lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-14620/40

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-14620/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1156
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-14620

Tsiviilasi

V Si hagi V Si vastu elatise nõudes

Hagihind

2 700 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V S (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: I S (e-post xxx) Kostja: V S (isikukood xxx, e-post xxx )

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Mitte võtta asja materjalide juurde kostja 17.12.2024 esitatud tõendeid (dtl 195-205, 208-221) ning lugeda need kostjale tagastatuks.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata V Si nõue mõista V Silt välja igakuine elatis alates hagi esitamisest 01.11.2023 kuni V Si täisealiseks saamiseni 300 eurot kuus.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
1.Kostja on hageja isa, hageja vanemad elavad lahus. Hagi esitamisel 13.10.2023 elas hageja koos emaga, kostja hageja ülalpidamises ei osalenud. Hageja igakuised vajadused kokku on 830 eurot

koosnedes järgmisest: eluase 100 eurot, toit 300 eurot, transport 50 eurot, tervishoid 50 eurot, hügieen 30 eurot, kulu seoses kooliga 150 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud kulud 50 eurot. Alates 2024.a. aprillist elab hageja üle nädala mõlema vanema juures. Lapsel on kulud, mis ei sõltu tema viibimiskohast seonduvalt trenni ja kooliga. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise 300 eurot kuus alates 01.11.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on andnud ülalpidamist vahetult, tasudes lapsega seotud kulutuste eest. Laps elab poole ajast kostjaga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Tõendite vastuvõtmisest keeldumine
3.Kohus määras 05.11.2024 toimunud eelistungil tähtaja täienduste ja tõendite esitamiseks kuni 26.11.2024 selgitades mh, et tegemist on eelmenetlust lõpetava tähtajaga, pärast mida uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. Kostja esitas 17.12.2024 mitmeid uusi tõendeid (dtl 195-205, 208-221), jättes märkimata, miks tõendid on esitatud hilinemisega. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus keeldub hilinemisega esitatu vastuvõtmisest TsMS § 331 lg 1 alusel ning loeb tõendid kostjale tagastatuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
5.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
6.Eelistungil selgitatu kohaselt pooled ei vaidle, et hageja elab vastavalt lapsevanemate vahel sõlmitud kokkuleppele vähemalt alates 2024.a. aprillist mõlema vanema juures, selliselt, et kummagi vanema juures on hageja üle nädala.
7.TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Hageja heitis kostjale ette, et kostja perioodil 01.11.2023 kuni 2024.a. aprillini hageja ülalpidamises ei osalenud. 25.11.2024 menetlusdokumendis märkis hageja seoses eelmiste perioodide võlgnevustega, et kuna kostja on võlgnevused tasunud, loobub ta pretensioonidest nende osas (kuni 01.04.2024). Seoses sellega jätab kohus rahuldamata nõude elatise väljamõistmiseks perioodi 01.11.2023 kuni 01.04.2024 eest.
8.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, ei esine juhul, kus kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (2-18-6491, p 13.1). Nimetatud eeldus kohaldub ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetavale elatisele (2-19-19160, p 15.4). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks

ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (2-18-6491, p 13.3).

9.Kohus tegi hagejale 05.11.2024 eelistungil ettepaneku tuua välja ja tõendada, kas ja millised on lapse vajadused, mis ei sõltu sellest, kus laps viibib ning mida kannab ainult lapse ema. Hageja nimetas viibimiskohast sõltumatu vajadusena kulutused treeningutele ja koolile, kuid selgitas samas, et laps hetkel trennis ei käi. Hagiavalduses koolile nimetatud kulu 150 eurot kuus hõlmas eelistungil selgitatu kohaselt varasemate treeningute maksumust ja ka kirjalikult esitatud täiendustes ei toonud hageja välja, et laps käesoleval ajal kuskil trennis käiks ega esitanud väiteid selle kohta, et lapsel käesoleval ajal oleksid ulatuslikumad vajadused seoses koolis käimisega, kui kõigil hagejaealistel lastel seoses tavapäraste koolitarvete ostmisega. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab mõlema vanema juures võrdselt, tehakse ka vastavaid kulutusi koolitarvetele vajaduse tekkimisel võrdselt. Hageja ei ole välja toonud ühtegi lapse vajadust perioodist alates 2024.a. aprill, mille täitmiseks teeks kulutusi ainult ema.
10.Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei ole lükanud ümber eeldust, et tema vajadused on kostjale langevas osas täidetud kostja poolt vahetult seoses sellega, et hageja elukoht on poole ajast kostja juures ning leiab, et alates 2024.a. aprillist PKS § 100 lg 2 eelduseid, mille esinemisega seob seadus kohustuse anda ülalpidamist rahas elatise maksmise teel (so ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises), ei esine.
11.Kohus jätab hagi rahuldamata.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja