Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-2623
Kohtuasi
X avaldus Y ja Q ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tervise- ja haridusküsimustes ja selles osas hooldusõiguse Xle üleandmiseks ning C, Y ja Q suhtluskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (ema) (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Puudutatud isik F (isa) (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isikud (lapsed) C (isikukood XXXXXXXXXX), Y (isikukood XXXXXXXXXX) ja Q (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu Saue Vallavalitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 14.06.2024 määrus muutmata.
3.Jätta C, Y ja Qle määratud esindaja määruskaebemenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-24-2623 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (ema, avaldaja) esitas 15.02.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada enda ja F (isa) ühise hooldusõiguse Q (noorem laps) ja Y (keskmine laps) tervise- ja haridusküsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõiguse emale. Samuti palus ema määrata noorema ja keskmise lapse ning C (vanem laps) suhtluskorra vanematega ning tegi järgmise ettepaneku. -
-
-
Vanema lapse elukohaks on isa elukoht. Isa on vanema lapse terviseküsimuste, kooli ja huviringidega seonduvalt põhikontaktiks ning korraldab tema sünnipäeva tähistamise sõpradega. Vanem laps on kooli toimumise aegadel emaga igal nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Kohtumine ei toimu, kui emal ei ole see keskmise lapse tervise tõttu võimalik. Keskmise lapse elukohaks on ema elukoht. Ema on keskmise lapse terviseküsimuste, kooli ja huviringidega seonduvalt põhikontaktiks ning korraldab tema sünnipäeva tähistamise sõpradega. Keskmine laps on kooli toimumise aegadel isaga üle nädalavahetuse. Noorema lapse elukohaks on ema elukoht. Ema on noorema lapse terviseküsimuste, lasteaia, kooli ja huviringidega seonduvalt põhikontaktiks. Noorem laps on isaga üle nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni. Noorem laps on isaga ka sel ajal, kui ema ei saa temaga keskmise lapse tervise tõttu olla. Ema korraldab noorema lapse sünnipäeva tähistamise sõpradega. Nädalased koolivaheajad on vanemad kordamööda kogu vaheaja lastega selliselt, et esimesel vaheajal on koos keskmine ja noorem laps ning vanem laps on teise vanema juures, teisel vaheajal on koos vanem ja keskmine laps ning noorem laps on teise vanema juures, kolmandal vaheajal on koos vanem ja noorem laps, keskmine laps on teise vanema juures. Talvevaheajal on mõlemad vanemad kaks päeva kolme lapsega selliselt, et üks vanem on kolme lapsega 23. ja 24. detsembril ja teine vanem 25. ja 26. detsembril, ning üle aasta vastupidi. Lisaks on kumbki vanem 30. detsembri õhtust 2. jaanuari hommikuni kolme lapsega üle aasta. Ülejäänud aja jaotavad vanemad kokkuleppel selliselt, et kumbki vanem on iga lapsega võrdselt. Suvevaheaja kümme nädalat on lapsed vanematega selliselt, et nii ema kui ka isa on kõigi lastega kaks nädalat järjest, vanem ja noorem laps on nädal emaga ja nädal isaga samal ajal kui keskmine laps on teise vanemaga, vanem ja keskmine laps on nädal emaga ja nädal isaga samal ajal kui noorem laps on teise vanemaga, keskmine ja noorem laps on nädal emaga ja nädal isaga samal ajal kui vanem laps on teise vanemaga. Vanemad saadavad üksteisele hiljemalt 15. aprilliks ettepanekud kahenädalase perioodi kohta, mil kõik lapsed on teise vanemaga, ning lepivad sellest lähtuvalt laste viibimises kokku hiljemalt 10. mail. Laste üleandmine suvevaheajal
2-24-2623
-
-
-
-
-
-
toimub konkreetsele nädalale eelneva pühapäeva õhtul kella 17.00–20.00 vahel, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Emadepäeval on lapsed emaga ja isadepäeval isaga. Kui lapsed on suhtluskorra järgi teise vanema juures, tuleb vanem lastele järele kell 11.00 ja viib lapsed tagasi kella 20.00-ks. Vanemal on õigus helistada lastele eelkõige kella 18.00–20.00 vahemikus, arvestades ka laste päevakava. Lapse transpordi enda juurde ja tagasi organiseerib see vanem, kelle juures laps ei ela. Keskmist last transporditakse autoga kuni arstide sellekohase ettekirjutuse lõppemiseni. Kui on vaja transportida erineva elukohaga lapsi, siis transpordivad vanemad neid kordamööda. Isa organiseerib kõigi laste transpordi ajal, mil ema on keskmise lapse tervise tõttu hõivatud. Isa kannab kõik vanema lapsega seotud kulud ning ema kõik keskmise ja noorema lapsega seotud kulud. Suurperetoetusest jääb 1/3 isale ja 2/3 emale. Isa tasub emale elatist põhjendatud ulatuses. Ära jäänud kohtumisi ei asendata, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Suhtluskorra ühekordse muudatuse vajadusest või kohtumise ärajäämisest antakse teisele vanemale teada SMS-i ja e-kirja teel esimesel võimalusel või vähemalt kolm päeva enne muudatust, v.a haigestumise korral. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel suhtluskorda täita. Suhtluskorras reguleerimata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest. Vanemad suhtlevad eelkõige SMS-i ja e-kirja teel. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on kokkuleppega kirjalikult taasesitatavas vormis (SMS, e-kiri) nõustunud ja seda selgesõnaliselt kinnitanud. Vanemad hoiduvad teineteise suhtes kriitikast ja hinnangutest ning suhtlevad ainult lastega seonduvates küsimustes. Vanemad hoiduvad oma kirjades ja sõnumites manipuleerivast, ähvardavast, etteheitvast ja teises vanemas süütunnet tekitavast suhtlusstiilist. Vanem peab tagama tema juures viibiva lapse kooli ja huviringidega seotud kohustuste täitmise. Vanem, kelle juures laps suhtluskorra alusel on, vastutab lapse viimise eest sündmusele või üritusele, millest laps peab või soovib osa võtta. Vanem ei organiseeri lapsele üritusi ega laagreid ajale, mil laps on teise vanemaga. Vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel on lastel õigus olla sünnipäeva tähistamise ajal selle vanemaga või vanavanemaga, kelle sünnipäev on. Vanemad lepivad sünnipäeva tähistamise aja kokku suhtluskorra tingimusi järgides. Lastele tuleb järele vanem, kelle või kellega seotud vanavanema sünnipäev on, ning viib lapsed peale sünnipäeva kella 20-ks selle vanema juurde, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi olema peavad. Kumbki vanem võib korraldada laste sünnipäevi pereringis ning teine vanem saab sinna tulla ainult kutsel. Välismaale reisimisest (v.a Soome ja Läti) tuleb teist vanemat teavitada vähemalt üks kuu enne reisi. Teine vanem peab andma vajadusel reisimiseks kirjaliku ingliskeelse kinnituse oma nõusolekuga. Reisimisest Soome ja Lätti tuleb teist vanemat võimalusel vähemalt kolm päeva enne reisi ette teavitada.
