D. M. hagi J. L. vastu ühisvara jagamiseks; J. L. vastuhagi D. M. vastu ühisvara jagamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja D. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Olga Väina (e-post [email protected]) Kostja J. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
28. aprill 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta D. M. hagi rahuldamata. Rahuldada J. L. vastuhagi osaliselt.
2.Jagada D. M. ja J. L. ühisvara järgmisel viisil:
2.1.Jätta kinnisasi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) J. L. ainuomandisse.
2.2.Kohustada D. M. andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 34 1 tähenduses kinnisasja registriosa numbriga xxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse J. L.. Asendada D. M. nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega.
2.3.Jätta AS-iga Xxxx sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus poolte omavahelises suhtes J. L. ainuomandisse.
2.4.Mõista J. L.lt välja D. M. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 14 804,89 eurot.
2.5.J. L. kohustub vabastama D. M. laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmisest esimesel võimalusel.
2.6.Määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hüvitis (punkt 2.4) tuleb tasuda kostjal hagejale kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-22-10137 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused
1.D. M. (edaspidi hageja) esitas 11.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse J. L. (varasema perekonnanimega M., edaspidi kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx ja lõppenud xxxx. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamises. Hageja leiab, et poolte ühisvara hulka kuuluvad järgmised varaesemed: korteriomand asukohaga Xxxx turuväärtusega 112 000 eurot ning laenukohustus AS Xxxx AS ees, laenujääk hagi esitamisel 75 307,74 eurot. Hageja leiab, et kummalgi poolel puudub võimalus maksta teisele poolele hüvitist omandi kaotuse eest, kui korter peaks jääma ühe poole ainuomandisse ning poolte huvi tagab kõige enam vara müük enampakkumisel. Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, müügist saadud rahalisest vahenditest tagastatakse laenujääk AS-le Xxxx ja ülejäänud rahalised vahendid jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Hageja leidis vastuses vastuhagile, et on nõus sellega, kui kinnisasi jääb kostja omandisse ning laenulepingust tulenevad kohustused omavahelises suhtes kostja kanda. Hageja hinnangul ei ole selge, kas kostjal on võimalik maksta hagejale nõutud hüvitist. Hageja esitab vastuväiteid kostja nõudele kommunaalarvete osaliseks hüvitamiseks. Hageja leiab, et kuna hageja antud korterit ei kasutanud, siis ei olnud tal kohustust tasuda elektri, vee ja lifti kasutamise eest. Hageja on tasunud enda osa remondifondist ja hoolduskuludest, tasudes kostjale alates juunist 2022 kuni jaanuarini 2024 remondifondi ja hoolduskulude eest kokku 539,32 eurot.
2.Kostja palus vastuses jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas 18.08.2022 vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ja täpsustas nõuet 19.04.2023. Kostja vastuse ja vastuhagi kohaselt kuuluvad poolte ühisvara hulka järgmised varaesemed: korteriomand Xxxx, turuväärtusega 112 000 eurot, laenukohustus AS Xxxx ees, laenulepingu nr xxxx jääk 18.08.2022 seisuga on 74 990 eurot. Kostja ei ole nõus korteri müügiga avalikul enampakkumisel. Kostja leiab, et korteri müük ei ole kostja huvides, kuna kostja kaotab sellisel juhul oma elukoha. Täitemenetluses enampakkumisel müüakse kinnisasi madalama hinnaga, kui see oleks tavapärase müügi raames. Kostja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand ning laenukohustus AS-i Xxxx ees jätta kostja omandisse kohustusega maksta hagejale omandi kaotuse hüvitis 14 192,12 eurot. Kostja on taotlenud ka tahteavalduste asendamist kinnistusraamatu omandi kande muutmiseks. Kostja on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et hüvitis makstakse kahe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest ning et kostja kohustub vabastama hageja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest esimesel võimalusel.
