Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 22.01.2025 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-23-14544 O. M. hagi P. M. (M.) vastu lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud rahalise panuse hüvitamise nõudes ning P. M. vastuhagi O. M. vastu lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud rahalise panuse hüvitamise nõudes ja kasutuseeliste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
hagi hind: 4500.00 eurot, vastuhagi hind: 14 416.78 eurot Hageja / vastuhagis kostja: O. M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Hageja / vastuhagis kostja lepinguline esindaja: P. M. (e-post: XXX) Kostja / vastuhagis hageja: P. M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja / vastuhagis hageja lepinguline esindaja: J. K. (e-post: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt pooled abiellusid 12.10.2010, abielu lahutati 15.12.2014. Suurem osa poolte ühisvarast on jagatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsusega nr 2-10-18433. Otsus on jõustunud. Hageja taotleb täiendavalt ühisvaraga seonduvalt kostjalt enda lahuspanuse osa hüvitamist. Pooled ostsid ühisvarana korteriomandi asukohaga xxx, milleks võtsid laenu AS-ist SEB Pank. Pärast lahutus on korteriomandit elukohana kasutanud peamiselt hageja. Hageja on enda lahusvara arvelt tasunud AS-le SEB Pank laenu ajavahemikus 2019-2024 6117.72 eurot. Hageja on ajavahemikus 2015-2024 tasunud lahuvara arvelt korteriomandi hooldus- ja remondikuludena 3421.26 eurot korteriühistule. Hageja palub kostjalt välja mõista 4500.00 eurot hageja kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 2610.00 eurot. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt pooled abiellusid 12.10.2010, abielu lahutati 15.12.2014. Poolte ühisvara on jagatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsusega nr 2-1018433. Otsus on jõustunud. Kostja taotleb täiendavalt ühisvaraga seonduvalt hagejalt enda lahuspanuse osa hüvitamist. Pooled ostsid ühisvarana korteriomandi asukohaga xxx, milleks võtsid laenu AS-ist SEB Pank. Kostja on enda lahusvara arvelt tasunud AS-le SEB Pank laenu vaidlusalusel ajal 6584.19 eurot. Kostja on ajavahemikus jaanuar – oktoober 2015 tasunud korteriomandi hooldus- ja remondikulu, kuigi ei ole seal elanud. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada 1070.80 eurot. Lisaks teostas kostja korteris remonti jaanuaris-veebruaris 2015 enda lahusvara arvelt summas 7326.00 eurot, millest 1⁄2 kuulub hagejalt väljamõistmisele. Kasutuseelise väljamõistmist hagejalt kostja kasuks korteri kasutamise eest ajavahemikul 01.01.2015-01.01.2021, s.o 130.00 eurot kuus, s.o kokku 9630.00 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista 5056.78 eurot kostja kasuks, samuti kasutuseelise 9360.00 eurot hagejalt kostja kasuks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 3500.00 eurot, millele lisandub viivis. Hageja vastuväited vastuhagile Vastukostja vastuhagi ei tunnista. Kohtuotsuse põhjendused I Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad abiellusid 12.10.2010 ja nende abielu lahutati
15.12.2014. Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisus varasuhe abielu lahutamisel. PKS § 34 lg 2 kohaselt juhul, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitataks ühisvara arvelt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. II Pooled ei vaidle ka järgmise üle: - suurem osa poolte ühisvarast on jagatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 otsusega nr 2-10-18433 (dtl 53-65), otsus on jõustunud; - poolte ühisvara hulka kuulus korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr 8461301); - poolte ühiskohustuse hulka kuulus poolte ja AS-i SEB Pank vahel 09.03.2012 sõlmitud laenuleping nr 2012004630 (dtl 7-14). III Esmalt annab kohus hinnangu poolte ja AS-i SEB Pank vahel 09.03.2012 sõlmitud laenulepingust nr 2012004630 tulenevate kohustuste jaotusele. Tõendatud