K. H. hagi M. H. ja V. H. vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 027/2024/1474 ja nr 027/2024/1475
Tsiviilasja hind
kostja I osas 3500 eurot, kostja II osas 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: K. H. (isikukood XXX; e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: I. M.-V. (e-post [email protected]) Kostja I: M. H. (isikukood XXX) Kostja II: V. H. (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja: R. O. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: V. B. (e-post XXX )
esindajad
Eelistung 16.10.2024, edasi kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnistada täiteasjas nr 027/2024/1474 sundtäitmine osaliselt lubamatuks osas, mis puudutab K. H.lt V. H. ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevust perioodi eest 01.04.2021 kuni 24.04.2024 summas 139,50 eurot.
3.Tunnistada täiteasjas nr 027/2024/1475 sundtäitmine osaliselt lubamatuks osas, mis puudutab K. H.lt M. H. ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevust perioodi eest 01.04.2021 kuni 24.04.2024 summas 139,50 eurot.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.05.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 22.03.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas X-XX-XXXX K. H.lt (hageja) V. H. (kostja I) kasuks igakuise elatise summas 150 eurot kuus perioodi 25.03.2021 kuni 31.12.2021 eest ning alates 01.01.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni summas 150 eurot. Samuti mõistis kohus hagejalt M. H. (kostja II) kasuks igakuise elatise summas 150 eurot kuus perioodi 25.03.2021 kuni 31.12.2021 eest ning alates 01.01.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni summas 150 eurot. Viidatud otsuse jõustumisel on hageja esitanud laste emale R. O.le kalkulatsiooni võlgnevuse jäägi kohta, milles nähtus, et hageja on elatise hulka arvestanud laste huviringid ning arved laste telefonide eest. Seega seisuga 24.03.2022 oli hagejal elatise võlgnevus summas kokku 591,77 eurot. R. O.l puudusid vastuväited esitatud kalkulatsiooni kohta. 10.08.2022 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas X-XX-XXXX on poolte vahel kinnitatud kompromiss, mille alusel hageja tasub kostjatele tagasiulatuva elatise ajavahemiku 1. detsember 2020 – 24. märts 2021 eest kokku summas 256 eurot, hageja maksab märgitud summa nelja igakuise osamaksega, igaüks 32 eurot kuus, kandes alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevast iga kuu 10. kuupäeval kokku 64 eurot hagejate ema pangakontole. Peale viidatud lahendi tegemist on vanemad omavahel sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt hageja tasub lastele elatist 50 eurot vähem (kui kohtulahendiga välja mõistetud oli) ning lisaks tasub hageja inglise ja vene keele kursused ning laste telefonide arved. Vanemate vahel kestis kehtiv kokkulepe 3 aastat, mida hageja on korrapäraselt ka täitnud. Laste emal R. O.l puudusid vastuväited sõlmitud kokkuleppe tingimuste osas. Kuna pooltel tekkisid lahkarvamused elatisnõude täitmise osas, on hageja varasemalt laste vanemate poolt sõlmitud kokkuleppe üles öelnud märtsis 2024.a. ning alustanud elatise täitmist vastavalt kohtulahendile tsiviilasjas X-XX-XXXX ehk igakuiselt tasus kostja I ülalpidamiseks 150 eurot ja kostja II ülalpidamiseks 150 eurot.
24.04.2024 on hageja saanud e-posti aadressile täitmisteated Tallinna kohtutäiturilt R. S. täitemenetluste nr 027/2024/1474 ja nr 027/2024/1475 alustamise kohta R. O. avalduste alusel, millele on laste ema esitanud ka võlgnevuste kalkulatsioonid ning samuti on esitanud nõude edasiulatuva elatise saamiseks kohtutäituri vahendusel. Kostjate seaduslik esindaja poolt esitatud avaldustes on toodud valed arvutused ning laste ema R. O. on tahtlikult jätnud esitamata teavet selle kohta, et tegelikult hagejal puudub elatise võlgnevus ning hageja täidab elatise kohustust tasudes huviringide eest ja laste telefonide eest. Hageja arvutuste kohaselt on hagejal kostja I ees võlgnevus seisuga 24.04.2024 kokku 323 eurot. Kostjale II on hageja üle maksnud 516,21 eurot. Seega on laste isa üle maksnud elatist kokku 123,21 eurot (393,00 - 516,21). Seoses sellega on arusaamatu, kuidas on tekkinud elatise võlgnevused summas 780 eurot (kostja II ees) ja summas 980 eurot (kostja I ees). Samuti lisanduvad täitekulud, ehk täiteasjas nr 027/2024/1474 summas 774,70 eurot ning täiteasjas nr 027/2024/1475 summas 774,70 eurot. Käesoleval ajal ei jäänud hagejal muud üle, kui sõlmida maksegraafikud väidetava võlgnevuse tasumiseks, kuna hageja kinnistule ja kontodele on seatud kohtutäituri arest. Sissenõudjate esindaja ei andnud nõusolekut võlgniku arveldusarve aresti alt vabastamiseks. Hageja on seisukohal, et kuna täitemenetluste alustamise kuupäeva seisuga, ehk 24.04.2024 puudusid hagejal võlgnevused laste ees, mis tulenevad