2-22-10137 Hageja ei ole elanud pooltele kuuluvas korteris alates 10.05.2022. Kostja leiab, et hageja peab kandma ühisvara säilitamiseks vajalikke kulutusi, pooled peavad tasuma arveid võrdselt. Hageja on lõpetanud alates 09.07.2023 eluasemelaenu tasumise, seni tasus ta 50% igast osamaksest. Alates 12.08.2023 on kostja tasunud eluasemelaenu ja laenukindlustuse makseid ise. Kostja 20.12.2024 seisukoha täienduse kohaselt on kostjal hageja vastu tasaarvestatav nõue järgmises summas: kommunaalarved juuni 2022 - detsember 2024 kokku 1662 (3323,95/2) eurot, laenu kuumaksed sept 2023 - detsember 2024 kokku 4081,65 (8163,30/2) eurot ning laenukaitse kindlustuse maksed 23,18 (46,36/2) eurot. Hageja on tasunud sel perioodil vaid remondifondi ja hoolduse eest 74,10 eurot. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Poolte abielu on sõlmitud xxxx (Ikd, tl 48) ja lahutatud xxxx (Ikd, tl 5). Vaidlus puudub selles, et abikaasade vahel kehtis varaühisuse varasuhe. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Sama sätte lg 11 kohaselt määratakse kindlaks ühisvara koosseis varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 35 p 3 näeb ette, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
5.Korteriomand Xxxx on omandatud 15.02.2021, seega abielu ajal (Ikd, tl 6-12). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõppes PKS § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamisega xxxx. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Xxxx korteriomand (registriosa nr xxxx) kuulub poolte ühisvara hulka. Samuti puudub vaidlus kinnisasja turuväärtuses, mõlemad pooled on lähtunud ekspertiisiaktis (I kd, tl 170183) toodud järeldusest, et kinnisasja turuväärtus on 112 000 eurot.
6.Hageja on taotlenud võõrandada kinnisasi avalikul enampakkumisel. Kostja on taotlenud jätta kinnisasi kostja ainuomandisse. Mõlemal poolel on õigus nõuda ühisvara jagamist ning ühisvara jagamise taotletud viisid vastavad AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile. Kinnisasja kostja omandisse jätmine ei riiva kummagi poole huve (eeldusel, et hagejale makstakse kohane hüvitis). Kinnisasja avalik enampakkumine võiks olla kooskõlas vaid hageja huvidega ning riivaks omandi kaotuse läbi olulisel määral kostja huve. Kinnisasja võõrandamisel avalikul enampakkumisel jääks kostja ilma enda kodust ning enampakkumise korral on vara müügihind tavapäraselt väiksem vara turuväärtusest. Seega võiks vara avalik müük olla ka hagejale oluliselt kahjulikum kui vara kostja omandisse jätmine. Hageja on ka märkinud, et ei ole vastu kinnisasja kostja omandisse jätmisele, kui sellega kaasneb kohane hüvitis. Seega on põhjendatud rahuldada vastuhagi nõue jätta korteriomand kostja ainuomandisse kohase hüvitise vastu. Hageja hagi tuleb jätta seega rahuldamata.
7.Kostja on soovinud jagada laenukohustuse AS Xxxx ees selliselt, et jätta laenukohustus poolte omavahelises suhtes kostja kanda. Tulenevalt PKS §-ist 38 täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse VÕS-s kohustuste ülemineku kohta sätestatut.
2-22-10137 Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse PKS-s vara jagamise kohta sätestatut. Abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses. Hagejal ei ole kostja sellele nõudele vastuväiteid. Vaidlus puudub selles, et tegemist on endiste abikaasade ühise kohustusega. Samuti puudub vaidlus, et laenukohustus tuleb jagada selliselt, et jätta kohustus kostja kanda ning panna hagejale kohustus hüvitada kostjale hageja osa. Kohus leiab, et laenulepingust nt xxxx tulenev kohustus tuleb poolte omavahelises suhtes jätta kostja kanda.
8.Kostja on esitanud ka menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja väitel on ta alates septembrist 2023 täitnud ainuisikuliselt laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi, sh perioodil august 2023-jaanuar 2024 kokku summas 2723,78 eurot, veebruar 2024-september 2024 kokku 4116,67 eurot ning september 2024-detsember 2024 kokku 1322,85 eurot. Kokku on kostja täitnud poolte ühist kohustust summas 8163,30 eurot. Kostja leiab, et pooles ulatuses, s.o (8163,30/2) 4081,65 euro ulatuses on ta täitnud hagejal lasuvat kohustust. Kostja soovib selle nõude tasaarvestada hageja hüvitisenõudega. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid taolisele nõudele ega nõude arvestuskäigule. 8.1 Kostja kontoväljavõtetest (Ikd, tl 212, IIkd, tl 43, 61) nähtuvalt on kostja teinud laenulepingu nr xxxx alusel põhiosa ja intressi tagasimakseid pangale perioodil august 2023 jaanuar 2024 kokku summas 2723,78 eurot, perioodil veebruar - september 2024 kokku 3656,02 eurot ning perioodil oktoober – detsember 2024 kokku 1322,85 eurot. Kokku on kostja teinud seega alates augustist 2023 kuni detsembrini 2024 laenu tagasimakseid summas 7702,65 eurot. Kuna taoliste kulude kandmise eest oli vastutav ka hageja ning eeldatakse abikaasade kohustuste võrdsust, siis saab lugeda, et hageja osa kostja kantud kuludest oli (7702,65/2) 3851,33 eurot. Kostja on õigustatud nõudma PKS § 34 lg 2 alusel nende kulude hüvitamist.
9.Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse ka seonduvalt laenukaitse kindlustusega. Kostja väitel on ta tasunud alates augustist 2023 kuni novembrini 2024 ainuisikuliselt laenukaitse kindlustust kogusummas 46,36 eurot ning soovib hagejalt sellest poole, s.o 23,18 euro hüvitamist. Kostja soovib selle nõude tasaarvestada hageja hüvitisenõudega. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid taolisele nõudele ega nõude arvestuskäigule. 9.1 Laenukaitse kindlustuse makseid on kostja tasunud kontoväljavõtete (Ikd, tl 211) kohaselt perioodil august 2023- jaanuar 2024 kokku 34,88 eurot ja perioodil oktoober -november 2024 kokku 11,48 eurot, kõik kokku seega 46,36 eurot. Kuna taoliste kulude kandmise eest oli vastutav ka hageja ning eeldatakse abikaasade kohustuste võrdsust, siis saab lugeda, et hageja osa nendest kuludest oli (46,36/2) 23,18 eurot. Kostja on õigustatud nõudma PKS § 34 lg 2 alusel nende kulude hüvitamist. 9.2 Kuna tasaarvestusavalduses, hagis ega vastuhagis ei ole nõutud laenu ja laenukindlustuse kulude hüvitamist enne perioodi alates august 2023, siis ei ole asjassepuutuvad hageja väited ja tõendid, mille kohaselt on ta tasunud aastal 2022 ka ise laenu ja kindlustusmakseid.
10.Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse ka seonduvalt poolte ühisvarasse kuuluva korteriga seotud kommunaalteenustega. Kostja on esitanud kommunaalkulude hüvitamise nõude selliselt, et on perioodil juuni 2022 - detsember 2024 esitatud arvetelt arvutanud maha tarbitud vee ja selle soojendamise kulu. Pärast eeltoodud kulu mahaarvamist on kokku tasutud kommunaalteenused antud perioodil kostja väitel 3323,95 eurot. Kostja
2-22-10137 leiab, et pooles ulatuses, s.o (3323,95/2) 1662 euro ulatuses on ta täitnud hagejal lasuvat kohustust. Kostja soovib selle nõude tasaarvestada hageja hüvitisenõudega. 10.1 Hageja leiab, et ei pea kandma tarbimisega seotud kommunaalkulusid. Hageja ei ole vaielnud vastu nõudele remondifondi ja hoolduskulude osas ning on tõendanud ka nende kulude osalist kandmist enda poolt. Kohus leiab, et ühisomandisse kuuluva korteriomandi reaalse kasutamisega seotud kuludeks saab praegusel juhul lugeda vee ning vee soojendamise kulu Xxxx KÜ arvetel. Ülejäänud kulu ei seondu korteri tegeliku kasutamisega ning selle kulu suurus ei sõltu sellest, kas korteris keegi elab. Lifti, prügiveo, üldelektri ning soojusenergia kulu on arvestuslik, see nähtub arvetel märgitud kogusest- praegusel juhul 49,40m 2. Seega saab lugeda arvetel toodud kulu ühisomandiga seotud vältimatuks kuluks selles ulatuses, mis ei ole seotud vee ja selle soojendamise kuluga. 10.2 Kommunaalteenuste arvetel (Xxxx) toodud kulu saab pärast vee ja selle soojendamise kulu mahaarvamist lugeda tõendatuks järgmises ulatuses: perioodil juuni – august 2022 (Ikd, tl 70, 74, 78) kokku summas 243,79 eurot; september 2022-jaanuar 2024 (Ikd, tl 194-210) kokku summas 1821,52 eurot, veebruar-september 2024 (IIkd, tl 38-41 pöördel) kokku 860,97 eurot ning oktoober- detsember 2024 kokku 287,69 eurot, kõik kokku perioodil juuni 2022 – detsember 2024. a 3213,97 eurot. Selle kulu saab kohus lugeda pooltele ühiselt kuuluva varaesemega seotud selliseks kuluks, mis ei ole seotud tarbimisega, s.o taoline kulu oleks korteriomanikel ka siis, kui korterit keegi ei kasutaks. Kuna taoliste kulude kandmise eest oli vastutav ka hageja ning eeldatakse abikaasade kohustuste võrdsust, siis saab lugeda, et hageja osa nendest kuludest oli (3213,97/2) 1606,99 eurot. 