4.1.A.Y kasuks elatis 133,44 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ja vähendada saadud summat 46,67% võrra) alates 29.05.2024 kuni A.Y täisealiseks saamiseni;
4.2.Q.I kasuks elatis 250,22 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel 3-ga, st laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 29.05.2024 kuni Q.I täisealiseks saamiseni.
5.Määrata, et M.F kohustub tasuma punktis 4 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks V.P arvelduskontole nr XXX selgitusega „Elatis“, näidates makse selgituses ära ka lapse ning kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille/kelle eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-24-119929
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad emaga. Kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust.
2.Hageja I keskmised ülalpidamiskulud on kokku 1080 eurot ja hageja II kulud 1370 eurot.
3.Üheksa kuu jooksul viibis hageja I kostja juures keskmiselt 6,77 päeva kuus (03.07.2024 menetlusdokument). Kaheksa kuu jooksul viibis hageja I kostja juures keskmiselt 7,62 päeva kuus (04.07.2024, 08.07.2024 ja 10.07.2024 menetlusdokument). Viimase aasta jooksul viibis hageja I kostja juures keskmiselt vähem kui 7 päeva kuus (23.08.2024 menetlusdokument).
4.Hagejate seaduslik esindaja saab hagejate eest lastetoetust ja lasterikka pere toetust.
5.Hagejad taotlesid kostjalt elatist miinimumsummas alates 01.05.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hageja I esitas ka tagasiulatava nõude perioodi 01.05.2023 30.04.2024 eest summas 1426.08 eurot. Hagejad paluvad väljamõistetud elatise kanda V.P arvelduskontole nr XXX selgitusega „Elatis“.
6.Hagis esitatud tagasiulatuv nõue on esitatud esmakordselt, varem ei ole kostjalt seda nõutud.
7.Kostja ei maksnud inglise keele kursuste eest, samuti loobus ta lasteaiakulu tasumisest.
8.Hagejate seaduslik esindaja on olnud töötu alates augustist 2024. a.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Hagejate vanemate kooselust on sündinud veel üks laps –M.F, kes on 18-aastane ja elab alates vanemate abielu lahutust koos isaga ning on tema ülalpidamisel. N õpib hetkel xxx (kutsekeskharidusõpe) ja on alates 23.09.2024 töötu. 2(7)
2-24-119929
10.Tegelikult hageja I viibis isaga kuni 14 päeva kuus. Alates 24.05.2024 viis lapse ema hageja I oma vanemate juurde Narva-Jõesuu linna, kus laps elab pidevalt. Ema takistab isal lapsega suhtlemist.
11.Alates maikuust tasub kostja laste emale elatist 200 eurot kuus. Lisaks sellele katab kostja veel mitmeid lastega seotud kulusid, nagu inglise keele kursused ja sporditreeningud. Septembrikuus maksis 500 eurot. Alates novembrist 2024 kostja hakkas tasuma lapse Q.I vehklemistreeninguid.
12.Kuna vanemate abielu on lahutatud ja pooled elavad eraldi ning kolmas laps ( M.F) elab koos isaga, ei ole laste emal õigust lasterikka pere toetusele, kuna lapsed ei ela samas peres PHS § 21 tähenduses. Kostja on korduvalt selgitanud laste emale, et hagejate majanduslikud huvid oleksid paremini kaitstud, kui tema maksaks emale elatist 200 eurot kuus ning lisaks saaks ema ka peretoetust. Sellegipoolest nõuab laste ema kostjalt täiendavate summade maksmist.
13.Hagejate ema ei ole kostjalt varem nõudnud elatist avaldatud perioodi eest (so 01.05.2023 - 30.04.2024 kogusumma 1426,08 eurot). Hagejate esindaja kinnitas seda oma täiendatud hagiavalduses.
15.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud 3(7)
2-24-119929 Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; hagejad elavad koos emaga; hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale, lisaks laekub talle ka lasterikka pere toetus; hageja I keskmised ülalpidamiskulud on kokku 1080 eurot ja hageja II kulud 1370 eurot.
17.Hagejad taotlesid kostjalt elatist miinimumsummas alates 01.05.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hageja I esitas ka tagasiulatava nõude perioodi 01.05.2023 30.04.2024 eest summas 1426.08 eurot.
18.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval määral (tasudes elatist ja mõningaid kulusid); (ii) hageja I viibib kostja juures olulise osa ajast, mille võrra tuleks elatist vähendada; (iii) vanematel on veel üks ühine laps, Nikita M.F, kes on 18-aastane ja elab koos isaga ning on tema ülalpidamisel; (iv) hagejate ema ei ole kostjalt varem elatist nõudnud, mistõttu on alusetu tagasiulatuv nõue hageja I eest.
19.Kostja ei ole vaidlustanud hagejate kulude suurust. Samas on kostja märkinud, et tasub elatist piisavalt. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu. Kostja poolt tasutav elatis ei ole laste kulude suurust arvestades piisav.
20.Vanemate kolmas laps, kes on täisealine, ei mõjuta hagejate kui alaealiste laste elatisega seonduvat. Eelkõige on tähtis pidada ülal alaealisi lapsi (PKS § 98 lg 1).