kohtulahendist ts.asjas X-XX-XXXX, ei ole täitemenetluste nr 027/2024/1474 ja nr 027/2024/1475 alustamine põhjendatud. Kuna hagejal puudub võlgnevus kostjate ees, tuleb 24.04.2024.a. Tallinna kohtutäituri R. S. alustatud täitemenetlused nr 027/2024/1474 ja nr 027/2024/1475 hageja suhtes tunnistada lubamatuks ning koheselt lõpetada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada Tallinna kohtutäituri R. S. poolt hageja suhtes 24.04.2024 algatatud täitemenetlused nr 027/2024/1474 ning nr 027/2024/1475 lubamatuks. Kostjate vastus Kostjad on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda sundtäitmise täiteasjades nr 027/2024/1474 ja 027/2024/1475 lubamatuks tunnistamist. Hageja ja kostja vahel ei eksisteeri mingeid kokkuleppeid elatise osas, v.a Tallinna Rinnakohtu 10.08.2022 kohtumäärusega kinnitatud kompromiss. Hageja võlgnevus elatise osas on väljatoodud võlgnevuste kalkulatsioonides, mis on esitatud koos hagiavaldusega. Hageja võlgnevus kostja V. H. ees 24.04.2024 seisuga Harju Maakohtu 22.03.2022 kohtuotsuse tsiviilasjas X-XX-XXXX alusel moodustas 652,50 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2022 määruse alusel 128 eurot. Hageja võlgnevus kostja M. H. ees 24.04.2024 seisuga Harju Maakohtu 22.03.2022 kohtuotsuse tsiviilasjas X-XX-XXXX alusel moodustas 852,50 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2022 määruse alusel 128 eurot. Hageja märgib hagiavalduses, et ta tasus huviringide eest ja telefoniarved. Harju Maakohtu 22.03.2022 kohtuotsuse tsiviilasjas X-XX-XXXX p 24 järgi ei kuulu märgitud kulud elatise hulka. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
4.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohus 22.03.2022 kohtuotsusega tsiviilasjas X-XX-XXXX hagejalt välja mõistnud mõlema kostja kasuks igakuise elatise summas 150 eurot kuus perioodi 25.03.2021 kuni 31.12.2021 eest ning alates 01.01.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni summas 150 eurot (dtl 11-20). 10.08.2022 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas XXX-XXXX on tühistatud Harju Maakohtu 22.03.2022 otsus tagasiulatuva elatise osas ja kinnitatud poolte kompromiss, mille alusel kohustus hageja tasuma kostjatele tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.12.2020 – 24.03.2021 eest kokku summas 256 eurot nelja igakuise osamaksega, igaüks 32 eurot kuus, kandes alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevast iga kuu 10. kuupäeval kokku 64 eurot hagejate ema pangakontole (dtl 23-24).
5.Kohus loeb tuvastatuks, et hageja suhtes on algatatud täiteasi nr 027/2024/1474 kostja II avalduse ja Harju Maakohtu 22.03.2022 otsuse tsiviilasjas X-XX-XXXX alusel (dtl 2531). Täitmisteate kohaselt oli nõude suurus seisuga 24.04.2024 780 eurot. Nõude sisuks on elatise võlg ja igakuine lisanduv elatis. Samuti on hageja suhtes algatatud täiteasi nr 027/2024/1475 kostja I avalduse ja Harju Maakohtu 22.03.2022 otsuse tsiviilasjas X-XXXXXX alusel (dtl 32-38). Täitmisteate kohaselt oli nõude suurus seisuga 24.04.2024 980 eurot. Nõude sisuks on elatise võlg ja igakuine lisanduv elatis. 12.11.2024 dokumendis on hageja kinnitanud, et seisuga 12.11.2024 on täiteasja 027/2024/1474 nõude jääk 510,73 eurot, täiteasja 027/2024/1475 nõude jääk 514,73 eurot ning kohtutäitur R. S. ei nõua enam hagejalt edasiulatuva elatise tasumist.
6.Hageja on hagiavalduses märkinud, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud kostjate huviringide ja telefoniarvete tasumisega. Hageja on esitanud kohtule arved kostja II huviringide eest perioodist 25.03.2021 kuni 25.04.2024 (dtl 53-113), arveldusarve väljavõtte, millest nähtub kostjate huviringide eest tasumine kogusummas 1214,83 eurot perioodil 01.01.2021 kuni 13.05.2024 (dtl 114) ning Tele2 arved perioodist mai 2023 kuni aprill 2024 (dtl 117-148). Hageja kalkulatsiooni kohaselt on ta kostja I telefoni arveid tasunud perioodil aprill 2021 kuni aprill 2024 kokku 195 euro ulatuses ning kostja II telefoni arveid 351,25 euro ulatuses ja huviringide tasusid 1077,96 euro ulatuses (dtl 149-151). Kohus on seisukohal, et kuigi nimetatud tõenditest võib järeldada, et hageja on katnud kostjate telefoni ja huviringide kulusid, siis ei saa nimetatud kulude kandmist pidada elatise tasumiseks. Täitemenetluste aluseks oleva Harju Maakohtu 22.03.2022 kohtuotsuse tsiviilasjas X-XX-XXXX p 24 järgi ei kuulu huviringide ja telefoniarvete kulud elatise hulka. Seega pidi hageja vaatamata muude kulude kandmisele tasuma kostjatele ka elatist väljamõistetud suuruses. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostjate emaga oleks vastav kokkulepe saavutatud, s.o huviringide ja telefoniarevete tasumise osas ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kokkuleppe puudumisel tuli ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena.
7.Järgnevalt peab kohus vajalikuks hinnata, kas ja kui palju on hageja kostjatele igakuiselt elatist perioodil aprill 2021 kuni märts 2024 tasunud. 7.1 Mõlemale kostjale tuli tsiviilasja X-XX-XXXXkohaselt tasuda igakuiselt 150 eurot ning lisaks perioodil september 2022 kuni detsember 2022 täiendavalt mõlemale kostjale 32 eurot. Tsiviilasjas esitatud hageja konto väljavõttest (dtl 50-52), hageja kalkulatsioonist (dtl 149-151) ning kostjate kalkulatsioonist (dtl 45-49) nähtuvad järgmised asjaolud: - Perioodil 04.2021-03.2022 (s.o 12 kuud) pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 1800 eurot, kuid on tasunud kokku 2400 eurot, s.o mõlemale 1200 eurot ehk mõlema kostja osas 600 eurot vähem; - 04.2022 pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 150 eurot, kuid on mõlemale tasunud 175 eurot, s.o mõlemale 25 eurot rohkem; - 05.2022 pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 150 eurot, kuid on tasunud kokku 270 eurot, s.o mõlemale kostjale 135 eurot. Lisaks on hageja tasunud kostja II laagris osalemise kulu summas 200 eurot, mille kostjate seaduslik esindaja on lugenud elatise tasumise katteks. Seega on hageja kostjale I tasunud vähem 15 eurot ja kostjale II rohkem 185 eurot;
-
06.2022 pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 150 eurot, kuid on tasunud 235 eurot, s.o ühele kostjale 117,50 eurot, seega on mõlemale tasutud vähem 32,50 eurot; 07.2022 ja 08.2022 pidi hageja tasuma mõlemale kostjale kokku 300 eurot, mille hageja on ka tasunud ning võlgnevus nende kuude eest puudub; 09.2022-12.2022 (4 kuud) pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 728 eurot (182x4), kuid on tasunud 1255 eurot, s.o ühele kostjale 627,50 eurot ehk mõlemale 100,50 eurot vähem; Perioodil 01.2023 kuni 06.2023 (6 kuud) tuli tasuda mõlemale kostjale 900 eurot, kuid hageja on tasunud kokku 1560 eurot, s.o ühele kostjale 780 eurot ehk mõlemale 120 eurot vähem; 07.2023 kuni 09.2023 (3 kuud) pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 450 eurot. Hageja on tasunud kokku nelja ülekandega 900 eurot ehk mõlemale 450 eurot, võlgnevus seega nende kuude osas puudub; 10.2023 pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 150 eurot, kuid on tasunud kokku 340 eurot ehk mõlemale kostjale 170 eurot ehk 20 eurot rohkem; perioodil 11.2023 kuni 03.2024 (5 kuud) pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 750 eurot, kuid on tasunud kokku 1415 eurot ehk ühele kostjale 707,50 eurot, s.o mõlemale kostjale 42,50 eurot vähem. 04.2024 pidi hageja tasuma mõlemale kostjale 150 eurot, kuid on tasunud kokku 350 eurot, s.o 175 eurot mõlemale ehk 25 rohkem.
7.2 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitemenetluste algatamisel oli hageja võlgnevuse suuruseks kostja I osas 840,50 eurot ja kostja II osas 640,50 eurot.
8.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli täiteasjas nr 027/2024/1475 kostja I nõude suurus seisuga 24.04.2024 980 eurot ning täiteasjas nr 027/2024/1474 kostja II nõude suurus seisuga 24.04.2024 780 eurot. Arvestades hageja poolt tasutud elatisega (vt kohtuotsuse p 7) tuleb mõlema kostja osas tunnistada sundtäitmine lubamatuks 139,50 euro ulatuses (s.o 980 eurot-840,50 eurot ning 780 eurot- 640,50 eurot).
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus tunnistab täiteasjas nr 027/2024/1474 sundtäitmise osaliselt lubamatuks osas, mis puudutab K. H.lt V. H. ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevust perioodi eest 01.04.2021 kuni 24.04.2024 summas 139,50 eurot ning täiteasjas nr 027/2024/1475 sundtäitmine osaliselt lubamatuks osas, mis puudutab K. H.lt M. H. ülalpidamiseks välja mõistetud elatise võlgnevust perioodi eest 01.04.2021 kuni 24.04.2024 summas 139,50 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.