lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-15294/26

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-15294/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-24-15294

Otsuse avalikult tegemise aeg

teatavaks 23. detsember 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

2589,48 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: X (ik xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, tel: xxxx, e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner, e-post xxx Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, tel: xxxx, epost xxx) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Y`lt Xi kasuks alates 08.10.2024 kuni Xi täisealiseks saamiseni igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Välja mõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 5-ks kuupäevaks C arvelduskontole (käesoleval ajal nr XXXXXXXXXXXXXX).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Otsuse täitmisel arvestada Y poolt alates 08.10.2024 elatisena makstud summasid. Menetluskulud
5.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt poolte kooselust sündis xx.xx.xxxx poeg X. Poolte kooselu lõppes 6 aastat tagasi ning laps jäi elama isaga. Alates sellest ajast ei ole kostja ülalpidamiskohustust korrapäraselt täitnud. Hageja keskmised kulutused kuus on 832 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 08.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) 287, 72 eurot muutuva suurusena minimaalses määras. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-15-17 (p 12) selgitanud, et vanemal on kohustus lapse ülalpidamiskohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike.
2.Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu hagejale elatist maksta hageja poolt küsitud ulatuses. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Kostja teised lapsed puuduvad, kostja on töövõimeline, seega puudub alus elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kostja oma seisukohas on välja toonud mobiiltelefoni ostmisega seotud kulud ning ka muud kulud, kuid kostja pole selgitanud kulude vajadust ning samuti pole kostja antud kulud lapse isaga kooskõlastanud.

KOSTJA VASTUS

3.Kostja vastuse kohaselt lepiti kokku (suuliselt), et hageja elukohaks jääb hageja isa elukoht ning kohustused jagatakse pooleks. Kuni 2024 aasta aprillini kõik nii toimiski. Aprillist alates lapse isa aga keelas pojal ema juures ööbida tuues ettekäändeks, et kostjal tekkis elukaaslane (mees). Hageja isaga oli sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja tasub kõik hagejaga seotud kulutused. Ei vasta tõele, et lapse isa kulutab lapse peale 832 eurot kuus. Paljalt toidu peale kulutatakse 220 eurot ning taskuraha antakse igakuiselt 100 eurot ja riideid ning jalanõusid ostetakse iga kuu 70 euro eest. Transpordikulu ja juuksur iga kuu on 120 eurot. Kostja leiab, et kõik need summad on liialdatud. Tabelisse on lisatud ka koolimaksu tasumine, mis on vale, koolimaksu tasub kostja. Kostja annab hagejale taskuraha 30-50 eurot kuus. Kui kostja kohtub pojaga käiakse väljas söömas ligi 100 euro eest kuus. Kostja tasub lapse huviringide eest ja teeb lapsele kulutusi ning on seisukohal, et nende eest tasumistega on tema kohustus täidetud. Kostja töötab XXX ligi 2 aastat ja saab miinimumpalka. Kostja omab korterit, mis on tema elukoht, xxx ning

sõiduautot Volkswageni Passat XXXXXX, samuti tasub kostja laenukohustusi, Coop pank 156,89 eurot kuus, SMS raha 61,30 eurot kuus (laen), Bondora 125 eurot kuus (laen). Hageja isa otsustas takistada hageja ja kostja vahelist suhtlust ning selle arvelt esitada hagi elatise nõudes kohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elavad oma isa juures. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. Kostja leiab, et kuna ta tasub lapse huviringide eest ja teeb lapsele kulutusi, siis on tema elatise maksmise kohustus täidetud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Lapsele aeg ajalt kulutuste tegemist, ei saa pidada korrakohaseks ülalpidamise andmiseks. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Kostja väidete osas, et hagis toodud kulutused on üle paisutatud, märgib kohus, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 2-15-15909 p 12).
5.Kostja väitel oli vanemate vahel elatise maksmise kokkulepe, kuid vanemate kokkulepitut saab pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Seetõttu tulenevad sellisest kokkuleppest õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Riigikohus on selgitanud, et kui vanemad on sõlminud ülalpidamiskokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, saab vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks (RKTKo 3-2-1-101-15 p 16). Eeltoodust tulenevalt ei muuda vanemate kokkulepe lapse õigust nõuda elatist. Lisaks on kostja ainult väitnud, et vanemate vahel oli ülalpidamiskohustuse täitmise kokkulepe (suuline), kuid ühtegi tõendit selle kohta kostja ei esitanud ning hageja seaduslik esindaja seda kinnitanud ei ole.
6.Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse vähendamiseks alust ei ole. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulek kuus on keskmiselt 671, 90 eurot. Välja mõistetav elatis ei moodusta isegi poolt kostja sissetulekust. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa laste vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada ja hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 08.10.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras ja muutuva suurusena. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKRKo 2-16-2343 p 13). Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium