nende Hageja: I F (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja: I P (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline (e-post: xxx);
esindaja:
A
M-B
Kostja: I F (isikukood: xxx; aadress: xxx); Kostja lepinguline esindaja: I M-V (xxx). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Muuta Harju Maakohtu 23.08.2018 otsusega nr 2-18-100991 kostjalt I Filt hageja I Fi kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt I Filt välja hageja I Fi kasuks elatis summas 270 eurot kuus alates 01.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja I F kohustatud punktis 2 nimetatud elatise maksma järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks I P arveldusarvele xxx selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus 1(7)
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja on oma seadusliku esindaja ja kostja laps. Hageja elab emaga.
2.Harju Maakohus mõistis 12.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-100991 kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 186 eurot kuus alates 13.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
3.Hageja palub suurendada kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust. Hageja põhjendas seda hageja kasvamisega ning olulise hinnatõusuga. Hageja saab lapsetoetust summas 80 eurot. Kostja ei veeda aega hagejaga, küll aga viibis hageja kostja juures järgmistel kuupäevadel: 19. – 21. jaanuar; 15. – 17. märts; 23. – 25. juuli.
5.Hageja palub muuta varasema kohtulahendiga kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 01.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja I F kohustatud elatise maksma järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks I P arveldusarvele xxx selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja sissetulekud on tegelikkuses oluliselt suuremad. Kostja töötab ehitusvaldkonnas ning tema tööandja xxx-l on märkimisväärne käive ja majanduslik seis, mis viitab sellele, et osa palka võib maksta nn „mustalt“, ehk sularahas, mis ei kajastu ametlikel kontoväljavõtetel. See asjaolu tuleks arvestada elatise suuruse määramisel.
7.Laps viibib aeg-ajalt kostja vanavanemate juures, kuna hageja kasvatab last üksinda ja töötab palju, et tagada tema heaolu ja rahuldada tema vajadusi. Oluline on märkida, et hageja on ka ise andnud rahalist toetust vanavanematele lapse viibimise ajal, et aidata katta kulud, mis kaasnevad lapse ülalpidamisega. 2(7)
8.Kostja poolt esitatud väide, et laps viibib vanavanemate juures kui asendus hooldusvorm, ei vähenda hageja panust lapse kasvatamisse ega tema vajadust saada piisav elatis.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja ei võtnud hagi õigeks ja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas hageja ees oma ülalpidamiskohustust ja ei vaielnud elatise maksmisele vastu. Samas leidis, et elatise summat tuleks korrigeerida, arvestades ülalpidamise osutamist vahetult lapsega koos aega veetes. Hageja viibib koolivaheajal ning suve jooksul kostja vanemate ülalpidamisel, samuti viibib laps vanavanemate juures ajal, mil hageja seaduslik esindaja käib reisil.
10.Kostja tasus ja tasub elatist. Hageja seaduslik esindaja pole kordagi pöördunud kostja poole elatise suurendamise nõudega ning on ennatlikult pöördunud kohtu poole.
11.Kostja igakuine keskmine sissetulek on summas 858,45 eurot. Vanema sissetulek on üks andmetest, mida kohus peab arvestama elatise suuruse arvutamisel, sest elatise maksmine ei saa viia vanema toimetulekuprobleemideni.
12.Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et lapsega seotud kulud ulatuvad 755 euroni. Kulud ei ole põhjendatud ja on ülepaisutud ning tõendamata. Eluasemekulud summas 260 eurot ei ole tõendatud. Kulutused transpordile - xxx linnas on tasuta transport, seega antud kulu ei ole põhjendatud; Kulutused riietele ja jalanõudele – kulu on ülepaisutud, keskmine kulu lapse kohta on summas 30 – 40 eurot. Kulutused koolikohustuse täitmiseks igakuise summas 50 eurot, ehk aasta kulu on summas 600 eurot – kulu usaldusväärne, on ebaselge milliste kuludega tegemist on. Kulutused sõprade sünnipäevadele pole ka põhjendatud ning ei kuulu elatise hulka.
13.Kostja on seisukohal, et elatise vähendamine on põhjendatud mitte ainult kostja raske majandusliku olukorraga, vaid ka riiklikult makstavate peretoetuste tõttu, kuna toetuste arvelt on võimalik täita laste ülalpidamiskulusid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea 3(7)
andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
15.Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: hageja on oma seadusliku esindaja ja kostja laps (tlk 8-10); hageja elab koos emaga; Harju Maakohus mõistis 12.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-100991 kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 186 eurot kuus alates 13.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni; Kostja täidab varasemat kohtuotsust.
16.Hageja palub muuta varasema kohtulahendiga kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 01.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja igakuised kulud ei ole põhjendatud ja on ülepaisutud ning tõendamata; (ii) tema majanduslik seisund on halb; (iii) hageja viibib vahel temaga koos.
17.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud nõude eeldused on täidetud. Hagejad on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu 12.09.2018 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning lapsele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus.
18.Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest 4(7)
elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Lapsele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 755 eurot kuus. Riigikohus on märkinud, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, ei ole tal kohustus kulude suurust tõendada. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Kohtu hinnang
Kohtu kommentaar
eluasemekulu
Hagis toodud suurus
toidukulu
transpordikulu
sidekulu koolikohustuse täitmine
riided ja jalatsid
tervishoid hügieen taskuraha, sõprade sünnipäevade raha Kokku:
Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Kulu tõendamine ei ole vajalik. Kulu ei ole ebamõistlikult suur, arvestades hageja elukohta. Põhjendatud. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Tallinnas on tasuta ühistransport ning hageja on piisvalt vana, et seda kasutada. Hageja ei ole põhistanud ega selgitanud, millest tulenevalt märgitud kulu tekib. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Kohus nõustub kostjaga, et kulu suurus on põhjendamatu. Hageja ei ole selgitanud, miks kulu sedavõrd suur on. Kohus loeb kulu suuruseks 20 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga, et kulu suurus on põhjendamatu. Hageja ei ole selgitanud, miks kulu sedavõrd suur on. Kohus loeb kulu suuruseks 60 eurot kuus. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus nõustub kostjaga, et kulu suurus on põhjendamatu. Hageja ei ole selgitanud, miks kulu sedavõrd suur on. Kohus loeb kulu suuruseks 35 eurot kuus.
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 620 eurot kuus (PKS § 99). 5(7)
19.Osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsele riikliku lapsetoetuse maksmise fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määr on alates 01.01.2023. a 80 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 620 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleks kostjal kanda tema kulusid 2022. a jooksul 270 euro (620 – 80 = 540; 540/2 - 270) ulatuses.
20.Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda, kuna seab kahtluse alla kostja võime end ülal pidada. Kostja keskmine töötasu on 858,45 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma varalise sisu kohta nagu kohus on seda 12.11.2024 määruses teha palunud. Kostja vastuväide on tõendamata ning kohus seda arvesse ei võta. Teadmata on kostja igakuised kulud. Kostjale ei kuulu kinnisvara ning kostja ei tegutse ettevõtluses. Kostja omandis on paadiveok xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx) ja xxx (reg nr xxx). Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale elatise tasumiseks piisavalt hea.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Harju Maakohtu 12.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-100991 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 270 eurot kuus alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
22.Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt juba tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
23.Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 täpsustab kohus ka otsuse täitmise korda. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 6(7)
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.