1.1.Avalduse kohaselt sündisid ema ja isa koos- ning abielust XX.XX.XXXX vanem laps, XX.XX.XXX keskmine laps ja XX.XX.XXXX noorem laps. Vanemad lahutasid abielu 10.01.2024. Kogu pere elas alates septembrist 2018 kuni detsembrini 2022 isa vanematele kuuluvas korteris ning pärast isa lahkumist jäi ema sinna lastega edasi elama. Keskmisel lapsel diagnoositi 14.02.2023 äge T-rakuline lümfoblast leukeemia, mis on haruldane ja raskemini ravile alluv vorm ning mille uuesti tekkimise tõenäosus on suurem. Ema pidi
2-24-2623 keskmise lapsega pikki perioode haiglas olema. Isa ja tema vanemad ei lasknud enam emal koos lastega pärast 14.02.2023 senisesse elukohta tagasi pöörduda. Ema pidi seetõttu haiglast eemal viibimisel peatuma keskmise lapsega oma tädi juures ning elab seal ka praegu. Kevadel ja suvel 2023 oli vanem laps peamiselt isa juures ning noorem laps peamiselt emapoolse vanaema juures ja vähesel määral isa juures. Ema sai nendega kohtuda ajal, mil see ei olnud keskmisele lapsele ohtlik. Isa on aga keskmise lapse haigust arvestamata alates veebruarist 2023 nõudnud, et lastega suhtlemine ja nende hooldamine toimuks 50/50 põhimõttel. Isa ei taga keskmise lapse tervisest tulenevat vajadust paindlikule elukorraldusele.
1.2.Avalduse esitamise ajaks on pere elukorraldus pisut stabiliseerunud, kuid laste huvides on kindlaks määrata nende suhtluskord vanematega. Vanem laps elab peamiselt isa juures ja käib XXX Koolis. Emaga on ta reedel alates kooli lõppemisest kuni pühapäeva õhtuni. Isa leiab, et ema peaks olema vanema lapsega kõik koolivaheajad, kuid ema ei ole sellega nõus. Vanemal lapsel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ning tal esineb tugevaid agressiivsushooge. Ema elab väiksel pinnal, kuhu ei ole võimalik kõiki lapsi koos võtta, sh ei ole vanemal lapsel võimalik agressiivsushoogude korral teistest eralduda. Teiste laste jaoks on parim, kui vanem laps elab isaga, kust tal on ka lähedal kooli minna. Keskmisel lapsel on käsil säilitusravi, mis tähendab, et ta peab kord kuus mõneks tunniks haiglas käima, iga kolme kuu tagant kaheks päevaks haiglasse jääma ning kodus iga päev erinevaid rohte manustama, mis põhjustavad palju kõrvaltoimeid. Säilitusravi peaks lõppema märtsiks 2025. Keskmise lapse tervis, heaolu ja elutingimused peavad olema kogu perekonna esimene prioriteet, sest sellest sõltuvad tema elu väljavaated. Keskmise lapse haiguse tõttu peab üks vanematest olema valmis viibima ainult keskmise lapsega kas kodus või haiglas ning seni on selleks vanemaks olnud ema. Keskmine laps on pärast diagnoosi saamist viibinud isaga suvel mõne nädala või üksikud päevad korraga. Ei ole õige keskmist last pärast sellist eluperioodi kahe elamise vahel jagada. Ema on võimeline kandma paremini vastutust keskmise lapse tervise eest. Noorem laps oli kuni 3-aastaseks saamiseni emaga kodus ja läks siis XXX Lasteaeda. Ta oli 3,5-aastane, kui keskmine laps sai leukeemia diagnoosi, ning ema pidi temast keskmise lapsega haiglas olles pikalt eemal viibima. Alates juunist 2023 on noorem laps olnud nädala kaupa vaheldumisi ema ja isa juures. Isa juures olles käib ta lasteaias ja emaga on ta üldiselt kodus. Kui ema saaks valida, ei käiks noorem laps keskmise lapse tervise huvides lasteaias. Praegune 50/50 suhtluskord noorema lapsega on isa nõudmine ja ema ei ole sellega rahul, sest noorema lapse psüühika ja turvatunne on saanud emast pikalt eemalviibimisest kannatada. Ta on ka avaldanud soovi olla rohkem emaga.
1.3.Vanemad ei suuda ühist hooldusõigust üksmeeles teostada, mistõttu võivad laste huvid jääda kaitseta. Vanemad ei usalda teineteist ega saa omavahel läbi ja neil on pidevad lahkhelid laste kasvatamise teemal. Ema soovib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist tervise- ja haridusküsimustes temaga elama jäävate laste, s.o nooremate laste suhtes, ning selles osas ainuhooldusõiguse andmist emale. Keskmine laps peaks 2024. a-l kooli minema ja veel ei ole selge, kui palju saab ta kohal käia, kuid ema saab talle tagada koduõppe. Emal on seetõttu plaan panna keskmine laps mõnda Tallinna kesklinna kooli. Isal on aga kinnisidee panna laps Püha Johannese Kooli koduõppesse, mis ei ole ema arvates lapse huvides. Puudutatud isikute seisukohad
2.Isa vaidles avaldusele vastu.
2.1.Tõele ei vasta ema väide, et alates detsembrist 2022 kuni 14.02.2023 elasid lapsed emaga. Sel ajal elasid lapsed isa vanemate korteris, kus vanemad olid vaheldumisi 50/50 põhimõttel. Isa vanemad palusid korteri vabastada, sest neil tekkis tervisest tulenev hädavajadus seda
2-24-2623 kasutada. Sinna aega jäi ka keskmise lapse leukeemia diagnoos ja seetõttu ei saanud suhtlemine lastega enam samal viisil jätkuda. Vanemad olid ühel meelel, et esialgu ei ole võimalik kindlat suhtluskorda paika panna, ning keskmine laps on rohkem emaga ja teised lapsed isaga.
2.2.Kevad ja suvi 2023 olid vanema lapse jaoks rasked, sest ta sai emaga olla harjumuspärasest oluliselt vähem. Isa proovis suve teises pooles ja sügisel leida võimalusi, kuidas vanem laps saaks emaga rohkem kohtuda. Alates suvest pidi keskmine laps vähem haiglas olema, kuid ema oli siiski vanema lapsega üksikutel päevadel. Noorem laps ei olnud sel perioodil peamiselt emapoolse vanaema juures, vaid oli üle poole ajast isaga. Keskmine laps oli suvel isaga iga kuu nädal kuni kaks. Suve lõpus avaldas ema soovi, et noorem laps võiks peamiselt ema juures elada. Isa sellega ei nõustunud, sest see oleks olnud noorema lapse jaoks suur muutus, ning isa ei tahtnud, et nende suhe kannataks. Vanemad leppisid kokku, et noorem laps on mõlema vanemaga vaheldumisi nädala kaupa. Keskmise lapsega kindlat suhtluskorda ei tekkinud, sest haiglas viibimise ajad ei ole pikalt ette teada. Isa tegi siiski hiljem ettepaneku, et ka keskmine laps võiks viibida mõlema vanemaga vaheldumisi nädala kaupa, kuid ema ei olnud sellega nõus. Hetkel on keskmine laps isaga vastavalt võimalustele ja kokkuleppele emaga. Isa ei ole nõudnud 50/50 suhtluskorda, kuid on soovinud, et lapsed saaksid temaga piisavalt aega veeta ning et ema ja vanema lapse suhtlemise lahendus oleks sobivam ja võimaldaks hoida nende lähedast suhet. Vanemal lapsel ei ole selliseid agressiivsushooge, mis kujutaks endast ohtu teistele inimestele, sh vendadele. Lapsed on väga lähedased, neil on palju ühiseid huve ning nad naudivad koos olemist. Vanemale lapsele mõjub vendadega koos olemine rahustavalt. Alates sügisest 2024 on keskmine laps olnud haiglas keskmiselt kolm-neli päeva kuus. Säilitusravi puhul ei ole ravimikogused nii suured ning laps saab tema tervist ja enesetunnet arvestades viibida ka väiksemates seltskondades. Edasine raviplaan näeb ette haiglaravi ühel päeval kuus ja lisaks peab käima maksimaalselt kord nädalas verd andmas. Erakorraliselt peab keskmise lapsega haiglasse minema vaid kõrge palaviku korral ning isa on valmis temaga ise haiglasse minema või võtma teised lapsed enda juurde. Keskmine laps on ka avaldanud soovi isaga rohkem koos olla. Noorem laps on isa juures heatujuline, abivalmis ja energiline. Ei ole võimalik öelda, et ta psüühika oleks saanud kahjustada. Isa on laste suhtlust emaga alati soodustanud ja emast austavalt rääkinud. Isa on olnud lastest lähtuvatel põhjustel ja erandolukordades paindlik ning tulnud emale vastu. Ema ei saa aga tuua keskmise lapse tervist ettekäändeks oma tahtmise saamiseks. Isa on palju kordi avaldanud soovi keskmise lapsega ise haiglas käia, mille vastu keskmisel lapsel endal midagi ei ole, kuid ema ei ole seda võimaldanud. Lastele on oluline kindlustunne, sh teadmine selle kohta, mis toimub järgmisel päeval. Suhtlus emaga on aga olnud täis ootamatusi ja viimase hetke plaanimuudatusi, tuues tihti ajendiks keskmise lapse tervise. See tekitab lastes ebakindlust ja mõjub nende psüühikale negatiivselt. Ema taotletud suhtluskorra alusel väheneks isa kontakt nooremate lastega oluliselt ning see ei pruugi tagada nende lähedase kiindumussuhte jätkumist isaga. Samuti kaoks sellega laste kontakt isapoolsete vanavanemate ja lähisugulastega, kellega lapsed on tihedates suhetes. Isa perre on sündimas uus laps, kellest nooremad lapsed jääksid eemale ja neil ei tekiks omavahel sidet. Lapsed oleksid harva kõik koos. Taotletud suhtluskorras on ühe vanema juurest teise juurde liikumine liiga keeruline ja tekitaks lastes segadust.
