kohtule on kohustuslikud ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad ainult õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel.
30.Ringkonnakohtul puudub võimalus rahuldada kaebuse esitajate taotlust esmase pankrotimenetluse algatamiseks, kuna PankrS § 4 lõike 1 kohaselt kuulub pankrotiasja menetlemine maakohtu pädevusse.
31.Käesolevas määruses käsitlemata menetlusosaliste väited kaebuse lahendamisel tähtsust ei oma. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.