Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-126718 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale (Lossi

Kuressaare, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused -

-

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 12.05.2016 ning kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Kohus rahuldab hagi 02.05.2015 sõlmitud laenulepingust nr SR412688 tuleneva põhivõlgnevuse 170 euro, intressi 64,20 euro, lepingutasu 3,40 euro ja 09.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 7,24 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (170 eurot) alates 10.05.2015 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju, s.o tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise nõudes 32 eurot. Tekitatud kahju on hagiavaldusest nähtuvalt tasu kostjale saadetud kahe meeldetuletuskirja saatmise eest. Hageja leiab, et vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3 on laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seostuvad kulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale laenusaaja poolt varaliste kohustuste õigeaegse täitmata jätmise korral. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist igakordselt vastavalt hageja enda poolt

2-15-126718 kehtestatud hinnakirjale, sealjuures on meeldetuletuskirjade saatmise igakordne tasu kehtiva hinnakirja kohaselt 12-20 eurot, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on eelnimetatud tüüptingimus tühine. -

-

-

-

-

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Sellisel juhul ei pea kostja tasuma TsMS §-s 142 sätestatud kautsjonit (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2006. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-206, p 10, ja 18. juuni 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-12, p 14). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 88% ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 175 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 100 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses. Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega leiab, et need kuuluvad rahuldamisele arvestades hageja nõuet, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 175 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 88% kostja kanda ja 12% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 154 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

2-15-126718 -

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.