2.3.Laste huvides on, et vanemad teostavad hooldusõigust ühiselt. Ei ole mingit põhjust jätta isa tervise- ja haridusküsimustes hooldusõiguse teostamisest ilma. Isa on vanemlike
2-24-2623 kohustuste täitmisega hästi hakkama saanud ja olnud paindlik, sh on ta vanema lapse haridusteed vedanud seni üksi. Keskmise lapse leukeemiaravi lõpeb prognoositavalt veebruaris 2025 ning selle ajani ei saa keskmine laps suurtes kollektiivides ega rahvarohketes kohtades viibida. Seetõttu peab ta esimest kooliaastat alustama väikeklassis või koduõppel. Arvestades, et vanem laps käib nädala sees XXX koolis, tähendaks keskmise lapse Tallinnasse õppima asumine seda, et kumbki laps käiks teise vanema juures vaid nädalavahetuseti ja nendevaheline kokkupuude katkeks. Samas koolis käimine oleks logistiliselt mõistlikum ja lapsed saaksid rohkem koos olla.
3.Laste esindaja toetas ema taotletud suhtluskorda osaliselt ning ei toetanud vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist. Suhtluskorraga ei saa kindlaks määrata laste elukohta ega nendega välisriiki reisimise õigust. Vanematel on laste viibimiskoha küsimuses ühine hooldusõigus ja ema ei ole soovinud seda lõpetada. Samuti ei saa suhtluskorraga reguleerida laste ülalpidamist. Suhtluskorraga ei peaks reguleerima seda, kes vanematest on laste põhikontaktiks ning laste ja teiste sünnipäevade korraldamist. Seda saavad vanemad teha kokkuleppel ja kui nad kokkulepet ei saavuta, saab sünnipäeva korraldamise otsustada vanem, kellega laps suhtluskorra järgi viibib. Suhtluskord ei tohiks sisaldada selliseid kohtumisi, mis eeldavad vanemate kokkulepet. Suhtluskorras tuleks täpselt kindlaks määrata, milline vanem mis päevadel ja kellaaegadel kust ja kuhu lapse viib ja toob. Suhtluskorda ei ole vaja lisada deklaratiivseid kohustusi vanemate vahelise suhtluse kohta. Suhtluskord peaks olema viivitamata täidetav ja selle rikkumise korral võiks saada läbi viia täitemenetluse. Keskmise ja noorema lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse jätkamine tervise- ja haridusküsimustes ning ei ole ühtegi põhjust isa nende küsimuste otsustamisest kõrvale jätta. Ei ole teada, et vanematel oleks laste terviseküsimustes vaidlusi. Kui vanemad ei suuda kokku leppida keskmise lapse koolis, saavad nad vajadusel taotleda kohtult koolivaliku otsustusõigust.
4.Tallinna Kesklinna Valitsus ei toetanud ema avaldust. Tallinna Kesklinna Valitsuse lapse heaolu spetsialist vestles mõlema vanemaga. Ema soovib olla nooremate laste peamine hooldaja ning vanema lapse peamise hooldajana näeb ta isa. Ema tunnistas, et tal ei ole vanema lapse diagnoosist tuleneva käitumisega olnud kerge hakkama saada, ning vanem laps käitub vahel siiani ema ja vendade suhtes agressiivselt. Keskmisel lapsel on aga poolelioleva leukeemia ravi tõttu vaja rahu ja vaikust, mida ema saab talle tagada. Noorem laps on ema sõnul temasse väga kiindunud. Seetõttu on ema arvates tema pakutud suhtluskord praegusel ajal kõige mõistlikum. Isa ei soovi, et kõigil lastel oleks erinev elukorraldus. Ta leiab, et lapsed võiksid kasvada koos ja liikuda koos ühe vanema juurest teise juurde. Tema sõnul saavad lapsed omavahel hästi läbi. Vanem laps tarvitab ATH ravimit ja tema käitumine on muutunud palju rahulikumaks. Ta igatseb oma ema väga ja tajub, et ema eelistab teisi lapsi. Isa on valmis vajadusel keskmise lapsega haiglaravil viibima. Laste elukorraldust puudutavate oluliste otsuste vastuvõtmisel tuleb arvestada eelkõige laste soovidega. Vanem laps soovib olla senisest rohkem emaga ning keskmine laps isaga. Nooremale lapsele sobib senine harjumuspärane vahelduv elukorraldus. On oluline, et lapsed saaksid võimalikult palju koos kasvada ja areneda. Selleks, et vanem laps ei tajuks hüljatust ema poolt ja see ei avaldaks talle kahjulikku mõju, on tähtis, et ema veedaks temaga rohkem aega. Ema väike eluase ei saa olla määrav põhjus vanema lapse emast lahus hoidmiseks. Laste erinev suhtluskord kahjustab nende omavahelisi suhteid ja sidet ning tekitab ebavõrdsuse
2-24-2623 tunnet. Mõlemad vanemad suhtuvad täie tõsidusega keskmise lapse leukeemia ravisse ning arvestavad raviarsti soovitusi.