21.Kostja on märkinud, et hageja I on kostja juures viibinud olulise osa ajast, mistõttu tuleks vähendada temale väljamõistetavat elatist proportsionaalselt. Hageja I on esile toonud, et ta on viibinud kostja juures järgmiselt: 2023. a oktoober 5 kalendripäeva 2023. a november 12 kalendripäeva 2023. a detsember 4 kalendripäeva 2024. a jaanuar 3 kalendripäeva 2024. a veebruar 10 kalendripäeva 2024. a märts 9 kalendripäeva 2024. a aprill 7 kalendripäeva 2024. a mai 11 kalendripäeva 2024. a juuni 0 kalendripäeva Kostja on esile toonud, et hageja I on viibinud kostja juures järgmiselt: 2024. a mai 13 kalendripäeva 2024. a juuni 0 kalendripäeva 4(7)
2-24-119929
2024. a juuli 5 kalendripäeva 2024. a september 13 kalendripäeva 2024. a oktoober 8 kalendripäeva 2024. a november 10 kalendripäeva
Eeltoodust nähtub, et pooltel on erimeelsus 2024. a maikuu viibimise mahu osas. Kohus lähtub poolte ühisosast, st loeb vaidlustamata päevade arvuks 11 kalendripäeva. Seega on vaidlustamata viibimise maht järgmine:
2023. a oktoober 5 kalendripäeva 2023. a november 12 kalendripäeva 2023. a detsember 4 kalendripäeva 2024. a jaanuar 3 kalendripäeva 2024. a veebruar 10 kalendripäeva 2024. a märts 9 kalendripäeva 2024. a aprill 7 kalendripäeva 2024. a mai 11 kalendripäeva 2024. a juuni 0 kalendripäeva 2024. a juuli 5 kalendripäeva 2024. a august 0 kalendripäeva 2024. a september 13 kalendripäeva 2024. a oktoober 8 kalendripäeva 2024. a november 10 kalendripäeva
Seega nähtub, et hageja I on perioodil 2023. a oktoober kuni 2023. a november (14 kuud) kostja juures viibinud kokku 97 päeva, st keskmiselt 6,92 päeva kalendrikuus (97/14). Kohus ümardab selle täisnumbrini ning loeb, et hageja I veedab kostjaga keskmiselt 7 ööpäeva kalendrikuus, mida tuleb PKS § 101 lg 6 kohaselt elatise suurusel arvesse võtta.
22.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine brutokuupalk 1832 eurot. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5). Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 80 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Hagiavalduse kohaselt saab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust hagejate seaduslik esindaja. Võttes aluseks tsiviilasjas esitatud asjaolud ja PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneb: hageja I PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks osas 133,44 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ja vähendada saadud summat 46,67% võrra, kuna laps elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%). 5(7)
2-24-119929
hageja II PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks osas 250,22 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).
23.Hagejad on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 29.05.2024, mistõttu saab edasiulatuva elatise välja mõista nimetatud kuupäevast. Sellele eelnevat nõuet tuleb käsitleda tagasiulatuva nõudena.
24.Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt: hageja I kasuks välja elatise 133,44 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ja vähendada saadud summat 46,67% võrra) alates 29.05.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; hageja II kasuks välja elatise 250,22 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 29.05.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
25.Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd nõue esitati kohtule 29.05.2024, siis hageja I osas saab nõudeperioodiks olla 29.05.2023 - 30.04.2024 (lähtuvalt hagis esitatud nõude perioodist, TsMS § 439) ning nõude suuruseks 1 270,25 eurot (lähtudes eespool leitud elatise arvutamise alustest ja viidatud perioodil kehtinud PKS § 101 lg 1 määradest) ja hageja II osas (lähtuvalt hagis esitatud nõude perioodist, mille kohaselt sooviti elatise väljamõistmist alates 01.05.2024) 01.05.2024 – 28.05.2024 ja nõude suuruseks 226,01 eurot (lähtuvalt viidatud perioodil kehtinud PKS § 101 lg 1 määradest). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal 6(7)
2-24-119929 hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja on küll viidanud asjakohasele kohtupraktikale, kuid ei ole esile toonud, et kostja majanduslik seisukord ei ole elatise tasumiseks piisav. Samuti ei ole kostja märkinud, et nõutava tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks ta raskesse majanduslikku olukorda või oleks selle tasumine ülemäära koormav. Hagejad on samas kinnitanud, et ei ole enne hagi esitamist kostjalt ülalpidamist nõudnud. Kostja on nõudeperioodil veetnud hagejaga I märkimisväärses mahus aega ning eelduslikult kandnud tema kulusid sel perioodil vahetult. Hageja I kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks seega viidatud isiku ülalpidamise ülesannet. Kohus jätab hageja I osas nõude rahuldamata. Hageja II osas pidi kostja mõistma, et elatise tasumist soovitakse ning hagejaga II ei ole kostja vahetult aega veetnud, mistõttu tuleb hageja II nõue rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.05.2024 – 28.05.2024 eest summas 226,01 eurot.
26.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
27.Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
28.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
31.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.