on, et ajavahemikul 2015 kuni 01.2024 on hageja tasunud laenumakseid 4717.72 euro ulatuses (dtl 29-36, dtl 172, dtl 181, dtl 185), kostja 6584.19 euro ulatuses (dtl 105-122, dtl 255). Tõendatud ei ole hageja väide, et osaliselt tasuti varasemat võlga 1400.00 euro ulatuses. Seda ei tõenda ka poolte kirjavahetus (dtl 285-291). Seega on kostja enda lahusvara arvelt tasunud enam 1866.47 eurot, millest hageja on kohustatud kostjale hüvitama 933.24 eurot. IV Järgnevalt annab kohus hinnangu korteriomandi asukohaga xxx majandamiskulude (dtl 37-41) tasumise jaotusele. Tõendatud on, et ajavahemikul 2015-2023 on hageja tasunud korteri haldus- ja remondikulusid kokku 3421.26 eurot (dtl 43-52, dtl 183) enda lahusvara arvelt ning kostja tasus samal ajal enda lahusvara arvelt 1242.00 eurot (dtl 123) eurot. Asjaolu, et kostja, et elas 2015. aasta jaanuarist kuni oktoobrini üürikorteris on tõendatud üürilepinguga (dtl 197-200), samuti tunnistaja A.A. ütlustega (dtl 398-399), mille kohaselt elas ta 2015. aastal kostaja samas majas, samuti tunnistaja A. D. ütlustega (dtl3 94-395), mille kohaselt pooled kolisid lahku detsembris 2014. Seetõttu on põhjendatud jätta korteriomandiga seotud kulud alates 2015. aasta jaanuarist, v.a 1⁄2 haldus- ja remondikuludest, hageja kanda. Hageja arvestuse järgi olid korteri keskmised haldusja remondikulud kuus 32.24 eurot. Seega kümne kuu osas 322.40 eurot, millest kostjale langev osa on 171.20 eurot. Kuna kostja on vaidlusaluse aja eest tasunud kokku korteriomandi kulusid 1242.00 euro ulatuses, siis tuleb jätta hageja kanda sellest 1242.00 eurot -171.20 eurot = 1070.80 eurot. Seega on hageja enda lahusvara arvelt tasunud 3421.26 eurot, millest 1710.63 eurot, s.o 1⁄2 tuleb kostjal hüvitada. Kuna hagejal tuleb vastu kostjale hüvitada 1079.80 eurot, siis tuleb kostjal hagejale hüvitada 630.83 eurot. V Järgnevalt annab kohus hinnangu korteriomandi asukohaga xxx remondikulude jaotuse osas.
Kostja on seisukohal, et tema tasus enda lahusvara arvelt summas 7326.00 eurot korteri remondi eest 2015. aastal. Selle kohta on kostja esitanud hinnapakkumise (dtl 124, dtl 146). Tunnistaja A. D. ütlustega (dtl 394-395) ega tunnistaja J.K. ütlusega (dtl 396-397) ei ole tõendanud 2015. aastal korteri remontimine. Samuti ei tõendi korteri remontimist D. S. ütlused (dtl 400-401): tunnistaja ise remonti ei teostanud ega osanud ka selgitada, mida ja kuidas remonditi ning milline oli tulemus. Seega ei ole kostja tõendanud enda lahusvara arvelt 7326.00 euro ulatuses ühisomandisse kuuluvas korteris remondi teostamist. VI
Viimasena annab kohus hinnangu korteriomandi asukohaga xxx kasutuseelise nõudele.
Kuna ühisomandis ei ole ühiste omanike osad ühises esemes kindlaks määratud ning pooltel on oma varaliste õiguste kaitseks võimalik tugineda PKS § 68 lg 1 erisätetele, siis ei saa kostja hagejalt nõuda ühisvarasse kuuluvate varaesemete kasutuseeliste hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Sellist käsitlust kinnistas Riigikohtu Tsiviilikolleegium 19.06.2024 otsuse nr 2-17-15677 p-s 19.3. Isegi kui jaatada kostja õigust nõuda hagejalt kasutuseelise hüvitamist, siis ei ole kostja tõendanud, millist kokkulepet või kohustust on hageja rikkunud. Eelnenust tulenevalt jätab kohus hageja kasutuseelise nõude rahuldamata. VII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et O. M. hagi P. M. vastu lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud rahalise panuse hüvitamise nõudes ning P. M. vastuhagi O. M. vastu lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud rahalise panuse hüvitamise nõudes on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 630.83 eurot ning hagejalt kostja kasuks 933.24 eurot. Võlaõigusseaduse § 197 lg 1 alusel kohus tasaarvestab poolte nõuded ning mõistab hagejalt kostja kasuks 302.41 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja kasutuseelise nõude. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.