5.Saue Vallavalitsus toetas ema taotletud suhtluskorda osaliselt ning ei toetanud vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist vestles eraldi nii vanemate kui ka kõigi lastega. Lapsed väljendasid selget soovi ja tahet olla mõlema vanemaga võimalikult palju. Vanem laps tõi mitu korda välja, et igatseb oma ema väga ja tahab temaga senisest rohkem koos olla. Isa kinnitas, et vanem laps avaldab sageli soovi emaga rohkem koos olla ja isa toetab seda. Ema tõi välja, et vanema lapse ATH diagnoosi ja käitumise eripärasid arvestades on parem, kui ta elab koos isaga ja käib ema juures nädalavahetustel. Keskmine laps soovib olla senisest rohkem isa ja vendadega ning kinnitas, et on isaga rohkem koos olemise soovi mõlemale vanemale väljendanud. Isa sõnul on ta olnud valmis keskmise lapsega haiglas olema, kuid ema on eelistanud seda ise teha ja isa on seda aktsepteerinud. Noorem laps avaldas, et kõige parem oleks, kui ta saaks mõlema vanemaga väga palju koos olla. Saue Vallavalitsus suunas 03.03.2023 vanema ja noorema lapse vanemate lahkumineku ja keskmise lapse haigusest tingitud olukorraga toimetuleku toetamiseks saviteraapiasse. Teraapias selgus, et mõlema lapse jaoks on oluline olla koos mõlema vanemaga. Lastekaitsespetsialist pakkus vanematele ka vanemlike oskuste ja teadmiste toetamiseks võimalust osaleda tasuta ATH-ga laste vanematele mõeldud toetusgrupis ning vanemad avaldasid valmisolekut seal osaleda. Kui mõlemad vanemad suudavad lapsele pakkuda stabiilsust ja tuge ning on valmis end täiendama, ei ole põhjust, miks ei saaks vanem laps olla emaga senisest oluliselt rohkem. Lapsed igatsevad teist vanemat ja vendi. Lastekaitsespetsialist ei ole tuvastanud ühtegi põhjust, miks ei peaks andma laste arvamusele suhtluskorra määramisel piisavat kaalu. Laste parimates huvides on täpselt teada, millal nad ühe või teise vanemaga on. Lastel peab säilima õigus olla mõlema vanema ja vendadega võimalikult suures ulatuses. Mõlemad vanemad on seni teostanud hooldusõigust kõigi laste suhtes. Neil ei ole ühtegi laste tervise ja haridusega seotud lahendamata jäänud küsimust. Vanemate vahel on olnud konfliktid eelkõige olukordades, kus üks vanem ei saa enda suhtluskorra ajal lapse või lastega olla ning on tekkinud segadus, kellega ja kus lapsed viibivad. Vanemad suhtlevad regulaarselt laste perearstidega, kooli ja lasteaiaga ning keskmise lapse raviarstidega. Isa ei olnud vastu sellele, et laps asub sügisel 2024 õppima Jakob Westholmi Gümnaasiumisse või teise Tallinna kesklinna kooli, kuid ta eelistab siiski XXX Kooli, sest selle kooliga on vanematel vanema lapse näitel hea koostöö ja see on logistiliselt mõistlik. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 14.06.2024 määrusega rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nooremate laste suhtes ning rahuldas ema avalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras, et suhtluskord hakkab kehtima alates kohtumääruse jõustumisest ja kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Maakohus jättis lastele määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus määras järgmise suhtluskorra.
2-24-2623 1) Vanem laps kohtub emaga iga nädala reedel pärast koolipäeva kuni pühapäeva õhtuni. 2) Keskmine ja noorem laps on kummagi vanema hoole all võrdse osa ajast, viibides koos vaheldumisi ühe nädala kaupa pühapäeva õhtust järgmise nädala pühapäeva õhtuni kummagi vanema hoole all. Laste üleandmine toimub pühapäeviti ajavahemikul kell 17.00 kuni 20.00. Laste üleandmiseks kindlaksmääratud päeval võtab see vanem, kelle suhtlusaeg algab, lapsed teise vanema juurest ajavahemikul kell 17.00 kuni 20.00. 3) Keskmise lapsega käib säilitusravil ja vajadusel on temaga haiglaravil vanem, kelle juures keskmine laps suhtluskorra järgi parasjagu on. 4) Lapsel on õigus eemal viibiva vanemaga ja eemal viibival vanemal õigus lapse või lastega telefoni teel või videokõnega suhelda. Vanem peab arvestama, et selline suhtlus arvestaks lapse päevakava. 5) Lapsed on iga paaris kalendriaasta 23.12 õhtust kuni 25.12 hommikuni ja 30.12 õhtust kuni 02.01 hommikuni emaga ja 25.12 hommikust kuni 28.12 hommikuni isaga ning igal paaritul kalendriaastal vastupidi. Alates 28.12 hommikust kuni 30.12 õhtuni ja alates 02.01 hommikust on lapsed vanemaga, kellega nad suhtluskorra järgi peaksid olema, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lastele läheb teise vanema juurde järele vanem, kelle suhtluskord algab. 6) Suvevaheajal on lapsed kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga. Vanemad saadavad hiljemalt 15. aprilliks teineteisele ettepanekud kahenädalase perioodi osas, millal nad soovivad, et kõik lapsed temaga oleksid, ning sellest lähtuvalt lepitakse kahenädalane laste ühine viibimine mõlema vanema juures kokku hiljemalt 10. maiks. Ülejäänud suve ajal kehtib p-des 1 ja 2 kehtestatud suhtluskord, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. 7) Lapsed on emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Kui lapsed viibivad suhtluskorra järgi emadepäeval isaga ja isadepäeval emaga, tuleb ema emadepäeval lastele isa elukohta järele emadepäeva hommiku kella 11.00-ks ja isadepäeval tuleb isa lastele ema elukohta järele isadepäeva hommiku kella 11.00-ks. 8) Lastel on õigus olla vanemate ja vanavanemate sünnipäevade tähistamise ajal selle vanema või vanavanemaga, kelle või kellega seotud vanavanema sünnipäev on. Sünnipäeva tähistamise ajast annab vanem teisele vanemale teada vähemalt nädal enne sünnipäeva tähistamist. Lastele tuleb järele vanem, kelle või kellega seotud vanavanema sünnipäev on, ja viib lapsed suhtlemiskorra järgse vanema elukohta tagasi hiljemalt kella 20.00-ks. 9) Eestist välja reisimisest (v.a Soome ja Lätti) tuleb teist vanemat teavitada vähemalt kuu enne reisi toimumist. Reisimisest Soome ja Lätti tuleb teist vanemat teavitada vähemalt kolm päeva enne reisi toimumist. 10) Kui vanem ei saa ajal, mil laps või lapsed on tema juures või peaksid tema juurde mingil põhjusel ise tulema, lapse või laste eest hoolitseda, peab ta tagama lapsele või lastele vajaliku hoolitsuse ning pakkuma enne muude korralduste tegemist lapse või laste eest hoolitsemise võimalust kõigepealt teisele vanemale. 11) Kohtumääruses nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on laste huvides suhtluskord, millega nooremad lapsed on mõlema vanemaga vaheldumisi nädala kaupa ning vanem laps nädala sees isaga ja nädalavahetuseti emaga. Laste huvides on see, kui nad on koos ja liiguvad vanemate elukohtade vahel koos, nagu on leidnud ka laste esindaja ja eestkosteasutused. Samas, arvestades seda, et ema ei ole valmis vanemat last pikemaks ajaks enda juurde võtma, on vanema lapse jaoks parim võimalik
2-24-2623 lahendus senise elukorralduse jätkumine, kus ta on isaga nädala sees ja emaga nädalavahetuseti. Keskmise ja noorema lapse parimatele huvidele ja nende soovidele vastab see, kui nad on kummagi vanemaga nädala kaupa ja vahetus toimub pühapäeva õhtuti. Selliselt on suhtlemine noorema lapsega alates septembrist 2023 ka toimunud ja ta on sellega harjunud. Kohtule ei nähtu, et noorema lapse psüühika ja turvatunne oleksid sellisest suhtluskorrast saanud kahjustada, ega ka see, et vanem laps mõjuks nooremale lapsele halvasti. Neil on mõlema vanemaga lähedane suhe ja nad soovivad koos olla. Põhjendatud ei ole isa suhtlust noorema lapsega vähendada. Selleks, et lapsed saaksid koos kasvada ja rohkem koos olla ning keskmine laps saaks rohkem isaga olla, on põhjendatud, et ka keskmine laps on vaheldumisi nädal ema ja nädal isaga. Ema taotlusest lähtumine tooks kaasa selle, et vanem laps näeks nooremaid vaid üle ühe nädala nädalavahetuseti, seega väheneks võrreldes praegusega nii nooremate laste suhtlus vanema lapsega kui ka isaga. Kohus mõistab ema muret keskmise lapse elu ja tervise pärast, kuid ei ole alust kahelda, et isa suhtub keskmise lapse tervisesse täie tõsidusega ja võtab kasutusele meetmed, et viia tema kokkupuude nakkusohtlike inimestega miinimumini. On mõistlik, et keskmise lapsega käib säilitusravil ja vajadusel haiglaravil vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi on. Isa on selleks ka valmisolekut avaldanud. Vanem laps on seni pärast koolipäeva lõppu läinud ema elukohta ise, mistõttu ei ole kindlat emaga suhtlemise alguse kellaaega vaja määrata. Keskmisele ja nooremale lapsele läheb pühapäeva õhtul ajavahemikul 17.00–20.00 järele vanem, kelle suhtluskord hakkab. Ema saab isa juurde vanemale ja keskmisele lapsele järele minnes viia sinna vanema lapse ning isa saab nad enda suhtluskorra alguses kõik koos enda juurde võtta. Seetõttu ei ole vaja täpsemalt määrata vanema lapse isa juurde jõudmise aega. Koolivaheaegadel suhtlemise osas on ema avalduse rahuldamine põhjendatud jõulupühasid ja aastavahetust ning suvevaheajal kõigi lastega koos kahe nädala veetmist puudutavas osas, sest ülejäänud vaheaegadel ei oleks lapsed ema pakutu kohaselt koos. Nädalastel koolivaheaegadel ja ülejäänud suvevaheajal kehtib tavapärane suhtluskord. Põhjendatud on suhtluskorras reguleerida ka laste õigust osaleda vanema või vanavanema sünnipäeva tähistamisel ning emadepäeva veetmist ema ja isadepäeva isaga. Kohus ei saa kohustada teist vanemat võtma suhtluskorda üle, kui üks vanem ei saa olla lapse või lastega suhtluskorra järgsel ajal, sest teisel vanemal võivad olla muud plaanid. Samas saab määrata, et vanem peab erandolukorra tekkides korraldama lapse või laste eest hoolitsemise, pakkudes seda esmajärjekorras teisele vanemale. Reisimist puudutav on seotud hooldusõigusega, kuid kohus saab määrata, kui palju peaks teist vanemat reisist ette teavitama. Suhtluskorras ei saa reguleerida kulude jagamist vanemate vahel, sest see on elatise küsimus. Vanemate kohustused laste koolikohustuse täitmise tagamiseks ja omavahelisel suhtlemisel tulenevad perekonnaseadusest.
6.2.Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nooremate haridusküsimustes ei ole kohtu ette toodud asjaoludel alust.
laste
tervise-
ja
Asjaoludest ei nähtu, et vanemate vahel oleks nooremate laste tervise küsimustes vaidlus ning isa takistaks emal nendes küsimustes hooldusõiguse teostamist. Hooldusõiguse lõpetamiseks tervise küsimustes ei anna alust ainuüksi ema soov otsustada keskmise lapse tervise küsimusi üksi. Ema on selleks kahtlemata võimeline, kuid lapse huvides on kahe hooldusõigusliku vanema olemasolu. Samuti ei nähtu asjaoludest, et vanemate vahel oleks vaidlust noorema lapse haridusküsimustes. Vanemate vahel on erimeelsus üksnes selles, kas keskmine laps peaks sügisel kooliteed alustama mõnes Tallinna kesklinna koolis või XXX koolis. Vanemad vaidlevad seega konkreetse last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad selle lahendada, mitte ühist hooldusõigust lõpetada. Mõlema vanema hinnangul on tõenäoline, et
2-24-2623 keskmine laps on kuni veebruarini 2025 kestva säilitusravi tõttu esimesel õppeaastal koduõppel. Suhtluskorra järgi peaks keskmine laps mõlema vanema koolivaliku puhul käima kahel nädalal kuus koolis enda viibimiskohast kaugemal. Ema koolivalik ei pruugi seega suhtluskorda arvestades põhjendatud olla ning ei ole alust talle koolivaliku osas otsustusõigust anda ega ka vanemate ühist hooldusõigust haridusküsimustes lõpetada.
6.3.Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 562 1 lg 1 alusel võib kohtumääruse täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Määruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määratud suhtluskorra nooremate laste vaheldumisi nädala kaupa mõlema vanemaga suhtlemise osas, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega nooremate laste elukoht on ema elukoht, keskmine laps on isaga kooli toimumise aegadel üle nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni juhul, kui see on ema hinnangul keskmise lapse tervisest tulenevalt võimalik, ning noorem laps on isaga üle nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni ja isa nõusolekul ka ajal, mil ema ei saa temaga keskmise lapse tervise tõttu olla. Samuti palus ema tühistada maakohtu määruse osaliselt osas, millega maakohus ei rahuldanud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise avaldust, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus keskmise lapse terviseküsimustes ning keskmise ja noorema lapse haridusküsimustes, andes selles osas ainuhooldusõiguse või nooremate laste lasteaia- ja koolivaliku otsustusõiguse emale. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus suhtluskorra määramisel arvestanud piisavalt keskmise lapse tervisega seonduvat. Keskmise lapse kodune ravi hõlmab iga päev erinevate rohtude tarvitamist ja need tekitavad palju kõrvaltoimeid, mille tõttu vajab ta stabiilsust. Tal on vaja võimalikult viirusevaba keskkonda, sest ta on viirustele vastuvõtlik ja iga viirus võib olla talle eluohtlik. Senine elukorraldus ei ole talle sellist keskkonda taganud, sest tema ravi on lükkunud pooleteise aasta jooksul viiruste tõttu viiel korral edasi. Samas annab iga ravi edasilükkumine leukeemiale eluvõimalust ja kahandab tervenemise võimalust. Küsimus ei ole ainult nohu saamises, vaid lapse elu väljavaadetes. Perekond ei ole seni võtnud maksimaalseid võimalikke meetmeid keskmise lapse paranemise nimel, kuivõrd teda saaks viiruste vältimise nimel rohkem eraldada. Noorem laps tuleks lasteaiast ära võtta, mida on alates keskmise lapse diagnoosi saamisest soovitanud ka raviarst. Noorema lapse lasteaiast tuleb regulaarselt teateid erinevate kergemate ja raskemate viirushaiguste levimise kohta. Piisav ei ole keskmise lapse eemal hoidmine haigetest lastest, vaid teda on vaja eemal hoida lasteaialastest üldisemalt. See on eriti oluline raviperioodil, st kuni märtsini 2025, kuid leukeemiast tervenenuks hinnatakse lapsi alles viie aasta möödudes. Isa perre uue lapse sündimine muudab olukorra veelgi halvemaks, sest uus laps hakkab alles kujundama oma immuunsust ja võtab külge palju viirusi. Ema soovib, et nooremad lapsed elaksid temaga. Maakohus oleks pidanud lõpetama vanemate ühise hooldusõiguse nooremate laste haridusküsimustes ning andma selles osas ainuhooldusõiguse emale. Ema ei soovi noorema lapse lasteaeda küll vahetada, kuid soovib ta keskmise lapse huvides lasteaiast ära võtta. Vanemad ei ole saavutanud kokkulepet keskmise lapse koolivaliku osas ning on ilmne, et nad ei suuda kokkulepetele jõuda ka tulevikus.