10.3 Elektrikulu, mille kohta on samuti arveid esitatud (periood mai- juuli 2022, Ikd, tl 72, 76, 80), saab kohus lugeda taoliseks kuluks, mis seondub otseselt tarbimisega. Seega ei pea kohus põhjendatuks nõuda taolisest kulust poole hüvitamist. Ka on arve nr 774492279506 esitatud 31.05.2022 ja selle maksetähtaeg saabus enne poolte abielu lahutamist, mil abikaasadel oli veel varaühisus. Seega ei saa lugeda, et arve on tasutud ühe abikaasa lahusvara arvelt. 10.4 Hageja väite kohaselt on ta kommunaalteenuste kulusid tasunud perioodil alates juunist 2022 kuni jaanuarini 2024 (konkreetselt remondifond ja hoolduskulud) kokku 539,32 eurot. Kostja leiab, et hageja on tasunud kommunaalteenuste eest tollel perioodil 74,10 eurot. Hageja esitatud tõenditest (IIkd, tl 5 pöördel- tl 7) nähtuvalt on hageja teinud kommunaalkulude makseid kostja kontole perioodil september 2022-jaanuar 2024 kokku summas 267,61 eurot. Kostja esitatud tõenditest (IIkd, tl 60-60 pöördel) nähtuvalt on hageja kandnud kostja kontole kommunaalkulude katteks perioodil oktoober – detsember 2024 veel 74,10 eurot. Kokku on tõendatud hageja poolt kommunaalkulude katteks (267,61+74,10) 341,71 euro kandmine. Seega on kostja tasunud poolte ühisomandisse kuuluva varaesemega seonduva kommunaalteenuste kulu hageja eest summas (1606,99-341,71) 1265,28 eurot ning kostjal on õigus nõuda selle summa hüvitamist PKS § 34 lg 2 alusel.
11.Järgnevalt käsitleb kohus poolte hüvitamiskohustuse suurust. Vastuhagi rahuldamisel jääb kostja omandisse kinnisasi registriosa numbriga xxxx väärtusega 112 000 eurot. Lähtudes abikaasade osade võrdsuse põhimõttest tuleb kostjal hüvitada hagejale omandi kaotus (112 000/2) 56 000 eurot. Laenulepingu jääk pärast detsembri 2024 kuumakse tasumist on 72 110,64 eurot. Kuna laenulepingust tulenev kohustus jääb poolte omavahelises suhtes kostja kanda, tuleb hagejal hüvitada kostjale pool kohustuse väärtusest, s.o (72 110,64/2) 36 055,32 eurot. Hagejal tuleb kostjale hüvitada ka PKS § 34 lg 2 alusel laenumaksed 3851,33 eurot, laenukaitse kindlustuse maksed 23,18 eurot ning kommunaalteenuste maksed 1265,28 eurot. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded (TsMS § 445 lg 1). Tasaarvestuse
2-22-10137 tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest kokku (56 000-36 055,32 – 3851,33 – 23,18 – 1265,28) 14 804,89 eurot.
12.Kostja palub asendada hageja tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kinnistusraamatusse kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuivõrd vastuhagi rahuldamisel jätab kohus kinnisasja registriosa numbriga xxxx kostja ainuomandisse, rahuldab kohus kostja nõude ning kohustab hagejat TsÜS 68 lg 5 alusel andma tahteavalduse kinnisasja omanikukande muutmiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna sisse kostja.
13.TsMS 445 lg 1 võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja taotluse määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostjal tuleb tasuda hüvitis hagejale kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning et resolutsioonis sisaldub kostja kohustus vabastada hageja laenulepingust tulenevatest kohustustest esimesel võimalusel.
14.Kumbki pool on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul puudub põhjus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaks määramata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.