Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-984

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik (võlgniku asemel pärija), ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas ka ajutine haldur ning menetlusabi andmise osas Rahandusministeerium esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 26.01.2016 kohtumäärusega võeti võlgniku pärandvara pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et A K omas alljärgnevaid arvelduskontosid:  Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 02.02.2016.a. oli 5,76 eurot;  AS-is SEB Bank arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 02.02.2016.a. oli 0,01 eurot;  Nordea Bank AB Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 31.01.2016.a. oli 0 eurot. AS Eesti Väärtpaberikeskus vastas ajutise halduri järelepärimisele, et A K nimel on avatud pensionikonto nr 99801029738, konto saldo on 42,720 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut, mille väärtus 03.02.2016.a. seisuga on 43,27 eurot. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris on A K nimele registreeritud alljärgnevad sõiduautod:

2-16-984 

Toyota Supra (reg.märk XXX, ehitusaasta 1988). Sõidukil puudub kehtiv ülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 11.2013.a.) ja liikluskindlustus. Tulenevalt Liiklusseaduse § 77 on registrikanne peatatud 30.11.2015.a.. Kasutaja D K (ik XXX), V K (ik. XXX) ja N S (ik XXX). Maanteeameti andmetel märgitud kõigi sõidukite kasutajate elu- või asukohaks märgitud „Venemaa“.  Ford Focus (reg.märk XXX, ehitusaasta 1999). Sõidukil puudub kehtiv ülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 09.2013.a.) ja liikluskindlustus. Tulenevalt liiklusseaduse § 77 on registrikanne peatatud 30.09.2015.a.. Kasutajad D P (ik XXX, elukoht XXX, Narva) ja R B (ik XXX, elukoht XXX).  Maanteeamet peatab mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui on möödunud kaks aastat käesoleva seaduse § 73 lõike 3 kohaselt sõiduki tehnonõuetele vastavuse kehtivusest ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest. Pankrotiavalduses on välja toodud, et sõidukid on müüdud Venemaale, kuid ei ole Eesti Vabariigi liiklusregistrist kustutatud. Sellest tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et tegemist ei ole varaga, mida saab arvata pärandvara pankrotivara hulka. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonna elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju A K nimele. Maksu- ja Tolliamet vastas ajutisele pankrotihaldurile, et A K ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile 2012.a., 203.a. ja 2014.a. tuludeklaratsioone. Kuna haldur ei saa esitada surnud isiku nimel deklaratsioone ja eeltäidetud deklaratsioone ei ole Maksu- ja Tolliametile esitatud, siis asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et A K ei ole tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu ja tal ei ole maksuvõlga. A K oli abielus N K (ik XXX) alates 19.12.2014.a. kuni A K surmani 22.03.2015.a.. A K omas Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXX, mis suleti 17.10.2010.a. Seega tulenevalt eeltoodust on A K pärandvaras ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara 49,03 eurot. II Võlad Vastustest järelepärimistele nähtub, et A K pärandvaral on alljärgnevad kohustused:  



AS-le SEB Pank summas 4,54 eurot (kaardihooldustasud 2,88 eurot, väljavõtete/teatiste eest 1,28 eurot ja muud võlgnevused pangale 0,38 eurot); Pärandvara nimekirjas on välja toodud võlgnevus BIGBANK AS-le summas 399,45 eurot (tarbijakrediidileping nr 0613602/96SM). Kuna BIGBANK AS ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, siis võtab ajutine haldur oma lõppjäreldustes aluseks pärandvara nimekirjas oleva summa, kuid võlgnevuse täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus; Telia Eesti AS-le summas 191,74 eurot (AS EMT võlgnevus). Julianus Inkasso OÜ teatas, et tema menetluses on AS EMT võlgnevus kahe kohtulahendi alusel kokku 402,64 eurot (Viru MK otsusega ts.asjas 2-06-36169 on välja mõistetud 297,19 eurot ja määrusega ts.asjas 2-0636169 on välja mõistetud 105,45 eurot). Samas kohtutäitur Krista Järvet teatas, et Viru MK otsuse tsiviilasjas 2-06-36169 alusel on algatatud täitemenetlus võla 191,73 eurot sissenõud3

2-16-984





miseks. Kuna Julianus Inkasso OÜ on välja toonud kohtulahendid, siis võtab ajutine haldur oma lõppjäreldustes aluseks Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud summa, kuid võlgnevuse täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus; Elisa Eesti AS teatas, et A K oli Elisa Eesti AS klient aastal 2000, leping lõppes maksmata arvetega ja võlg loovutati 11.02.2008.a. inkassofirmale Julianus. Julianus Inkasso OÜ teatas, et tema menetluses on Elisa Eesti AS poolt Aktiva Finants OÜ-le loovutatud nõue summas 697,24 eurot; Kohtutäitur Krista Järvat’ile summas 392,48 eurot.

Kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 881,50 eurot ja kohtutäitur Tõnu Kala menetluses oli EV Kohtute Raamatupidamiskeskuse nõue summas 613,37 eurot. Kohtutäitur Raigo Pärs teatas, et toimik on lõpetatud seoses isiku surmaga. Riigi Tugiteenuste Keskus teatas, et nõuded on kõik maha kantud seoses isiku surmaga. Kohtutäituri asendaja Tõnu Kala teatas, et sissenõudja nõue lõpeb võlgniku surmaga ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Kohtutäitur Urmas Tärno menetluses oli AS Ühisteenused nõue summas 30,68 eurot. AS Ühisteenused teatas, et A K pärandvaral ei ole tänasel päeval võlgnevusi AS Ühisteenused ees. Kõike kogumis hinnates ei arvesta ajutine pankrotihaldur oma lõppjäreldustes Riigi Tugiteenuste Keskuse, Kohtute Raamatupidamiskeskuse ja AS Ühisteenused nõuetega. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad ajutisele haldurile teadaolevad A K pärandvara kohustused kokku 1896,35 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused Võlgniku vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 6 täitemenetlust:   

Kohtutäitur Krista Järvet’i menetluses oli Julianus Inkasso Agentuur AS (uus ärinimi Julianus Inkasso OÜ) 3 nõuet kokku summas 994,42 eurot, mis olid peatatud; Kohtutäitur Raigo Pärs’i menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 881,50 eurot; Kohtutäitur Tõnu Kala menetluses oli EV Kohtute Raamatupidamiskeskuse nõue summas 613,37 eurot; Kohtutäitur Urmas Tärno menetluses oli AS Ühisteenused nõue summas 30,68 eurot.

  Võttes aluseks Viru Maakohtu 26.01.2016.a. määruse, esitas ajutine haldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. IV Majanduslik olukord A K pärandvara hulgas on seisuga 04.02.2016. a ajutisele haldurile teadaolevalt vara 49,03 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 1896,35 eurot, seega ületavad kohustused varasid 1847,32 eurot. Seega A K pärandvaras puuduvad vahendeid, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid ja pärandvaral lasuvaid kohustusi.

Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et A K pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

2-16-984 Maksejõuetuse põhjus: Surm 22.03.2015.a. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. V Muud asjaolud Ajutine pankrotihaldur pöördus tuginedes PankrS §-le 22 lg 2 p 42 järelepärimisega A K pärandvara teadaolevate võlausaldajate - BIGBANK AS, Telia Eesti AS, Julianus Inkasso OÜ ja kohtutäitur Krista Järveti poole, milles teatas, et kavatseb esitada kohtule aruande, kus teeb ettepaneku lõpetada menetlus PankrS § 29 lg 1 alusel. Haldur informeeris võlausaldajaid, et PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 29 lg 1 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine pankrotihaldur palus võlausaldajatel teatada, kas nad on nõus tasuma A K pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. Telia Eesti AS ja Julianus Inkasso OÜ vastasid, et ei ole nõus tasuma A K pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. Teised võlausaldajad ei ole aruande koostamise ajaks ajutisele pankrotihaldurile vastanud. Ajutine haldur palus kohtul määrata deposiiti tasutavaks summaks 1300 eurot ning juhul, kui keegi võlausaldajatest summat ei tasu, palus haldur lõpetada menetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara moodustab 49,03 eurot, kohustused moodustavad 1896,35 eurot. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgniku pärandvaras on vahendeid, kuid summa ei kata võlgniku kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Sissetulekuid pärandvarasse ei ole, samuti ei ole vara, mida võiks müüa. Seega leiab kohus, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

2-16-984 Kohus tegi 08.03.2016 määrusega võlausaldajatele ettepaneku tasuda 1300 eurot kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ning andis tasumiseks tähtaja kuni 07.04.2016. Ükski võlausaldaja ei ole raha deposiiti tasunud ega esitanud kohtule maksekorraldust. Kohus ei tuvastanud laekumisi ja elektroonilise süsteemi kaudu. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud aruandes, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi ja varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur palus menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel lõpetab kohus A K pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutise halduri tasu Ajutine haldur palus aruandes välja mõista ka ajutise halduri tasu ja kulud, samuti palus haldur selleks menetlusabi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 29 lg 8 teise lause kohaselt, kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8 tundi ning ajutise halduri tasu moodustab 80 eurot tunnis. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 60 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest seoses pankrotimenetlusega: telefoni ja arvuti kasutamine; skänneerimismasina kasutamine; bürooruumide kasutamine ja transpordikulud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 640 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 60 eurot (summale lisandub käibemaks) on põhjendatud täies ulatuses. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks kokku summas 840 eurot koos käibemaksuga. Pankrotimenetluse kulud tasutakse üldjuhul pankrotivarast lähtuvalt PankrS § 150 lg-st 2. Kuna antud asjas ei ole pankrot välja kuulutatud, jätab kohus kulud pärandvara kanda. Vastavalt kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama seaduse § 31 lg 21 sätestab osakute ülekandmise ja tagasivõtmise korra. Juhul, kui A K pankrot oleks välja kuulutatud, siis oleks pankrotihalduril investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 alusel õigus esitada registripidajale avaldus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks. Kuna pankrot jäi välja kuulutamata, on vastav õigus võlgniku pärijal ehk avaldajal N K . Avaldaja peab katma pankrotimenetluse kulud pärandvara arvel.

2-16-984 PankrS § 29 lg 4 kohaselt kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.