2-24-2623 Põhjendatud ei olnud isale keskmise lapse terviseküsimustes hooldusõiguse jätmine, sest vanematel on väga erinevad arusaamad raviarsti soovitustest ja ettekirjutustest ning sellest, milliseid meetmeid on vaja võtta lapse paranemiseks raskest haigusest. Isa tõlgendab raviarsti soovitusi ja ettekirjutusi enda tahtmise järgi ega võta neid tõsiselt. Ta leiab, et keskmine laps tuleb lihtsalt silmnähtavalt haigetest inimestest eraldada, kuid keskmisele lapsele on ette kirjutatud võimalikult viirusevaba keskkonna loomine.
8.Isa vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Isa on võtnud keskmise lapse eest hoolitsedes tema tervise huvides kasutusele maksimaalseid meetmeid, sh vältinud rahvarohkeid kohti, jätnud nooremat last lasteaiast koju, jälginud noorema lapse lasteaia teateid haiguste kohta, pakkunud tervislikku sööki, arvestanud lapse enesetunnet, desinfitseerinud kodus pindu, pesnud käsi jne. Noorem laps on viimase poole aasta jooksul keskmise lapse tervist arvestades lasteaias käinud 0–10 päeva kuus. Isa kindlasti ei leia, et keskmist last peaks nakkusohtlikest paikadest eemale hoidma vaid ravipäevadel. Ema on aga käinud keskmise lapsega kaubanduskeskustes ja poes, sõitnud ühistranspordiga ja osalenud sünnipäevapeol mängutoas. Isa ei ole kunagi ühtegi sellist riski võtnud ning tema pere kasutatavad meetmed on rangemad kui emal. Jääb ka arusaamatuks, kuidas on emal endal võimalik tagada keskmisele lapsele võimalikult viirusevaba keskkond, kui ta töötab ligi 40-liikmelises kooris, kellega ta reisib palju ringi, teeb oma kodus eraõpilastele laulutunde, tema kodus elab raadiomajas töötav paljude inimestega kokkupuutuv tädi ning isale teadaolevalt ka laste onu, tal käivad tihti külas sugulased ja sõbrad, sh lasteaia- ja koolilapsed. Ema ei ole varem noorema lapse lasteaias käimist kui terviseriski keskmisele lapsele rõhutanud ning avaldas isale esimest korda soovi laps lasteaiast ära võtta määruskaebuse esitamise ajal. Varem on jäänud mulje, et ema toetab noorema lapse lasteaiateed ning ta on ka ise last mõnel korral lasteaeda ja lasteaiaüritustele viinud. Keskmise lapse haigestumiste aegasid ja asjaolusid arvestades ei ole ta kordagi haigestunud noorema lapse lasteaias käimisest tingituna, vaid ravi on edasi lükkunud ema või emapoolsete sugulaste ja sõprade juurest saadud haiguste tõttu või põhjusel, et neutrofiilide tase ei olnud pärast eelmist ravi piisavalt tõusnud. Isa jaoks on keskmise lapse tervis kindlasti kõrgem prioriteet kui noorema lapse lasteaias käimine ning ta oleks valmis noorema lapse lasteaiast ära võtma, kui raviarst peaks seda parimaks lahenduseks pidama. Raviarst avaldas aga isale, et kuigi lasteaed on haigustega seotud risk, ei pea nooremat last lasteaiast täielikult isoleerima ning ta võib käia seal ajal, mil ei ole viirusteperiood. Raviarst ei näinud keskmisele lapsele ohtu ka isa perre sündinud uues lapses, kuid palus teda keskmisest lapsest pärast elusvaktsiinide saamist vajaliku perioodi eemal hoida. Isa kavatseb toimida raviarsti soovituste järgi. Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine nooremate laste suhtes ei ole põhjendatud. Isa on pidanud kinni keskmise lapse raviplaanist ja raviarstide ettekirjutustest ning teeb seda ka edaspidi. Keskmisele lapsele on olemas koht samas koolis, kus käib vanem laps, ja kus keskmine laps saab olla koduõppel nii kaua kui vaja. Ema ei ole aga selle kooliga nõus ning võib juhtuda, et Saue vald määrab keskmise lapse teise kooli. Selle olukorra saaks kiirelt lahendada isale ühekordse otsustusõiguse andmise teel. Kui keskmine laps asuks õppima mõnda Tallinna kesklinna kooli, peaks isa üle nädala viima lapsi kooli erinevatesse linnaosadesse, mis ei ole mõistlik. Ema ei pea samas vanemat last üldse kooli viima, sest ta on omal soovil loobunud nädalasisest ajast vanema lapsega.
9.Laste esindaja vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus on lahendi tegemisel arvestanud laste ja mõlema vanema huve, on oma kaalutlusotsust piisavalt ja veenvalt põhjendanud ega ole õigusnorme rikkunud. Suhtluskorraga ei saa kindlaks määrata laste elukohta.
2-24-2623 Määruskaebuses taotletud suhtluskord ei reguleeri piisaval määral erinevaid suhtlemise aspekte, sh laste üleandmise korda, ning isa ja keskmise lapse kohtumine eeldab ühel juhul ema hinnangut ja teisel juhul isa nõusolekut. Seetõttu ei ole suhtluskord ema taotletud kujul täidetav.
10.Tallinna Kesklinna Valitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Lapse heaolu spetsialist suhtles mõlema vanemaga. Vanemad kinnitasid, et nad on maakohtu määratud suhtluskorrast kinni pidanud. Isa arvates sobib see kõigile lastele. Isa selgitas, et noorem laps on käinud keskmise lapse haiguse tõttu lasteaias äärmiselt harva ning teda ei ole vaja lasteaiast ära võtta, sest tema lasteaeda viimisel saab lähtuda keskmise lapse tervisest ja viirushaiguste levikust lasteaiarühmas. Ema tundis muret algava õppeaasta ees, kuna nooremad lapsed liiguvad kooliperioodil vanemate vahel koos ja keskmine laps on seega kogu aeg kontaktis lasteaias käiva noorema lapsega. Vanemate vahel ei ole vaidlust sellest, et keskmine laps alustab kooliteed koduõppel. Ema märkis, et raskused tekivad siis, kui keskmine laps hakkab koolis kohal käima, sest emal ei ole juhilube ja kui laps peaks asuma õppima elukohajärgsesse Saue valla kooli, peaks ema teda sinna viima ja sealt tooma taksoga. Laste jaoks on parim, kui vanematel on ühine hooldusõigus. Mõlemad vanemad soovivad lastele parimat ega sea tahtlikult ühtki last ohtu. Kuna Saue vald peab tagama keskmisele lapsele sügiseks koolikoha ja laps viibib esimesel õppeaastal kindlasti koduõppel, ei ole reaalset ohtu, et vanemate erimeelsuse tõttu jääb laps koolikohast ja haridusest ilma.
11.Saue Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu, jäädes maakohtus esitatud seisukoha juurde. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
13.Isa esitas 13.09.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda kohtumenetluse ajaks keskmise lapse koolivaliku küsimuses otsustusõiguse isale. Ema esitas 18.09.2023 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda kohtumenetluse ajaks keskmise lapse koolivaliku osas otsustusõiguse emale.
14.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.09.2024 määrusega mõlemad taotlused rahuldamata, kuid kohaldas kohtu omal algatusel lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks kohtumenetluse ajaks vajalikke abinõusid ning kohustas vanemaid esitama viivitamata avalduse keskmise lapse esimesse klassi astumiseks XXX kooli XXX majas koos koduõppe rakendamise taotlusega ning mitte esitama kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni üksi avaldust keskmise lapse õppima asumiseks muus õppeasutuses.
15.Isa teatas 04.11.2024 ja 16.12.2024 ringkonnakohtule, et ema rikkus maakohtu määratud suhtluskorda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
2-24-2623
17.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni p-de 2.2 ja 3 osas, seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
18.Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määratud suhtluskord laste huvidele ning maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
18.1.Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2 1 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, mis tähendab mh seda, et kaaluda tuleb kõiki võimalikke suhtluskorra alternatiive, mis tagaksid laste ja vanemate piisava suhtlemise (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22; RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22; RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p-d 15 ja 16, RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
18.2.Määruskaebuse kohaselt on ema peamine etteheide, et maakohus ei ole suhtluskorra määramisel võtnud piisavalt arvesse keskmise lapse tervisega seonduvat. Ema on välja toonud, et keskmine laps vajab ravitulemuste huvides stabiilsust ja võimalikult viirusevaba keskkonda, mis eeldab tema paremat eraldamist ning mida suudab talle pakkuda ema. Ema leiab, et ka noorem laps peaks olema peamiselt temaga, sest ema ei vii teda erinevalt isast keskmise lapse tervise huvides lasteaeda ning emaga rohkema aja koosveetmine aitaks nooremal lapsel ületada psüühilise trauma, mille ta sai 2023. a alguses ema sagedase ja pikaaegse lastehaiglas viibimise tõttu keskmise lapsega. Kolleegium saab aru, et keskmise lapse tervis on hetkeolukorras pere prioriteet, ning mõistab ema muret keskmise lapse tervise pärast. Samas ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et isa juures viibides ei oleks lapse tervis hoitud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on mõlemad vanemad taganud keskmisele lapsele lapse nende juures viibides vajaliku ravi ning selle üle ei ole vaidlust. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et mõlemad vanemad suudavad tagada
2-24-2623 keskmisele lapsele tervist toetava keskkonna ning on võtnud kasutusele selleks vajalikud meetmed, arvestades ka raviarstide soovitusi ja ettekirjutusi. Seejuures ei ole ka keskmise lapse raviarst leidnud, et tulenevalt lapsel diagnoositud haigusest, peaks laps olema isoleeritud keskkonnas, sh ei võiks kokku puutuda oma lähedaste inimestega. Lastehaiglalt kohtunõudele saadud vastuse (dtl 333) kohaselt on laps ravi ajal vastuvõtlik infektsioonidele, mistõttu on vaja vältida kontakti haigete inimestega ning rahvarohkeid kohti (nt ühistransport, kaubanduskeskused jms). Ema on välja toonud, et keskmise lapse ravi on lükkunud pooleteise aasta jooksul viiruste tõttu viiel korral edasi ning iga ravi edasilükkumine annab leukeemiale eluvõimalust ja kahandab tervenemise võimalust. Samas ei saa pelgalt ravi edasilükkumistest järeldada, et isa ei ole taganud keskmisele lapsele sobivat keskkonda. Vanemate vaheliste vestluste väljavõtetest on näha, et keskmine laps võib olla haigestunud nii ema kui ka isaga olles. Nii kaua, kui vanematel endil on kontakte teiste inimestega ning keskmine laps puutub nii nende juures olles kui ka nendega erinevaid tegevusi tehes kokku teiste inimestega, ei ole võimalik viirusi täielikult vältida, kuid kummaltki vanemalt ei saa ka oodata, et ta eralduks keskmise lapse või lastega täielikult ülejäänud ühiskonnast. Ema üheks peamiseks mureks on see, et isa juures olles käib noorem laps lasteaias, kus levivad sageli erinevad viirused, ning noorem laps puutub siis kokku keskmise lapsega, kes võib omakorda viirusega nakatuda. Isa esile toodu põhjal käis noorem laps 2024. a esimeses pooles lasteaias vähe, 0–10 päeva kuus, ning isa on avaldanud valmisolekut ta lasteaiast ära võtta, kui raviarst peaks seda soovitama. Isa on täiendavas vastuses määruskaebusele toonud välja, et suhtles raviarstiga, kelle sõnul on noorema lapse lasteaed loomulikult haigustega seotud risk, kuid ta võib lasteaias käia minimaalsel määral ajal, mil ei ole viiruseperiood, ning teda ei pea lasteaiast täielikult isoleerima. Isa on kinnitanud, et kavatseb raviarsti sõnade järgi toimida. Kolleegiumil ei ole põhjust selles kahelda, kuid kolleegium paneb isale südamele, et keskmise lapse säilitusravi lõpuni jäänud ajal on mõistlik noorem laps käimasolevat ja eeldatavasti talve lõpuni kestvat viiruste perioodi arvestades reeglina koju jätta. Emal on mure ka isa perre lisandunud uue lapse pärast, kuid raviarst on isale öelnud, et ei näe uues lapses ohtu, kuid pärast elusvaktsiinide saamist tuleb teda keskmisest lapsest vajaliku aja eemal hoida. Isa on lubanud järgida ka seda soovitust. Toimiku materjalidest ei nähtu, et isa oleks avaldanud seisukohta, et keskmist last peaks viirustest eemal hoidma ainult raviperioodi haiglapäevadel, vaid selles osas paistab olevat tekkinud emal ekslik arusaam. Isa on vastuses määruskaebusele ka kinnitanud, et sellisel seisukohal ta kindlasti ei ole. Arvestades seda, et mõlemad vanemad soovivad ja saavad tagada keskmisele lapsele tervist toetava keskkonna ajal, mil lapsed viibivad vanema juures, ei ole ringkonnakohtu hinnangul üksnes keskmise lapse tervise tõttu alust vähendada isa ja kahe noorema lapse koosviibimise aega.
18.3.Isa ja laste koosviibimise aega määrates tuleb muu hulgas arvestada ka laste eakohast soovi – keskmise lapse sooviks on isaga rohkem suhelda ja noorema lapse sooviks on senise vanematega võrdsel suhtlemisel põhineva suhtlemise jätkumine. Mõlemal lapsel on tugev kiindumus- ja usaldussuhe mõlema vanemaga ning võrdne suhtlus aitab seda hoida ja arendada. Ühtlasi on oluline toetada seda, et nooremad lapsed saaksid veeta pikemaid perioode ka vanema vennaga, hoidmaks ja tugevdamaks seeläbi vendade omavahelist sidet. Arvestada tuleb sedagi, et maakohtu määratud suhtluskord on noorematele lastele selge ja ettenähtav. Ema on määruskaebuses ka ise esile toonud, et tal ei ole põhimõttelist vastuseisu nooremate laste võrdsele suhtlusele mõlema vanemaga, ning on takistusena näinud üksnes keskmise lapse tervisega seonduvat. Keskmise lapse säilitusravi saab aga teadaolevalt peagi
2-24-2623 (2025 veebruaris või märtsis) läbi ning selle järel peaksid keskmise lapse tervisest lähtuvad piirangud oluliselt leevenema.
18.4.Ema määruskaebuses pakutud suhtluskord ei ole kolleegiumi hinnangul laste parimaid huve arvestav, kuivõrd isa saaks selle alusel lastega olla senisest oluliselt harvem (üle nädala nädalavahetuseti) ning see võiks pikas perspektiivis isa suhet nooremate lastega kahjustada, samuti oleksid kõik vennad reeglina (v.a suvevaheaja neljal nädalal, jõuluvaheajal ja tähtpäevadel) koos vaid üle nädala nädalavahetuseti ja vaid ema juures, sest vanem laps on suhtluskorra järgi emaga kõik nädalavahetused ning nooremad lapsed isaga üle nädala nädalavahetused. Laste huvides on aga võimalikult palju koos kasvada ja areneda. Lisaks, kuigi suhtluskorra lahendusena võib välja kujuneda, et lapsed elavad peamiselt ühe vanemaga, on laste esindaja õigesti märkinud, et kohus ei saa suhtluskorra raames määrata laste elukohta ning see on hooldusõiguse osaks oleva viibimiskoha küsimus. Kohtu ette ei ole toodud ning kolleegiumi hinnangul ei ole muid suhtluskorra alternatiive, mis vastaksid maakohtu määratust rohkem laste huvidele.
18.5.Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka noorema lapse väidetav psüühiline trauma. Noorem laps, kes oli keskmise lapse leukeemia diagnoosi saamisel 3,5-aastane, pidi mõnda aega ema keskmise lapsega haiglas viibimise tõttu emast pikki perioode eemal olema. Kuna olukord tekkis sisuliselt üleöö, oli see kindlasti nooremale lapsele harjumatu ja tal oli raske sellega toime tulla, kuid toimiku materjalidest ei nähtu, et ta oleks saanud sellest psüühilise trauma ning peaks selle ületamiseks peamiselt emaga olema. Saue Vallavalitsus suunas noorema ja vanema lapse ligi pool kuud pärast keskmise lapse diagnoosi saamist vanemate lahkumineku ja keskmise lapse haigusest tingitud olukorraga toimetuleku toetamiseks ka saviteraapiasse, kus nad käisid kokku kümnel korral. Teraapiat läbi viinud terapeut leidis vanematele antud tagasisides (dtl-d 321–323), et raskel olukorral oli kindlasti lastele oma mõju, kuid noorem laps oli üldiselt rõõmsameelne ja tal oli olukorraga lihtsam kohaneda. Kohtumenetluse raames kohtus ja vestles noorema lapsega Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist ning maakohus kuulas ta vahetult ära, kuid ka neile ei jäänud muljet, et noorem laps oleks saanud psüühilise trauma. Seejuures on noorem laps ise avaldanud, et soovib mõlema vanemaga võimalikult palju koos olla, ning on olnud rahul elukorraldusega, mille järgi ta on vaheldumisi nädal ema ja nädal isaga.
18.6.Eeltoodut arvestades vastab maakohtu määratud suhtluskord kahe noorema lapse huvidele ning määruskaebuse väited ei anna alust seda muuta.
18.7.Vastuseks isa 04.11.2024 ja 16.12.2024 teadetele maakohtu määratud suhtluskorra väidetavate rikkumiste kohta ema poolt märgib kolleegium, et esimesest teatest on võimalik aru saada, et ema on soovinud jõuda isaga noorema lapsega suhtlemise ajas ühel korral teistsugusele kokkuleppele, mis ei ole iseenesest välistatud. Vanemad peaksid lastega suhtlemisel alati esile seadma laste huvid ja olema vajadusel paindlikud, sh tegema järeleandmisi ja suhtluskorda erakorraliselt muutma, kui laste huvid seda tingivad. Küll aga saab suhtluskorrast kõrvale kaldumine toimuda siiski vaid vanemate kokkuleppel, milleni vanemad antud juhul ei jõudnud. Isa teisest teatest nähtub ühekordne arusaamatus isadepäeval isa ja laste kohtumise osas. Kolleegiumi hinnangul ei tingi isa esile toodud juhtumid vajadust rakendada esialgse õiguskaitse korras meetmeid suhtluskorra täitmise tagamiseks. Küll aga on vanematel mõistlik jätkata maakohtu määratud suhtluskorra täitmist ning hoida sellega ära tulevikus võimalike täitemeetmete rakendamine.
19.Kolleegiumi arvates asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et vanemate ühises hooldusõiguses ei ole alust muudatusi teha. Seejuures ei ole maakohus
2-24-2623 avalduse lahendamisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
19.1.Kolleegium selgitab, et vanematel on PKS § 116 lg 1 kohaselt laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus, mis tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 24; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p-d 13 ja 14). Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS § 477 lg 5). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada tuleb võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p 18; RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 123 ning § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine kohtu kaalutlusotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui alama astme
2-24-2623 kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
19.2.Siinsel juhul ei ole maakohus kaalumispiire ületanud, kui jättis vanemate ühise hooldusõiguse keskmise lapse terviseküsimustes ning kahe noorema lapse haridusküsimustes lõpetamata ja emale selles osas ainuhooldusõiguse või ainuotsustusõiguse üle andmata. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et vanemad ei suuda ühiselt otsustada keskmise lapse terviseküsimusi. Asjas ei ole esile toodud, et vanemate erimeelsuste tõttu oleks olnud keskmise lapse raviotsuste tegemise takistatud või raskendatud. Ema mure seondub pigem sellega, et keskmisele lapsele oleks ravi ajal tagatud ohutu keskkond, et tema ravi oleks võimalikult efektiivne. Seega ei ole vanematel keskmise lapse raviga seoses selliseid erimeelsusi, mis takistaksid vanematel lapse heaolu silmas pidades ühiselt lapse tervist puudutavaid küsimusi otsustada. Samuti ei ole vanematel selliseid erimeelsusi kahe noorema lapse haridust puudutavates küsimustes, mis tingiks ühise hooldusõiguse selles osas lõpetamise. Vanemad olid küll eri meelt selles, millises koolis peaks keskmine laps alustama kooliteed. See vanemate erimeelsus sai aga määruskaebemenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras lahendatud ning lapse koolivalik on tänaseks tehtud. Seega saaks ühise hooldusõiguse lõpetamine selles osas puudutada täna peamiselt keskmise lapse kooli vahetamise üle otsustamist. Olukorras, kus keskmine laps elab nädala kaupa vahelduvalt kummagi vanema juures, ei oleks lapse kooli vahetamise vms haridust puudutavate küsimuste otsustamisel ühelt vanemalt kaasarääkimise õiguse äravõtmine kooskõlas lapse huvidega. Sama käib ka noorema lapse kohta. Ühtlasi ei ole asjas esile toodud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et vanematel on erimeelsused noorema lapse lasteaiavaliku vms osas. Seejuures on ema avaldanud, et ta ei soovi vahetada noorema lapse lasteaeda. Ema soov on üksnes see, et noorem laps ei käiks lasteaias keskmise lapse terviseseisundi tõttu. Ülaltoodu kohaselt saab aga keskmise lapse praegune aktiivne raviperiood peagi läbi. Seetõttu ei oleks ainuüksi keskmise lapse terviseseisundi tõttu põhjust lõpetada noorema lapse haridusküsimuste osas vanemate ühist hooldusõigust. Lisaks ei pruugi ema soov võtta noorem laps lasteaiast ära, olla kooskõlas noorema lapse huvidega. Nooremal lapsel on huvi suhelda teiste eakaaslastega ja arendada seeläbi oma sotsiaalseid oskusi ning neid huve ei saa tahaplaanile jätta.
20.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
21.Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on arvestades vaidluse olemust ja asjaolusid õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.
22.Hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.